Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Taimede meeleelundid: Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest. Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed
toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab hoida kudede elastsust
Glükoosi kasutamine organismis: olemas kõik elu omadused, sünteesivad vajalikud org. ained. Erinevused: autotroof glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso dissmilatsiooni protsess. Glükoosi kagundamise käigus saadakse ATP-d. glükoos suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- varuainena on taimedes tärklis(mugulates) ja loomades glükogeen(lihastes ja mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. maksas) . Glükoosi tsitraaditsükkel: toimub mitokondri sisemuses. Lähtained on Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org
autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitiinist, mannaanist. Taimerakk autotroofne, seenerakk heterotroofne.Seenel lipiidivakuool, taimel tsentraalvakuool. Taimsel plastiidid, kui seenerakul pole. 2
Veest ja süsihappegaasist orgaanilise ainete valmistamiseks on vaja energiat.Selleks kasutavad taimed päikese valgusenergiat. Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Enamasti toimun fotosüntees taimelehtedes,nende põhikoe rakkude kloroplastides.Mis on fotosüntees? Fotosüntees on keerukas mitmeastmeline protsess. Kõigepealt moodustab kloroplastides suhkur-glükoos.Sellest omakorda tekib tärklis. Tärklis talletub taimes varuainena , mida vajadusel kasutatakse. Nii glükoos kui ka tärklis on orgaanilised ained.Taimedes toodetud energiarikkad orgaanilised ained on ka toiduks teisele organismidele. Fotosünteesi käigus eraldub keskonda hapnik. Seda on nii palju,et jätkub hingamiseks nii taimedele endile kui ka teistele organismidele. Fotosüntees toimub rohelistes rohelistes taimeosades. Fotosüntees orgaaniliste ainete moodustumine süsihappegaasi neeldumine hapniku eraldumine
Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba glükolipiidid Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid
· Pigmentide sisalduse ja teiste tunnuste alusel jaotatakse vetikad hõimkondadesse. · Edaspidi käsitleme meie rohe-, puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. 8 · Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. · Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. · Värvuselt on rohevetikad puhasrohelised, sest pigmentidest on kloroplastides ülekaalus klorofüll. Vetikarakkudes esineb varuainena tärklis. · Seega sarnanevad rohevetikad värvuse ja varuaine poolest taimedega. Aitähh!
(kui kaks siis disahhariid) Maltoos e. linnasesuhkur (idandatud teravili) koosneb kahest glükoosi jäägist Laktoos e. piimasuhkur(glükoos + galaktoos) Sahharoos – (glükoos + fruktoos) roo ja peedi suhkru peamine koostisosa Kasutatakse enamasti energia saamiseks nagu monosahhariide. POLÜSAHHARIIDID – Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Looduslikud polüsahhariidid: Tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis – Varuainena taimes(fotosünteesi tulemusena glükoosivarud → tärklis) Fotosünteesi lakkamisel lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos – Sünteesitakse glükoosimolekulidest. On taimede rakukesta peamine koostisosa Glükogeen – Varuainena elusolendis. Loomorganism suudab kiiresti tagasi glükoosiks muundada.(Glükoosivarud loomade maksas ja lihastes loomse tärklisena) SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS - Ehituslik(struktuurne) – kitiin ja rakumembraani koostises
