Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe. Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega. Tasuks vasall senjööri teenis ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks. Va kohustused sen ees kinnitati truudusvandega- vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui pikemat aega senjöö tahtis vasalli, pidi maksma. Vasallidel õigus ja kohustus nõu and. Vasallidelt oodati veel- lunaraha maksmine senj vangilangemise puhul, kingid senj. Vanema tütre naitumise puhul. S ja V keerulised. V ustavusel ei saanud alati kindel olla, kahekordsed. Suurtel vasallidel pisivasallid. Pärusvaldused läänid- isalt pojale ja senjöörid said pikka nina. Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu. Ja ka kodusõjad polnud harvad nähtused. Dongihoteseisused- rüütlid enamasti olid läänimehed, väike küla vaid., rõõtlid
Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist Suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, osa Põhja ja Kesk- Läti Riia piiskopkond, piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim, Põhja-Läti Tartu piiskopkond, Tartu, Valga, Jõgeva, Võrumaa
Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste
vahelise salajase kokkuleppena ühiseks tegutsemiseks? 1343. aasta ööl vastu 23. aprilli, st jüriööl alustasid talupojad hoonete süütamist, mis pidi olema, kui märgutuli Harjumaa sakslastele ja edastama sõnumit talupoegade mässust võõrvõimu vastu. Kroonikatest on teada, et mässu tõstmine tolleaegses keerulises poliittilises olukorras oli eestlastel ettekavatsetud ja põhjendatud, sest vasallide võim kasvas üha enam. Lõpuks oli vasallidel lubatud talupoegi lausa surma mõista. Ristiusustatud eestlastel oli vaja näidata enda sõnaõigust, mis tol ajal neil praktiliselt puudus. Jüriöö ülestõusu ei saa nimetada vabadusvõitluse lõppvaatuseks, sest eestlased olid ammu leppinud ristiusuga kõrvuti elamisega. Vabadusvõitluse lõpu ja Jüriöö ülestõusu vahele jääb 116 aastat, kui eestlased elasid rasket talupoja elu. Ristiusustamisega lihtsalt lepiti, isegi kui talupojad tol ajal ei tunnistanud selle positiivseid külgi
Saadud maa eest tasusid feodaalid väeteenistusega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tavaliselt pidi vasall oma senjööri sõjaväe teenistuses olema 40 päeva aastas aga kui senjööril oli teda pikkemaks ajaks vaja pidi ta selle eest maksma. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmiseks senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Peale selle oli vasallidel õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidele kuuluv maa piirdus tavaliselt väikse külaga, kus feodaal enamus oma rahast sai. Igal vasallil oli õigus endale truudusvandega uus vasall palgata, kes ei pidanud oma senjööri senjööri käske täitma. Pärisorjuse kujunemine Kreeka ja Rooma hiilgeaegadel olid talupojad vabad väike-ettevõtjad. Raskemad ning ebameeldivamad tööd olid orjade teha. Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad
Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni
keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Keskajal olid maalikunstis olulisel kohal seinamaalid, ehituskuntsis oli tänu feodaalsele killustatusele palju mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. Vasallide peamiseks eesmärgiks oli oma laenuks saadud valduste muutmine enda omandiks, eravalduseks. Vasalkondade tekkele rajasid teed Taani vasallid Harju-Virus. Peale teede rajamist tekkis vasallidel oma organisatsioon. Keskajal valitsesid Eestit mitmed võõrvõimud. Enamasti valitses Venemaa, kuid peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile. Enamasti toimusid maapäevad Valgas, vahel ka Volmaris. Maapäevadel oli esindatud neli osapoolt: Riia piiskop koos teiste piiskoppidega , ordu , vasallkonnad ja linnad. Maapäeval polnud võimalik lahendada omavahelisi tülisid. Kõige sagedamini jõuti üksmeelele talupoegade järjest karmima ohjeldamise osas.
seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad 000km2) muutus järjest kindlamaks. Taani vasallidel alates korraga. Esindatud oli 4 kuuriat ehk seisuslikku Tartu piiskopkond (9600 km2) 1315 pärandatavad läänid, pojale. 1329, tütrele. gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, Valdused killustatud - Saare-Lääne piiskopkond Teistel hiljem. Tartu 1450 ja Saare-Lääne 1524. ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja
mõõgavendade ordu jt. Kuninga käes oli kõige kõrgem võim feodaalide seas, tema määras ametisse asevalitsejad. Traditsioonilised riigivõimu funktsioonid, nagu kohtumõistmine ja maksude kogumine, läksid läänistatud aladel vasallide kätte. Asevalitsejate põhiliseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende edasi andmine kuningale, kes selle oma tahtmise järgi ära jagas. Ka senjööridel oli riigivalitsemises osa, nad mõistsid kohut vasallide üle. Ülekohtusele senjöörile oli vasallidel õigus ka vastu hakata, oli ka nii, et vasallid rikkusid truudusevannet ja keeldusid senjöörile allumast, viimastel polnud võimu neid kuuletuma sundida. Niisugust riigisüsteemi, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, nimetatakse feodaalseks killustumuseks. See iseloomustas keskajal kogu Euroopat. Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu
Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla. Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2 näidet)? Keskaegse sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt
Ajalugu Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid
Lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist: igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt. 6. Mis põhjustas alates 13. Sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu? Mitu linna oli keskaegses eestis? Kaupmehed, kauplemiskohad. Asukot tähtsamad sõlmpunktid. 10 linna 1. Milles erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülekäänud Liivimaa aadlike omast? Harju-Vitu vasallidel oli õigus pärandada lääne 2. Mil moel muutus aadlike positsioon ühiskonnas keskaja jooksul? Mis neid muutsi põhjustas? Aadlikud asusid elama rohkematesse mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. Lääne-Euroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravijala kärele, see toodi Liivimaalt 3. Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitsiline ebastabiilsus?
• Alamsaksa keel - poliitika, kaubandus • Ladina keel - kirik, haridus, teadus, kaugemad välissuhted • Jaotus sakslased ja mittesakslased LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks • Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj
temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel oli pärandamisõigus, senjöör võis vasalli surma korral maa edasi anda, ei pidanud minema järeltulijate kätte. Siis ei olnud see enam lään vaid nende isiklik maavaldus. Sellega kujunes välja vasallidel suur võim ja tähtsus. Ordu võim kahanes märgatavalt. Siiski säilis ordul kõige suurem sõjaline võim. Tegelikult oli ordu võimsuse vähenemisel väga negatiivne mõju, mis avaldus 15 saj teisest poolest- Venemaa oht.
Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures (toona tuntud Maansaare nime all). Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse (saksakeelne Soneburg tähendabkitrahvilinnust), tõenäoliselt ka Kuressaare piiskopilinnuse. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule Taani kuningad olid Põhja-Eesti müümist plaaninud tegelikult juba pikemat aega. Provints oli riigiga väga lõdvalt seotud ja kohalikel vasallidel, kes moodustasid Harju-Viru ja hiljem Eestimaa rüütelkonna, olid väga laiad privileegid. 1330. aastateks oli Taani riik sattunud lagunemisohtu, sest mitme aasta vältel polnud riigil kuningat ja mitmed valdused olid teistele valitsejatele panditud. Riigi taastaja Valdemar IV Atterdag (võimul alates 1340) otsustas kitsastest oludest väljatulemiseks Eestimaa maha müüa. 1343. aastaks olid läbirääkimised mitme osapoolega käimas, kui puhkes Jüriöö ülestõus.
