ORGANISMIDE
AINE- JA ENERGIAVAHETUS1.Organismide
toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus.
Autotroofid Heterotroofid Mõiste
Organismid, kes valmistavad ise elutegevuseks vajalikku org ainet (fotosünteesijad, kemosünteesijad)
Organismid, kes kasutavad toiduks valmis org ainet (tarbijad toiduahelates)
Organismirühmad
fotosünteesijad-roh T,
vetikad , tsüanoB.
Kemosünteesijad-B
L,S,
algloomad ,B
Org aine päritolu
Tekib foto-või kemosünteesi käigus.
Fotosünteesijad on põhilised esmase org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks
toiduahelas .
Org aine hangivad väliskk-st, suuremad organismid saavad toiduga
Energia päritolu
Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat.
Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite muundumisel vabanevat keemiliste sidemete energiat.
RedoksreaktsioonidKasutavad org ainete lõhustamisel vabanevat energiat.
Põhiline energia saadakse glükoosi oksüdatsioonil. Energiat kasutavad elutegevusel ja kudede ülesehitamiseks.
2. Dissimilatsiooni ja assimilatsiooni võrdlus. D ja A seos.Dissimilatsioon (
katabolism )
Assimilatsioon (
anabolism )
Mõiste
Toiduga saadavate org ühendite lagundamine. Toidus sisalduvad
toitained lõhustuvad (
valgud ,
rasvad ,süsivesikud)
Organismile vajalike biomolekulide süntees.
Biomolekulid on vajalikud rakkude ja kudede ülesehitamiseks.
Ainetega toimuvad muutused
Biopolümeer lõhustuvad monomeerideks, mida kasutatakse assimilatsioonil või energia saamiseks.
Monomeeridest sünteesitakse organismile vajalikud biopolümeerid (valgud,rasvad)
Energeetilised muutused
Vabaneb energia, millest 40% seotakse ATP koostisesse. 60% kulub
kehatemp säilitamiseks.
Sünteesireaktsioonides vajatakse energiat, mis vabaneb dissimilatsiooni protsessides.
Sünonüüm
süntees
Lagundamine
Seos energiaga
Vajatakse
Vabaneb
Lähteained
Monomeerid
Polümeerid
Saadused Polümeerid
Monomeerid
Seos org vanusega
Ülekaalus noortel
Vanematel
Seos ensüümidega
Vajalikud ensüümid
Vajalikud ensüümid
Näited protsessidest
Foto-, valgusüntees, denaturatsioon,glükogeeni hüdrolüüs, neutraalrasva oksüdatsioon, oligosahhariidi teke polüsahhariidist
Rakuhingamine, seedimine, replikatsioon,polüpeptiidi moodustumine, nukleotiidide ühinemine,vitamiinide teke
Toimumiskoht rakus
Tsütoplasmavõrgustikul,
kloroplastidel Mitokondris
3.Makroergilised
ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus.Makroergiline
ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja
ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT:
ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD.
*energia
kasutamine: liikumisprotsessides, assimilatsioonil, ainete
transpordil
*
ATP molekul
on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest
adeniin , riboosist,
kolmest fosfaatrühmast.
4.Millisel
viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne org?*Autotroofne-
Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kemos kasutavad
anorgaaniliste ühendite muundumisel vabanevat keemiliste sidemete
energiat.
*heterotroofne-
Kasutavad org ainete lõhustamisel vabanevat energiat.
Põhiline
energia saadakse glükoosi oksüdatsioonil.
Energiat kasutavad elutegevusel ja kudede ülesehitamiseks.
5.Võrdle
erinevate toitainete lagunemisel tekkivaid energiahulki.1)1
g sahhariidid -17,6
kJ/g
2)1
g lipiidid-38,9
kJ/g
3)1g
valgud-17,9kJ/g
(lõhustatakse aminohapeteni, mida kasut
kehavalkude sünteesiks)
6.Millised
org ühendid on organismis energeetiliselt funktsioonilt esikohal?
Miks?Sahhariidid,
sest nad on organismis
esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks
energiaallikaks.
7.Millisel
viisil saavad organismid kasutada organismis varuainetena talletatud
polüsahhariidide energiat?Taimedes-varuaineks
tärklisseemnetes,viljades
Loomades -glükogeen
e loomne tärklismaksas
ja lihastes
Lagunevad
glükoosiks, oksüdeeruvad rakkudes ja annavad energiat.
Glükoosi
lõhustumisel
vabanevast energiahulgast 40% salvestatakse ATP koostisesse, 60%
hajub soojusena.