Tselluloos- struktuuripolümeer, mida leidub taimerakukestades. Tärklis- peamine taimne varuaine, ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel. Glükogeen- loomne varuaine maksas, lihastes. Analoogne taimede tärklisele. Hargneb rohkem, mis võimaldab kiiremini la Kiiremini energiat vabastada. Süsivesikute 3 põhilist ülesannet: enenrgeetiline, struktuurne ehk kaitsev ja varuainena. 12. Mil viisil jaotakse rasvad erinevatesse rühmadesse lihtrasvad, liitrasvad. Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organ Lihtlipiidid ehk lihtrasvad on neutraalrasvad, mis jagunevad omakorda tahketeks rasvadeks. Nt seapekk ja või.KÜLLASTA RASVAD(süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed) ning vedelateks rasvadeks ehk õlid on KÜLLASTUMATA RASVHA Enamasti vedelas olekus. (süsiniku aatomite vahel on kaksiksidemed) ning vahadeks, nt lammastel villa peal. On ka puuvi
2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides Kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuri üksused. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5
Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib rakust auksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess. Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme. Nagu maismaataimedki, sisaldavad rohevetiktaimed klorofülli ja A ja B ning varuainena on tavaliselt plastiidides olev tärklis. Rohevetiktaimed on seotud mändvetikate ja embrüofüütidega, moodustades üheskoos taimeriigi. Rohevetikate hõimkonda kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakseid liike. Enamik neist on mageveelised, kuid esineb ka suur hulk mereveeliike. Vähesed liigi suudavad elada ka näiteks puutüvedel, olles aerofüütsed rohevetikad. Pruunvetiktaimed (Phaeophyta) on vetikahõimkond kuhu kuulub ligikaudu 1500 liiki. Suur osa
laguneb kergesti glükoosiks ja fruktoosiks Tärklis (C6H1005) n Kõik glükoosi tsüklid on ühes ja samas asendis.Nii inimesed kui ka loomad kasutavad söögiks, rohkesti leidub seda teraviljades ja kartulis. Tselluloos(C6H1005) n tsüklid on üksteisega 180 kraadilises suhtes. Inimorganism ei suuda seedida, kõva, vastupidav, kiuline, märgub veega kergesti. Rasvad ( ei sisalda OH rühmi) Koosnevad glütseroolist ja rasvahapetest. Leidub kõigis elusorganismides varuainena. Saab jaotada taimseteks(õlid,sisaldavad kaksiksidemeid)ja loomseteks(nt. Searasv, enamasti tahked).Seedimisel lagunevad glütserooliks ja rasvahapeks. Vett tõrjuvad. Valgud Looduslikud polümeerid,loomsete organismide ehitusmaterjaliks, valkude pikad molekulid koosnevad aminohapete jääkidest. Aminohape-karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2-rühma (aminorühma) Valke võib jagada: kiulisteks(ei lahustu vees) ja puntra-taolisteks.
Heterotroofne saab energia orgaanilise aine lagundamisel Hüüfid seeneniidid, kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks 1)üherakulised *ümarad pärmseened *hulgatuumalised täpphallikud 2)hulkraksedhüüfides esinevad vaheseinad *kottseened EHITUS *tuumpaikneb tsütaplasmas(üks või mitu) *raku membraan *rakukestkoosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest *mitokondridvarustavad rakku energiaga *Golgi kompleks.lüsosoomid, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik *varuainena glükogeen *jääkainena koguneb karbamiit SEENED SARNANEVAD LOOMADEGA PLAJUNEMINE *eostega, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel *mittesugulisel teel tekkinud eostest arenevad kohe uued seeneniidid *sugulisel teel arenenud eostest moodustuvad uued eosed TÄHTSUS *lagundamine *sümbiondid *parasiidid *toiduks *ainete tootmiseks KAHJULIKKUS *haigused *kahjustavad taimi BAKTERID *eeltuumsed e. Prokarüoodsed mikroskoopilised organismid