Raad ei tahtnud nende lippe pühapilte ega valgeid kuubi linnauulitsatel näha.Raehärrad lahkusid kloostrist. Mungad olid maruvihased ja kurvad.Nad lubasid üksteisele,et nad ei tagane ja jäävad enda usule kindlaks. Uued linna jutustajad Katariina kirikus tõid rahutust kogu kloostrisse.nad jagasid Martin Lutheri usku.Toimus reformatsioon. Rahvas muutus mässumeelseks.nad mõistis uue õpetuse valguses,ee Jeesus Kristus on ka nende eest oma verd valanud,neid vabaks ostnud,et vasallidel pole õigust nende maale ega neid orjadena pidada. Samal ajal oli Agathe kloostrist ära põgenenud ja plaanis abielluda. Jutud levisid,et Riias oli uute jutustajate poolt ülesässitatud rahvas kloostritesse ja kirikutesse tunginud ning pühakujud,lipu ja reliikviad purustanud ja väärtuslikud asjad ära röövinud. Munkadel oli hirm ,et rahvas ka nende kloostrit rüüstama tuleb.Kõik väärtuslikud asjad viidi kloostrist välja.Asjad anti tuttavatele hoiule
asetsevad hauad. Rooma rauaaeg – tüüpilised tarandkalmed – sama nagu tavaline, aga surnuid maeti põletatult. Keskmine rauaaeg – kasutati juba olemasolevaid kalmeid. 2) Vana-Liivi riigid ja valitsemine 14.-16. sajandil Maaisanda domeen – kogu talupoegade poolt haritud maa. Esialgu ei olnud vasallidel õigust maad edasi pärandada, aga 1315. aastal said vasallid pärandada maad isalt pojale, 1329. ka tütrele. Need alad, mis ei olnud läänistatud, need alad jagasid maaisandad suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille peamajaks oli ametimõis. PILET 5 1) Muutused ühiskonnas keskmisel rauaajal ja viikingiajal Juba keskmise rauaaja (u 450-800) algul hakati ehitama linnuseid, aga nende kasutusiga ei
Yorki dünastia pärines Edward III viiendast pojast ja nõudis 1455 Inglismaa krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte. Sõda lõppes Lancasteri pärija Henry Tudori võiduga. Inglismaal sai troonile Tudori dünastia. Bosworthi lahing 1485. 6. augustil 1485. aastal maabus Henry Tudor Lõuna- Walesis Milford Haveni juures ja liikus sisemaale. Teda mõnes mõttes juba oodanud Richard III käskis oma vasallidel koguneda tema juurde täisrelvis. 21. augustil olid vaenlased üksteisest kahe-kolme miili kaugusel. Lahing ise kestis vaeval kaks tundi. Lahing lõppes Richard III kaotuse ning surmaga. Troonile pääses Henry Tudor ning nii algas täiesti uus epohh Inglismaa ajaloos.
Eesti tähtsus Lääne-Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused • Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus • Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel, kuna Taani tahtis Põhja Eesti valdused Ordule müüa, ilma eestlastega nõu pidamata. • Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Taani kuninga võimu nõrgenemine Eestis, lasi vasallidel omandada piiramatu voli. Sh. talupoegi surma mõista. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli.1343.a. See jüriöö kujunes Harjumaa sakslastele õuduseks. Eestlased tapsid kõik kättesattunud sakslased. Mõned siiski pääsesid, joostes poolalasti ja paljajalu läbi metsade varjule Tallinna. Harjulased valisid seejärel endale neli kuningat ja piirasid 10000 mehelise väega sisse Tallinna ning läkitasid Turusse saadikud abiväge
Yorki dünastia pärines Edward III viiendast pojast ja nõudis 1455 Inglismaa krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte. Sõda lõppes Lancasteri pärija Henry Tudori võiduga. Inglismaal sai troonile Tudori dünastia. Bosworthi lahing 1485. 6. augustil 1485. aastal maabus Henry Tudor Lõuna- Walesis Milford Haveni juures ja liikus sisemaale. Teda mõnes mõttes juba oodanud Richard III käskis oma vasallidel koguneda tema juurde täisrelvis. 21. augustil olid vaenlased üksteisest kahe-kolme miili kaugusel. Lahing ise kestis vaeval kaks tundi. Lahing lõppes Richard III kaotuse ning surmaga. Troonile pääses Henry Tudor ning nii algas täiesti uus epohh Inglismaa ajaloos.
Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse. Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt. Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Hansakaubandusega linnade tähtsus tõusis. Linnadepäev iga-aasta arutati kaubandus küsimusi. Ka maapäevad seisuste kokkusaamine. Maa-aadel ja talurahvas: rahvaa. Kasvas. Enamus olid talupojad. Adratalupojad : maksid andameid ja tegid teokoormisi
1397. Danzigi kongress, kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu. Seisused ja Maapäev 14.saj suurt rolli hakkasid mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, sisepoliitiliselt vajasid tuge vasallidelt. Rüütelkond vasallidest koosnev piirkondlik üksus, mille eesmärk oli kaitsta oma huve. Igal piiskopkonnal oli rüütelkond; ordu vasallidel neid ei tekkinud. Tõusis ka hansakaubandus linnade tähtsus. Linnad moodustasid ühisrinde, mis kujutas arvestavat sisepoliitilist jõudu. Sajandi keskpaigast hakati korraldama igaaastaseid linnadepäevi, arutati kaubandusega seotud küsimusi. Linnad kaasati sisepoliitikasse. Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast. Ordut võib pidada Liivimaad koondavaks jõuks, kelle eesmärgiks oli luua ühtne territoorium ordu ülemvõimu all
elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Palju vasallid hakkasid nende käsutuses olevaid maidomakorda läänistama. Senjööril ei olnud õigust oma vasalli vasalle käsutada
Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas ordu positsioon tugevnes, võtsid taotlused Põhja-Eesti liitmiseks orduriigi koosseisu reaalsema kuju. 1341. aastaks jõuti juba niikaugele, et 21. mail oli valmis kirjutatud Harju-Viru müümisleping. Kuningas Valdemar müüb selle kohaselt Harju-Viru koos Tallinna, Rakvere ja Narvaga 13 000 marga puhta hõbeda eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest ja alluvatest kõik, mis võtta andis. Seetõttu pole ka ime, et talupojad kannatasid erakordselt suurte koormiste all ning vasallid oleksid sisuliselt enne teise võimu alla minekut oma maad ja selle elanikud surnuks kurnanud. Selle vastu küpseski eestlaste peas plaan korraldada ülemaaline ülestõus. Viimase tõuke andis eestlaste poolt saadikute läkitamine Taani
o Vasalli kohustused senjööri ees: senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma 40 päeva aastas pidi omal kulul senjööri sõjaväes teenima anda senjöörile nõu ja tegema kingitusi truudusevanne o Senjööri kohustused vasalli ees: kaitsta vasalli vasallile maad läänistama teenistuse eest o Läänisüsteemi positiivsed ja negatiivsed küljed. Positiivne: - Vasallidel oli võimalik saada endale maatükk ja maja elamiseks. - Vasall oli kasulik senjöörile ja senjöör vasallile. Negatiivne: - Vasallid sõltusid palju senjöörist, nende elu oli senjööri kätes o Kujunes välja feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk, riigi ülesandeid täidavad peamiselt vasallid
Keskaegse esinduskogu erinevused tänapäeva parlamendist: - Otsuse tegemisel pidid oma jah sõna andma kõigi kolme klassi esindajad, põhimõte: "Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Tänapäevaparlamendis loetakse iga üksikisiku häält 3. Kuningas ei saanud ilma esinduskoguta valitseda, sest: - Tal oli väike maavaldus ja ta vajas oma vasallide toetust - Kui vasallidele ei meeldinud kuninga poliitika võisid nad kuninga kukutada, vasallidel oli rohkem võimu - Kuningal puudusid rahalised vahendid oma poliitika, reformide elluviimiseks 4. PARLAMENT tänapäeva esinduskogu, kus loeb iga üksikisiku hääl KONSENSUS üksmeel DOMEEN kuninga maa ala §14 15 Katoliku kirik kõrg ja hiliskeskajal 1. katoliku kiriku langus IX X saj. - kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid - vaimulike eluviis oli väga ilmalik - oli levinud SIMOONIA s. t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2
Feodaalkord Senjööri ja vasalli suhe. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vasallile läänistati feood koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega (tavaliselt pidid teenima 40 päeva sõjaväes). Vasallid pidid senjöörile nõu andma + aitama maksta lunaraha senjööri vangilangemise korral + kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Sageli olid vasallidel väikevasallid ja nemad ei pidanud esimestele senjööridele alluma. Pärusvaldusi riik endale tagasi võtta ei saanud. Rüütliseisus Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast, germaani suurnikest hertsogi tiitel, frangi riigi kuninglikust soost järeltulijad krahvi tiitel). Neil olid sageli suured pärusmaad, ei andnud vasallivannet. Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu.
Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas ordu positsioon tugevnes, võtsid taotlused Põhja-Eesti liitmiseks orduriigi koosseisu reaalsema kuju. 1341. aastaks jõuti juba niikaugele, et 21. mail oli valmis kirjutatud Harju-Viru müümisleping. Kuningas Valdemar müüb selle kohaselt Harju-Viru koos Tallinna, Rakvere ja Narvaga 13 000 marga puhta hõbeda eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest ja alluvatest kõik, mis võtta andis. Seetõttu pole ka ime, et talupojad kannatasid erakordselt suurte koormiste all ning vasallid oleksid sisuliselt enne teise võimu alla minekut oma maad ja selle elanikud surnuks kurnanud. Selle vastu küpseski eestlaste peas plaan korraldada ülemaaline ülestõus. Viimase tõuke
Oli nat.maj. Riiki hoidis koos sõjaline jõus ja KS isik. Peatselt peale ta surm riik lagunes. 5. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanada ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järkjärgult nin enamvhem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguses XI sajandi.. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. VIII sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistusse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään egk feood ja selle valdajat vastavalt kas läänimees või dfeodaal. Natmaj tingimustes oli
kõiki oma vasalle ja alamaid sunniksid ordut võitluses paganate vastu toetama (U. B. 350). Nii pidi see maaisandate huvides olema, vähemalt nii paistma, kui vasallidele, et neid enese külge jäädavalt köita, pärismaalaste õigusi ja vabadusi kasvaval määral hakati ohvriks tooma. Ordu kutsub pärast Durbeni katastroofi enesele toeks Saksamaalt vasalle igast seisusest kurelaste maale, lubades neile maid kindlaksmääratud suuruses, vastavalt tulija seisusele (U. B. 362). Et vasallidel õigus oli omale maakohti ehk mõisaid (allodia ehk curia) asutada, seks veel harimata maad tarvitades või vabal kokkuleppel pärismaalastelt ostes, hakkasid nad eestlasi nende päriskohtadelt ,,ähvardustega, löökidega, palumistega või maksuga" ära ajama (a. 1280, U. B. 467). Ikka suuremal määral andsid maaisandad laenuks pärismaalaste maid ning külasid ja suurendasid nende kohustusi, niipalju kui seda lubas reaalsete jõudude vahekord. Paistab, et
Pärisorjastamise tingis ka tööjõu puudus, kui Euroopas suurenes vajadus vilja järele ja siin hakati põlde suurendama. Algas põgenemine linnadesse, kus oli võimalik saada peale aastast varjamist vabaks. 1410 saab Ordu Grünwaldi lahingus leedulastelt lüüa, millest algab ordu allakäik. Alates 1421 hakkas ordu regulaarselt pidama maapäevi, kuhu kuulus 4 seisust: Riia peapiiskop ja teised piiskopid, ordumeister oma kõrgemate käsknikega, vasallidel, linnade (Tln, Trt, Rga) esindajad. Ajutiselt suutis ordu sõjajõud ühendada ordumeister Plettenberg, kes lõi tagasi venelaste rünnakukatsed. 1503 sõlmiti vaherahu. Linnavõimuorgan oli raad, kuhu kuulus 14 raehärrat ja 4 bürgenmeistrit. Raad teostas ka kohtumõistmist. Linnavalitsuse ülesanded: kulud/tulud. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikute ja koolide hoolekanne. Vaeste hoolekanne. Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. 1523 jõuab Eestisse reformatsioon
aastal Grünwaldi lahingus. Ordu ja piiskoppide õnneks ei saanud linnad ja vasallkonnad omavahel läbi. MAAPÄEVA TEKE. 1421. aastast peale hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi iga-aastasi maapäevi. Neil arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi: välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine, raha müntimine jne. Maapäevast osavõtu õigus oli neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; Riia, Tallinna ja Tartu linnadel. Talupoegadel osavõtuõigust mõistagi polnud (näiteks Soomes ja Rootsis oli). Igal seisusel oli maapäeval otsustamisel üks hääl ja otsused pidid olema ühehäälsed. Maapäeva teke tähistas senisest feodaalsest anarhiast õiguslikult korrastatuma sei-susteriigi teket, kuid järgmist sammu ühtse tsentraliseeritud riigi loomise teel ei astutud. Vana-Liivimaa jäi omavahel väga lõdvalt seotud riigikeste konföderat-siooniks.