8.Millised
dissimilatsioonijärgud on eristatavad glükoosi täielikul
lagundamisel ( aeroobsel glükoosil)?I etapp- GLÜKOLÜÜS:
*toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikul
*glükoosi lõhustumisel tekib püroviinamarjahape
* NAD+ 2HNADH2
II etapp-TSITRAADITSÜKKEL e KREBSI TSÜKKEL*toimub mitokondri maatriksis, juhul kui hapnikku on piisavalt
*protsessid on aeroobsed, vajavad toimumiseks hapniku olemasolu
*tekib
sidrunhape *tekib CO2, mis
lahkub mitokondrist, rakust, jõuab verega kopsudesse, hingatakse välja
*tekib NADH2
III etapp- HINGAMISAHEL*toimub mitokondri harjastel
*kasutatakse hapnikku
*NADH2 arvel sünteesitakse ATP molekule
*põhiosa ATP-st moodustub HA-s
*eralduv
vesinik seotakse O2-ga ja moodustub vesi
*SAADUS H2O
9.Millised
võivad olla glükoosi lagundamise lõppsaadused? Millest oleneb
nende teke?10.
Glükoosi summaarne võrrand. Selgita lähteainetega toimuvaid
muundumisi ja saaduste teket.C6H12O6+
6O26CO2↑
+
6H2O 38
ADP 38 Pi
↗↘
38 ATP
11.Millise
tähtsusega on püroviinamarihape glükoosi lagundamise protsessis?
Millised ained tekivad veel glükoosi esialgsel lagundamisel enne
mitokondrisse sisenemist?12.Kus
ja kuidas toimub glükoosi mittetäielik lagundamine e anaeroobne
glükolüüs?Toimub
anaeroobsetes tingimustes- st seal kus organismis pole piisavalt
hapnikku.
13.Millised
saadused võivad tekkida käärimisel?*
piimhape *
etanool 14.Kus
ja millistel tingimustel võib glükoosi lagundamisel tekkida
piimhape? Millised nähud viitavad organismis piimhappe tekkele?
Kuidas vabaneb organism tekkinud piimhappest?*Glükoospiimhape
*piimhappekäärimine
toimub
O2
puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka
piimhappebakterite elutegevuse käigus
*sel
juhul saadakse ühest glükoosi molekulist kaks piimhappe molekuli,
kuid H aatomeid ei eraldu ja kogu protsess piirdub kahe ATP molekuli
sünteesiga
*
organismis
tekivad lihasvalud , -krambid, -väsimus
*
vabanemiseks
peab piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub
püroviinamarjahappeks
15.Millistel
tingimustel toimub alkoholkäärimine? Mis toimub alkoholikäärimisel
juhul, kui keskkonda pääseb hapnik?*
toimub
pärmseente
ja mõnede B elutegevusel
*
C6H12O6O2
X 2
C2H5OH +2 CO2↑
2ATP *kui
käärimisprotsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs,
siis oksüdeerivad
segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli
veiniäädikaks
16.Millised
on tsitraaditsükli saadused? Mis neist saab?*
tekib sidrunhape (jääk tsitraat)
*tekib
CO2,
mis lahkub mitokondrist, rakust, jõuab verega kopsudesse, hingatakse
välja
*tekib
NADH2,mis
suundub hingamisahelasse
17.Millised
ained tekivad hingamisahela reaktsioonide käigus? Mis neist saab?*NAD,
H2O
18.Kuidas
on glükoosi ainevahetusega seotud teiste toitainete lipiidide,
proteiinide ainevahetus ?19.Millises
org ühendite dissimilatsioonijärgus toodetakse põhiosa organismis
vajatavast ATP-st?*hingamisahelas
20.Fotosünteesi
summaarne võrrand. FS lähteained ja saadused.*6
CO2
+ 12 H2O
* valgusenergiaC6H12O6
+ 6O2↑
+6 H2O
(õhust) (mullast) (tingimus) (põhisaadus) (kõrvalsaadus)
21.Valgusstaadiumi
lähteained ja saadused*kloroplasti
lamellidel
*vajalik
valguse olemasolu
*vahesaadused-NADPH2
*lõppsaadused-
O2
*sünteesitakse
pimedusstaadiumis vajalik ATP ja NADPH2
*valgusenergia
muudetakse keemiliste sidemete energiaks
22.Vee
fotooksüdatsioon ja selle tähtsus*e
fotolüüs, vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi
valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud
elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2
moodustumine, eraldub O2.
Protsess toimub nähtava valguse
olemasolul .
*moodustub
molekulaarne hapnik
*eralduvad
elektronid ja vesinikuioonid
*hapnik
väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse kk
23.Pimedusstaadiumi
lähteained ja saadused*kloroplasti
stroomas
*valgusest
sõltumatult toimub
*6
CO2
+ 12NADPH2
C6H12O6
+
6H2O
+ 12 NADP
18ATP
↗↘
18 ADP + 18 Pi
*tekib
ADP ja NADP, mida saab uuesti kasutada valgusstaadiumis
24. Calvini tsükli tähtsus*fotosünteesi
pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus
seotakse CO2
ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2
ja ATP molekule
*moodustuvad
kolmesüsinikulised suhkru molekulid
25.Kuidas
on omavahel seotud FS valgus-ja pimedusstaadium ?Valgusstaadiumi
vahestaadiumid on pimedusstaadiumi lähteaineteks.