2) Oligosahhariidid 23 monosahhariidi on omavahel liitunud maltoos (linnasesuhkur), sahharoos (peedi ja roosuhkur), laktoos (piimasuhkur) 3) Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (taimerakkudes varuaineteks; nt tärklis, tselluloos) tselluloosikiud muudavad taimerakkude kestad tugevaks) glükogeen (loomsetes rakkudes varuainena) itiin (seenerakkude, putukate koostisosa) Ülesanded: esmane energiaallikas varuainena ehituslik · inuliin moodustunud fruktoosijääkidest · probiootikumid (bakterid, kes elavad inimesega sümbioosis, aitavad lagundada kuidainedid (polüsahhariidid) jm aineid, mida inimene seedida ei suuda) Kuidained sisaldavad inuliini ja tselluloosi
viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas) C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk (monosahhariidid) Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul, risoom); kasutatakse varuainena Tselluloos – taimede rakukesta koostises Kitiin – putukate välisskeleti koostises, seeneraku kest Glükogeen – energiarikas varuaine loomadel Süsivesikute ülesanded esmane energiaallikas vähene varuaine struktuurne kaitse (tsütoplsama suhkrustumine aitab külma eest) ligimeelitav/paljunemine (õistaimede nektar) NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA e. desoksüribonukleiinhape
suuri koguseid insuliini, mida on vaja suhkru lõhustamiseks. Suhkur on ka paljude haiguste põhjustaja.Suhkur tühjendab keha kaaliumi ja magneesiumi tagavarasid, need on aga vajalikud südame tegevuseks. Suhkrutesisaldus suureneb kevadperioodil ja toimub ka säilitamisel alla 4,5-4,0 C. Suhkrute kogunemine on suurem varajase kasvurühma sortidel. Tööstuslikult on oluline, et säilimisel ei suureneks suhkru kogus üle 1%. Lisaks on tärklis on kartulis varuainena. Selle suure sisalduse tõttu (moodustab kartuli kuivainest suurema osa so ¾) on see ka tooraineks tärklisetööstusele ja piirtusetööstusele. Seedimisel muudetakse tärklis glükoosiks. Veri kannab glükoosi edasi ja keharakud kasutavad glükoosi peamise energiaallikana. Vitamiinidest on kartulis B1 (0,11 mg%), B2 (0,06 mg%), B6 (0,6 mg%), E, D, K, PP (1,2 mg%), C (26- 42 mg%), U ja karotiini (11-56 mg%). Suurema C-vitamiini sisalduse korral on kartulisaak
-fotosünteesi käigus eraldub kskkokda hapnik -toimub ainul valguse käes anorgaanilin aine -aine mis ei sisalda orgaanilisi komponente orgaaniline aine -glükoos(esmase orgaanilise aine tootja) süsihappegaas -vaja orgaanilise aine tootmiseks -glükoos laguneb süsihappegaasiks hapnik -hapniku abiga lõhustatakse rakuhingamisel glükoosi ja selle käigus vabaneb energia tärklis -talletub taimes varuainena, mida vajadusel kasutatakse -on orgaaniline aine -tärklis tekib glükoosist e on saadud fotosünteesi käigus klorofüll -on pigment mis annab taimele rohelise värvi rakuhingamine - glükoosi lagunemisel hapniku abiga saadakse energiat -hapniku abil energia saamine suguline paljunemine -taimede puhul on organiks õis mittesuguline paljunemine -paljunemie kus pole vaja paljunemiseks sugurakke.
Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad Metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Fosfolipiidid Glütserool + 2 rasvhapet Glütserooli 2 OH-gruppi on ühinenud rasvhapetega ja kolmas on ühinenud fosfaatgrupiga (negatiivse laenguga) Hüdrofiilse "pea" ja hüdrofoobse "sabaga"