Fedoaalkorra aluseks oli isanda ehk senjööri ja vasalli ehk läänimehe suhe- vasall vandus truudus ja sai selle eest feoodi ehk maavalduse koos talupoegadega ehk lääni. Vasall abistas ja andis nõu isandale ning toetama tema poliitikat. Fedoaalsüsteem kujunes välja juba Karolingide ajal. Alates 11. sajandist said vasallid üha suurema võimu oma valduste üle ja need kujunesid päritavks. Vasallide õigused hakkasid lähenema omandiõigusele ja nende ühiskondlik positsioon tugevnes. Vasallidel võis ka mitu lääni olla – siis ka mitu isandat. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5). Kolm seisust: 1) ühed, kes palvetavad (vaimulikud); 2) kes sõdivad (sõjamehed); 3) need, kes töötavad (talupojad). Esimestena hakkasid seda ideed programmeerima vaimulikud, kes rakendasid seda võitluses oma võimu pärast. Ajaloolised isikud Chlodovech I- Merovingide dünastiast pärinev valitseja, kes vallutasid
Õigused: 1) andis välja seadusi ja määrusi; 2) teostas administratsiooni ja toimetas valitsusakte (maksude võtmine, sõjaline kaitse); 3) kohtumõistmisõigus, va. surmaotsuse tegemine. Piiskopi kõikvõimsus piiratud stiftinõukogu ja võimukandjate vasallidega. Igas stiftis stiftivoogt ja stiftinõukogu, kes oli Vana- Eesti vanematekogu järeltulija. Piiskop ei saanud teha ühtegi otsust ilma nõukoguta, viimane tekitas sagedasi tülisid. Vasallidel oma korporatisoon maapäevaga Saare Lääne stiftis (1241 ```vasallid ja rahvas``, 14.saj. nimetus rahvas kaob). Vasallide kolleegium kogunesid vastavalt vajadusele. Arutasid: valitsemise-, välispoliitika ja haridusalaseid küsimusi. Otsused kinnitamiseks maahärrale/ piiskopile. Keskajal eraõigus seotud avalikõigusega ning see oli peamiselt kontsentreeritud vasallidele. 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis.
Muutus tavaliseks et lääne pärandati edasi. nii kujuneisd rüütlid-elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maad koos talupoegadega. Samuti oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset.Frangi majordoomuse võim põhineski just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. b) Feodaalsuhete levik Feodaalsuhe kujunes välja Merovingide ja karolingide ajal Frangi riigis (5-10 saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. c) Feodaalühiskonna tunnused: · Vasalliteet (läänisuhe) Karl Martelli sõjaväereformiga loodi ratsavägi-anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajalikku varustust. Kujunes rüütlite kiht. Läänistamise proteduuri nimetati investituuriks
üldist huvi pakkuvaid üsimusi: välispoliitikat, makse, kirikuasju, talupoegade pagemist, raha Mõned säilinud elemendid on rikkalikud rahvaluulepärandid ja regivärss, samuti tunneme saarlaste müntimist jne. Maapäevast oli õigus osa võtta neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; muistset jumalat Tarapitat. 20. sajandil tekkinud taara ja maausuga on muinasusundil vähe ühist. ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; linnadel Riial, Tallinnal ja Tartul. Talupoegadel osavõtuõigust polnud. Esimesed kokkupuuted ristiusuga, eestlaste ristiusustamine, võiduristimine Pärast Venemaa ja Rootsi ristiusustamist 1011. sajandi vahetusel hakkasid Eestis levima
maateaduse algmeid), astronoomia (peamiselt ajaarvamine, liikuvate kirikupühade kalendri koostamine. Läänistamine 1315. a sõnastatakse kirjalikult Valdemar-Eriku lääniõigus, Harju-Virus Taani võimu ajal kehtinud õigusnormide kogum. Selle aluseks on Valdemar II aegsed normid, mida uuendab ja kinnitab kuningas Erik VII Menved. Lääniõigus sätestab maahärra suhted vasallidega, kohtukorralduse ja protsessi, tagab vasallide läänide pärandumise meesliinis. Vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi surmanuhtlusega. Patronaadiõigus Koguduseliikmed ise preestrit valida ei saanud, sest algusest peale valitses kirikus patronaadiõigus, mille alusel preestri valis maaomanik ehk peamiselt mõisnik. Nii toimus piiskoppide ja ordu aladel, kuna Põhja-Eesti Taani alal kuulus see õigus mitmes koguduses Taani kuningale, aastast 1346 aga Tallinna konsistooriumile. Katku esinemisest Liivimaal on esimesed teated 15