26.FS
põhieesmärk*glükoosi
(esmase org aine) tootmine
27.FS
tähtsus taimedele1)energia
tootmisest ülejäänud glükoos säilitatakse varuainena- selleks on
tärklis, mis vajadusel lõhustub uuesti glükoosiks ja annab
energiat (pungade puhkemine, taimede/seemnete tärkamine)
2)kloroplastidega
rakud varustavad glükoosiga heterotroofselt toituvaid rakke
3)Calvini
tsükli vaheühenditest sünteesitakse taimseid valke ja lipiide
4)FS-l
vabanev õhuhapnik on vajalik kõigis rakkudes pidevalt toimuvaks
hingamisprotsessiks
28.FS
tähtsus heterotroofidele (L,S)1)toimub
energia sidumine ökosüsteemidesse. Taimed on toiduahelate aluseks.
2)esmase
org ainega varustamine. Heterotroofid ei saa elada ilma taimede poolt
toodetud org aineta.
3)õhuhapnik
on vajalik rakuhingamiseks heterotroofsetes organismides
29.FS
tähtsus biosfääri säilimisele1)kindlustab
keemiliste elementide
ringed ökosüsteemis (C ja O
ringe , N, P)
2)kindlustab
looduses toimuvad oksüdatsiooniprotsessid (hingamine-aeglane,
põlemine-kiire)
3)hapnik
on maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks
30.
Milline tähtsus on maad ümbritseval osoonikihil?*see
kaitseb Maal elavaid organisme ülemäärase kosmilise ja UV kiirguse
eest
MÕISTED Aeroobne glükolüüs-kõigi
rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine
hapnikurikkas kk-s. protsessi tulemusena saadakse ühest
glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli.
Aine-ja
energiavahetus-(
metabolism )-sünteesi-
ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva
kk-ga. Hõlmab ainete omastamist väliskk-st ja sinna jääkproduktide
väljutamist,aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assi- ja
dissimilatsiooni.
Anaeroobne
glükoos-(käärimine)-hapniku
puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine,mille
üheks lõpp-produktiks on kas piimhape v etanool.
Assimilatsioon-organismis
toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Organismile vajalike
biomolekulide süntees. Biomolekulid on vajalikud rakkude ja kudede
ülesehitamiseks.
ATP-(
adenosiintrifosfaat )-kõigis
rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja
energiavahetuses energia universaalse
talletaja ja ülekandjana.
Autotroof -
organism, kes valmistab ise elutegevuseks vajalikku org ainet
(fotosünteesijad, kemosünteesijad)
Calvini
tsükkel- fotosünteesi
pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus
seotakse CO2
ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2
ja ATP molekule
Dissimilatsioon-
toiduga saadavate org ühendite lagundamine. Toidus sisalduvad
toitained lõhustuvad (valgud,rasvad,süsivesikud)
Etanoolkäärimine-pärmseentes
ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine,
mile üheks lõpp-produktiks on etanool.
Glükoos-
Glükoos ehk
viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub
disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on
püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi
lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on
tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi
koosseisus olulisemaid taime
rakukesta komponente.Keemiline valem on C6H12O6.
Heterotroof -
organism, kes kasutab toiduks valmis org ainet (tarbijad
toiduahelates)
Hingamisahel-mitokondri
sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega
kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi
lagundamisel eraldunud H
aatomid H2O
molekulideks.
Makroergiline
ühend-
madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia
salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT:
ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD.
Metabolism-organismi
kõik
biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse
ümbritseva kk-ga. Jaguneb assi- ja dissimilatsiooniks.
Piimhape-
ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe
keemiline valem on C3H6O3. Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku
juurdepääsuta, piima,
kurkide ja kapsaste
hapnemisel ja piimasuhkru
käärimisel.Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja.
Pimedusstaadium-fotosünteesi
teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus
seotakse CO2
ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2
ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavadCalvini
tsükli.
Püroviinamarihape-glükoosi
tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH)
Tsitraaditsükkel-mitokondri
sisemuses toimuv tsükliline
reaktsiooniahel , mille käigus viiakse
lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad
järk-järgult CO2
molekulid ja H aatomid.
Valgusstaadium -fotosünteesi
esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel
toimub ATP süntees, NADPH2
moodustumine ja eraldub O2.
Protsess toimub nähtava valguse olemasolul.
Vee
fotooksüdatsioon-
e fotolüüs, vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada
fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide
ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2
moodustumine, eraldub O2.
Protsess toimub nähtava valguse olemasolul.
Kõik kommentaarid