Laguneb hapete ja fermentide toimel ning muutub inertsuhkruks (s.o glükoos ja fruktoosi seguks). Leidub suurel hulgal suhkruroos ja peedis) 2. Laktoos ehk piimasuhkur Nõrk magus maitse. Sisaldub piimas 3. Maltoos ehk linnasesuhkur tekib teraviljade idanemisel neis leiduvast tärklisest. Liitsüsivesikud (mis koosnevad paljudest lihtsüsivesikute molekulidest) on: · Tärklis koguneb taimsete organismides varuainena mitmesuguse kujuga väga väikeste kristallide näol. -On veest raskem ja ei lahustu vees. -Kuumas vees aga paisub ja tekib kliister. -Fermentide ja hapete mõjul liidab endaga vett ja muutub glükoosiks. -Sellist suhkruks muutmise protsessi nm. Hüdrolüüsiks -Joodi tomel värvub tärklis siniseks. -Tärklist leidub suurel hulgal kõrsviljades terades, kartulites, kaunviljades. Glükogeen ehk loomne tärklis
NADPH2 ja 18ATP liiguvad edasi pimedusstaadiumi, mis toimub kloroplasti stroomas. ATP energia varal sünteesitakse teisest lähteainest CO2-est ja valgusstaadiumis kätte saadud vesinik nii ümber, et sellest tekiks glükoos, mis on fotosünteesi eesmärk. Jäägina jäävad NADP ja ADP+Pi, mis saadetakse uuesti valgusstaadiumi. Samuti võivad glükoosi monomeerid ühineda, et tekiks polümeer tärklis, mida kasutatakse varuainena. Fotosünteesi tähtsus ● Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine (valgusenergia → keemiline energia); ● Glükoos on esmane ja põhiline energiaallikas enamikes organismides; ● Toiduahela esimene lüli; ● Hapnik; ● Süsiniku- ja hapnikuringe oluline lüli; ● Fossiilsete kütuste teke (nafta, maagaas, kivisüsi) (Glükoos on esmane energiaallikas. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees
puudulikkusega. Pärmseened tekivad käärima läinud mahladele ja moosidele. Mahlale nad satuvad õhu kaudu. Mahlas hakkavad pärmseened kiirelt paljunema, tarvitades toiduks mahlas leiduvaid suhkruid ja vees lahustunud mineraalsooli. Pärmseente elutegevuse käigus suhkur laguneb ja tekivad süsihappegaas ja piiritus. Seda protsessi nimetatakse käärimiseks. Pärmseened on üherakuselised seened, kelle keha koosneb tsütoplasmast ja tuumast, mida ümbritseb kest. Varuainena sisaldavad pärmseened õlitilgakesi. Pärmseened paljunevad pungumise teeel. Pärmirakud paljunevad mahlas niikaua, kuni jätkub toitu. Nende elutegevuse tulemusel aga suureneb alkoholi hulk mahlas, mis lõpuks hakkab takistama pärmseente enda arengut. Bakterid levivad tavaliselt puudutamisel ja õhu kaudu. Nad on nii pisikesed, et neid palja silmaga ei näe ühele pöidlaküünesuurusele pinnale mahub neid mitu miljonit. Kui
viinamarjasuhkur. Maltoos ehk linnasesuhkur. Laktoos on piimasuhkur. Tärklis on taimedesse talletunud valuaine. Taime rakukestad on tselluloosist. Kitiinainest on mardikate kestad. Seentel kitiinainest rakukest. Glükogeen- loomne valuaine, talletatakse maksa ja lihastesse. Süsivesikute funktsioonid ehk ülesanded. 1. Energeetiline. Enamikes organismides põhiliseks energiaallikaks (17,6 Kj/g) 2. Toitefunktsioon. Laktoos ehk piimasuhkur. 3. Varuaine. Tärklis on varuainena taimedes. Loomased ja seentes on varuaineks glükogeen. Inuliin- taimedes olev varuaine. 4. Ehituslik ehk struktuurne. Tselluloos taimeraku kestades. Kitiin- lülijalgsete koorikus. (seeneraku kestas). 5. Kaitsefunktsioon. Süsivesikud tagavad taimedel kaitse ärakülmumise eest. Ligimeelitav. Õienektar. 6. Bioregulatoorne. Kuuluvad hormoonide koostisesse. Riboos ja desoksüriboos. Kuuluvad pärilikusaine koostisesse. Lipiidid