Oli üsna erineva päritoluga inimesi. Peamiselt P-Saksast (Alam-Saksa keel). Läänide suurused paarist adramaast kuni 442 adramaani. Läänimeeste arv on olnud üsna stabiilne – 110- 140 Vasall võis omakorda anda maad vasallidele. Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid: Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki. Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus. Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite jooksul pärimisõigused laienesid. 1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist. Vasallid kohustusliku sõjakäimisega. Hiljem palgasõjavägi. Palgasõdurid olid ka väljast ja olid hooaja kaupa. Vaimulikkond Ca 3000 kogu Liivimaal. See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht kohalikel – see aja jooksul kasvas
Nendele omakorda tulid juurde Frangi kogukondlased, kes olid vabad kuid nendel oli sõjaväekohustus. Anti end üliku kaitse alla ja seeläbi loovutati ülikule sõjaväe kohustus sõjaväe kohustuse vastu anti oma maa. Aina suurem rõhk oli raskeratsaväel. Feodaalkorra tulemusena oli suurem osa talupoegi muutunud sõltuvateks ja sunnismaisteks. 9saj Karolingide ajal anti Frangi riigi eri piirkondades feodaalidele kohtumõistmise õigus. Enne Karl Martelli ei olnud vasallidel üldjuhul maad. Karl Martell andis vasallidele maad, et nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme. Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid
ta on. Varakult kaot tp õigus oma talukoha asukoha üle. Õigus talukohti müüa ja vahetada kadus ilmselt algselt 13 saj lõplikult 15 sajandil. 13 saj pärandi osas oli õigus tp ise veel otsustada , 16 saj pärand sõltus mõisniku tahtest ( talu+taluinventar)Varakult sai Gutsherrist gerichtsherr. Kohtufoogtide õigusest on juttu 1251-55 a saarlaste lepingutes. 1315 valdemar eeriku õiguse kohtuvõim. Ordualadel kõrgeim kohtuvõim jäi vasallidel kätte saamata, kinnitati 1561a Sigismund Augusti privileegidega. Sunnismaisuse õigusest lähtuvalt on sunismaisust reglementeeritud. Kõige varasem säilinud kokkuvõte on tärkna apti kokkulepe jooksnud tp kohta. 1458 a kokkulepe( aastaarv tinglik), kus on olulisena näha, et mõisnikud on käsit talurahvast ja talurahva nooremaid poegi ja teisi külaelanikke enda valdusesse kuuluvaks, vaieldamatu õigs neid tagasi nõuda. Tagasi nõudis adrakohtunik. Tegemist ühe kõige
saj olid sunnitud arvestama ka oma rüütelkonna e aadlikega. Vasallid pidid teenima piiskopi sõjaväes, osalema piiskopi poolt kokku kutsutud vasallide päevadel. Nad olid seotud ka läänitruudusega piiskopi suhtes. 15. saj keskpaigas laieneb läänide pärimisõigus. Pärusvalduse ja läänivalduse vahed kaovad. Probleemiks jääb see, kas piiskoppidel jääb eesostuõigus - 16. saj läheb see piiskoppidel kaduma. Kas vasallidel on õigus pantida oma lääne inimestele, kes on seotud teise maaomanikuga. Kõige suurem võimuala oli Saksa Ordu Liivimaal. Kuulusid ka kaks võimuala väljaspool - Bremen ja ... Saksa ordu koosnes hiliskeskajal 3 harust: Preisimaa haru, Saksamaa haru, mis koosnes pisivaldustes Saksamaal, Itaalias ja Kreeter ja mille ees seisis Saksa meister ja kolmandaks oli Liivimaa haru, mille eesotsas oli Liivimaa maameister. Need harud üksteise suhtes muutusid üha iseseisvaaks. 15
annaabi.ee 