Proteiin Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikkusisaldavaid ühendeid nimetatakse ühise nimetusega - proteiin. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valk on iga keharaku põhikomponent (taimerakud seevastu koosnevad valdavalt toorkiust). Valgud seisavad organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Loomorganism ei deponeeri valku varuainena sel määral nagu rasvu. Valk peatub organismis vaid rakuainena. Reservvalke mõnesugusel hulgal veres ja maksas siiski leidub. Piiratud valguvarud organismis ning asjaolu, et organismi valgutarvet ei ole võimalik katta ühegi teise toitainega (näit rasvade või süsivesikutega, kuna need ei sisalda lämmastikku), muudab valgu loomorganismi toitumise seisukohalt eriti tähtsaks toitaineks. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks (piim,
!!ÜHESÕNAGA saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel!!! 18)Milles seisneb fotosünteesi tähtsus taimedele? V: 1) fotosünteesi lõppsaadus on glükoos. Seda aga on vaja taimedel energeetilistel eesmärkidel nii taimede fotosünteesivate rakkudele, kui ka taime teistele rakkudele mitokondrites. 2) Fotosünteesil tekkiv hapnik on vajalik raku hingamisel kõikidele rakkudele. 3) Tekib varuainena talletuv tärklis (juurtesse, ribosoomidesse, mugulatesse, viljadesse, sisaldab säilituskoe rakke.) 19) Milles seisneb fotosünteesi tähtsus biosfääri säilitamisele? V: 1) kindlustab keemiliste elementide ringed ökosüsteemis( C ja O ringe, N, P) 2) kindlustab looduses toimuvad oksüdatsiooniprotsessid (hingamine- aeglane, põlemine- kiire) 3) hapnik on maad ümbritseva osoonkihi püsimise aluseks 20) Milline tähtsus on Maad ümbritseval osoonkihil?
b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid. Prosenhüümne rakk pikk toruja kujuga rakk Parenhüümsed rakud ristkülgsed, nurgelised rakud Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e
Puhvrifunktsioon valgud on anfolüütid, saavad seostada OH ja H selleks et säilitada pH veres. Kaitsefunktsioon aktiivkaitse( hüübimisfaktorit trombiin ja fibronogeen, pH ja osmootse rõhku regulatsioonis osalevad valgud) passiivkaitse ( nahavalgud, juuste,küünte) Kontraktsioonifunktsioon ATP kasutakse lihastekontraktsiooniks ja selle lääbiviimine (aktiin,müosiin) Retseptoorne redoksiin setseptorvalk Varufunktsioon valkude kasutamine varuainena arenevate takkude toiduks(ovoalbumiin) Energiline funktsioon 1g annab 17,5 kJ energiat Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine Napump loob Na ja K kontsentratsioonigradiendi plasmamembraani sise ja väliskülje vahel Detoksikatsioonifunktsioon algumiinid seovad tänu oma rühmadele COOH ja SH raske metallide ja alkoholidega, netraliseerides nende toksilisuse. 3. Kollageenid ja kliinilised probleemid
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde
*fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule *moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid 25.Kuidas on omavahel seotud FS valgus-ja pimedusstaadium? Valgusstaadiumi vahestaadiumid on pimedusstaadiumi lähteaineteks. 26.FS põhieesmärk *glükoosi (esmase org aine) tootmine 27.FS tähtsus taimedele 1)energia tootmisest ülejäänud glükoos säilitatakse varuainena- selleks on tärklis, mis vajadusel lõhustub uuesti glükoosiks ja annab energiat (pungade puhkemine, taimede/seemnete tärkamine) 2)kloroplastidega rakud varustavad glükoosiga heterotroofselt toituvaid rakke 3)Calvini tsükli vaheühenditest sünteesitakse taimseid valke ja lipiide 4)FS-l vabanev õhuhapnik on vajalik kõigis rakkudes pidevalt toimuvaks hingamisprotsessiks 28.FS tähtsus heterotroofidele (L,S) 1)toimub energia sidumine ökosüsteemidesse. Taimed on toiduahelate aluseks.
tunnuseks on estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahtustes, sest sisaldavad hüdrofoobseid aatomirühmi ja pikki süsivesinikradikaale. Lipiidid lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähemal määral ka polaarsetes orgaanilistes solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis
b) tänu suurele soojusmahtuvusele aitab ta säilitada püsivat (monosahhariidid) temperatuuri – termoregulaator Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul, risoom); c) annab rakkudele mahu 2) Soolad jm (1,5%) kasutatakse varuainena Tselluloos – taimede rakukesta koostises Orgaanilised ained: Sahhariidide ülesanded: energeetiline, ehituslik (tselluloos taim, kitiin 1) Valgud 14% seentel), varuaine 2) Lipiidid 2%
Nagu paljudki teisedki kunstlikud ained, on nad loodusele võõrad. Bakterid ja muud mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega. On leiutatud ka polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toimel kiiresti, kuid need on esialgu veel kallid. Üks sellistest on 3-hüdroksübutaanhappe polüester. Mõned bakterid kasutavad seda estrit varuainena polüsahhariidide asemel. Märksa odavam on polülaktiid, mida oleks õigem nimetada polüpiimhappeks. See on samuti biodegradeeruv polümeer ning USA-s on tema tooraineks mais kiiresti uuenev ressurss. Maisist eraldatakse sahhariidid, kääritatakse piimhappeks ning see polümeeritakse katalüsaatorite abil. Samahästi võib polülaktiidi teha nisust, riisist või põllumajandusjäätmetest. Polüamiidid Polüamiidid on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidirühm (-- CO -- NH --)
nimetatakse ühise nimetusega proteiin. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valk on iga keharaku põhikomponent (taimerakud seevastu koosnevad valdavalt toorkiust). Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud seisavad organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Loomorganism ei deponeeri valku varuainena sel määral nagu rasvu või süsivesikuid. Valk peatub organismis vaid rakuainena. Reservvalke mõnesugusel hulgal veres ja maksas siiski leidub. Piiratud valguvarud organismis ning asjaolu, et organismi valgutarvet ei ole võimalik katta ühegi teise toitainega (näit. rasvade või süsivesikutega, kuna need ei sisalda lämmastikku), muudab valgu loomorganismi toitumise seisukohalt eriti tähtsaks toitaineks. Valgu on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu
Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba glükolipiidid Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid 2.7. Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine
kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel 2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina 3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. 4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises 5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides 6. kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused. 7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui
suurused moodustised.Koosnevad lümfifollikulidest, kus paljunevad lümfotsüüdid. Asuvad ülajäsemetel küünra ja kaenlaaugus, alajäsemetel põlveõndaltes ja kubemes. Vereloome elundid on; lümfisõlmed,põrn(splen), punane luuüdi ja osalt ja tüümus(harkelund- thymus) Vere funktsioonid: · Transpordifunktsioon- viib O2 kudedesse ja CO2 kudedest kopsu · Kaitsefunktsioon- Kaitseb organismi võõrkehade ja haigustekitajate eest · Valgudepoo- varuainena veres olemas, kui vaja Veri koosneb vereplasmast, ja vererakkudest: · leukotsüüdid kaitserakud · Erütrotsüüdid transpordib happniku ja co2 · Trombotsüüdid sulgevad viga sanaud versoone. Inimese veregrupid on AB0. Eristatakse Antigeendie alusel. Reesusfaktor on d antigeeni olemasolu ja selle puudumine. Verevalgud on albumiin , globuliin, hemoglobiin ja fibrinogeen. Seovad ja transpord. erinevaid aineid.
prahipaigad, Karjäärid. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. Dissimilatsioon elusainete lagunemise protsess, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. Taime ja looma erinevused: taimedel rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomadel puuduvad. Taimed autotroofsed, loomad heterotroofsed. Taimedel puudub närvisüsteem ja organid ning kasutavad varuainena tärklist. Loomad kasutavad varuainena rasvasid. Autotroofsed fotosünteesivad, toodavad toitaineid. Heterotroofsed ei suuda ise toitaineid toota, kasutavad autotroofide poolt toodetud toitaineid. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud pikad, kitsad torukujulised (N: juhtkoed). Parenhüümsed rakud kandilised. Kude - ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Alg- ja püsikoed. Vt.konspektis
koguseid insuliini, mida on vaja suhkru lõhustamiseks. Suhkur on ka paljude haiguste põhjustaja. Suhkur tühjendab keha kaaliumi ja magneesiumi tagavarasid, need on aga vajalikud südame tegevuseks. Suhkrutesisaldus suureneb kevadperioodil ja toimub ka säilitamisel alla 4,5-4,0 C. Suhkrute kogunemine on suurem varajase kasvurühma sortidel. Tööstuslikult on oluline, et säilimisel ei suureneks suhkru kogus üle 1%. Lisaks on tärklis on kartulis varuainena. Selle suure sisalduse tõttu (moodustab kartuli kuivainest suurema osa so ¾) on see ka tooraineks tärklisetööstusele ja piirtusetööstusele. Seedimisel muudetakse tärklis suhkruks. Veri kannab glükoosi edasi ja keharakud kasutavad glükoosi peamise energiaallikana. Vitamiinidest on kartulis B1 (0,11 mg%), B2 (0,06 mg%), B6 (0,6 mg%), E, D, K, PP (1,2 mg %), C (26-42 mg%), U ja karotiini (11-56 mg%). Kartul on väärtuslik mugul 2009. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda. (23.01.2013)
vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis). 14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad. Üherakulised koloonialised Elavad veekogudes põhiliselt mage- veekogudes, põhiliselt vetes. Ka mullal, samblas, magevetes Vähemalt osa lumel. rakke on varustatud jätkete või viburitega soodustavad ujuvust.
Tõusev vool-ained mida taim saab mullast ning see liigub edasi teistesse osadesse Laskuv vool-ained mida taim saab välaspoolmulda liigub edasi mõõda niineosa Fotosüntees-valgusenergia abil orgaaniliste ühendite tekkimine veest ja SHG-st Anorgaaniline aine- Orgaaniline aine- Süsihappegaas-värvusetu ja lõhnatu kaas mis tekib hingamisel Hapnik-värvusetu ja lõhnatu gaas hingamiseks hädavajalik Tärklis-tekib taimedes fotosünteesi tulemusena ja talletatakse varuainena juurtes,risoomides,mugulas,seemneis Klorofüll-taimes sisalduv pigment mis annab taimele rohelise värvuse Rakuhingamine-ainevahetusprotsess mis annab vajalikku energiat.tarbivad hapnikku ja eritavad SHG-i Vegetatiivne paljunemine Mittesuguline,kasvuoranite abil (maikelluke,tulp) Eoseline paljunemine Valmivad eoslates eosed(sõnajalg,samblad)
põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel http://www.loodusmuuseum.ee/uudised/lepp2004.htm islandi käokõrv http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2- 26-3.htm 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis). 14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad. Üherakulised koloonialised Elavad veekogudes põhiliselt mage- veekogudes, põhiliselt vetes. Ka mullal, samblas, magevetes Vähemalt osa lumel. rakke on varustatud jätkete või viburitega soodustavad
lahknesid, kuidas varajasi inimlasi klassifitseerida, kui palju liike on olnud, kuidas kulgenud evolutsioon, kust pärineb nüüdisinimene, mis kohal on neandertaallased, milliste tegurite mõjul on areng toimunud, geneetilised mehhanismid ja iseärasused, erinevused inimahvidest. Kõrgemad taimed: Taimeriigis hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Õistaimed (paljunemisorganiks õis koos viljaga, õied tihti koondunud õisikutesse, õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas, põhiosa orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesiga lehtedes, vee aurumine lehtede kaudu, leht lehelabast ja leherootsust, varres juhtkudedes ainete transport, vars koos lehtedega on võsu millel on ladvapung ja külgpungad, mõnedel lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu).
2. loomsest toidust glükogeen Organismis kontrollitakse pidevalt veresuhkru sisaldust. Kõhunääre e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru sisalduse stabiilsust järgmisel moel: 1. Insuliin aktiveerib lihas, maksa ja rasvkoe rakkude rakumembraanide transpordivalke, et glükoosi molekulid saaksid rakkudesse siseneda. 2. Insuliin muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa ja lihasrakkudes energeetilise varuainena. Glükogoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni uuesti glükoosiks. glükoosisuliin muudab glükogeen glükogeenglükogoon muudab glükoos Maks ja selle ül Maks on organismi suurim nääre. Vereringe kaudu juhitakse maksa pidevalt veri, mis sisaldab kõiki sooltest verre imendunud toitaineid. Maksa ülesanded: 1. Maks kontrollib a) Vere glükoosisisaldust, b) vere aminohapete sisaldust, c) rasvade sisaldust veres 2
Termoisolatsioon (nahaalune rasvkude) Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude. Esimesed on kaetud lipiidse müeliintupega, mida võime piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. Selge on see, et mööda isoleeritud närvikiude liigub erutuslaine tunduvalt efektiivsemalt. Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad Lipiididel on struktuurne kui ka varuaine roll. Varuainena saab vaadelda reservlipiide, milleks meis on põhiliselt neutraalrasvad Metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Valgud · Suured biomolekulid (=biomakromolekulid) · Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest, see tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse · Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist · Aminohappejääkide vahel on peptiidside
. Taim suudab kõiki 20 aminohapet ise sünteesida. Valgud aminohapete polümeerid. elutähtsad funktsioonid: eluprotsesside katalüüsimine, keemilise energia muundamine teisteks energialiikideks, ehituslik funktsioon (moodustab rakusiseseid struktuure). Koosnevad aminohappejääkidest Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. On hüdrofoobsed. On kas vedelad rasvad, tahked rasvad või on vahana. Taimedel enamasti vedel rasv ( küllastumata. toimib energiaallikana või varuainena seemnes. ) või vaha (kaitsefunktsioon). Steroidid taimeraku membraanides 30.50% lipiididest steroidid. Terpenoidid. Lipiidid on energiaallikaks ja varuaineteks. Nukleiinhapped nukleotiidide polümeerid. Koosneb pentoos-suhkrujäägist, lämmastikalusest ja ortofosfohappejäägist. Olenevalt suhkrujäägist kas RNA või DNA. DNA: esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Sekundaarstruktuur biheeliks ja kaksikspiral
c) Valgud. Inimkehas 16-17% valku, oleneb organismi vanusest. Kõige tähtsamad orgaanilised ained kehas. Organismis on ca 100 erinevat valku, mida sünteesitakse kehas. Raku tsütoplasma, epiteelvalk, translatsioon on kehas väga hästi determineeritud, et me ei saa muuta valgu koostist. d) Lipiidid.Inimese organismis 15-25%. On varuenergiaks. Rasv on organismi kõige ebapüsivam ühend, erinevad rasvad moodustavad rakumembraane, mitmeid hormoone, on ka varuainena talletatud. Lihasvalgud vananevad 3-4 nädalaselt. Endogeensed kaod - on need kaod, mida on meil vaja millegi taastootmiseks, keha uuendamiseks. Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat.
Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, fotosünteesi käigus sünteesitud glükoos, mis on talletatud taime sälitusorganitesse, tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning organismis struktuuride koostisosadena. 2. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja
TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind
leukotsüüdid) hävitavad haigustekitajad ning lümfotsüüdid valmistavad antikehi. Südame tööd reguleerivad adrenaliin, vererõhk ja jäsemete liigutamine. Toimub pidev veresuhkru sisalduse kontroll. Kõhunäärme e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru stabiilsust: insuliin soodustab glükoosi kasutamist keharakkudes ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa ja lihastesse varuainena, glükagoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni taas glükoosiks. 4. Hingamiselundkond Õhu teekond hingamisteedes: ninaõõs neel kõri trahhea e hingetoru bronhid e kopsutorud bronhioolid alveoolid e kopsusombud. Funktsioonid: Kindlustab organismi ja väliskeskkonna vahelise gaasivahetuse; varustab organismi oksüdeerumisprotsessideks vajaliku hapnikuga.
TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud Närvisüsteem Puudub Olemas
lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning ehitusliku elemendina. 4. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja
annaabi.ee 
