Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsipevikud, lipiidid, valgud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaja süsivesikuid lipiide ja valke ?

Bioloogia
miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ?
Süsivesikud, lipiidid , valgud
SÜSIVESIKUD
1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos )
2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma:
- Monosahhariidid e monoosid : glükoos ( viinamarjasuhkur )
fruktoos (puuviljasuhkur)
- Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur)
laktoos ( piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur)
-Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed)
glükogeen ( loomades ja seentes)
3. Tähtsus : organismi energiaallikaks
Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina
Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid.
Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises
Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides
Kuuluvad ( riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuri üksused.
Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid .
4. Joonis : Desoksüriboos
5. Funktsioonid : energeetiline
struktuurne
varuaine
toite
kaitse
ligimeelitav
bioregulatoorne
biosünteetiline
LIPIIDID
1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid , seda vedelam on rasv . Lipiidid on hüdrofoobsed ja koosnevad vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape).
2. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma :
- Lihtlipiidid
-Fosfolipiidid
- Steroidid (kolesterool ja mitmed hormoonid)
-Hormoonid (loomorganismide sisekretsiooninäärmetes)
3. Tähtsus : Lipiidid on organismide energiaallikaks. Energeetiline, ehituslik. Rasvkude kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest. Bioregulaarne ja ainevahetuslik.
4. Joonis : Koosneb glütseroolist ja rasvhappejääkidest
5. Funktsioonid : energeetiline
struktuurne
kaitsefunktsioon
lahusti funktsioon
varuained
VALGUD
1. Mõiste : Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides.
2. Valgud jagunevad : lihtvalgud
liitvalgud
3. Tähtsus : rakkude ja kudede ehitamiseks, eluprotsesside reguleerimine, energia tootmine, organismi kaitse, elutähtsate ainete transport.
4.
5. Funktsioonid : ehituslik funktsioon
transportdi funktsioon
retseptorfunktsioon
regulatoorne funktsioon
kaitsefunktsioon
ensümaatiline funktsioon
Ensüümid : biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud.
Süsipevikud-lipiidid-valgud #1 Süsipevikud-lipiidid-valgud #2 Süsipevikud-lipiidid-valgud #3 Süsipevikud-lipiidid-valgud #4 Süsipevikud-lipiidid-valgud #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olensinu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Konspekt - Organismide koostis
4
doc

Konspekt - Organismide koostis

Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist.

Bioloogia
Organismid
1
doc

Organismid

Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon ­ 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon ­ liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos ­ taimerakkude toestus. 3) Ligimeelitav funktsioon ­ õienektar 4) Varuaine ­ tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes 5) Kaitsefunktsioon ­ suhkrustumine kaitseb külmumise eest. 6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele. ( süsivesikud lipiidid | glükoos deskoksüriboos / riboos ) 7) Bioregulatoorne funktsioon ­ süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse II Lipiidid Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk

Bioloogia
Bioloogia 11klassi konspekt
7
rtf

Bioloogia 11klassi konspekt

3. ligimeelitav ­ õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 4. varuaine ­ talletatakse taimedes tärklise- ja inuliinina ning seentes ja loomades glükogeenina 5. kaitsefunktsioon ­ taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine. Kaitseb ärakülmumise eest 6. toitefunktsioon ­ piimasuhkur imetajate piimas 7. biosünteetiline ­ lähteaineks teiste ühendite sünteesil. Süsivesikud ­ rasvad, lipiidid. Riboos, desoksuriboos ­ nukleiinhape. Süsivesikud on fotosünteesi pimedusstaadiumis algvahe ja lõpp-produktoriteks. 8. Bioregulatoorne ­ süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. G ­ rasvhappejääk L Ü T S- rasvhappejääk E R O O L- rasvhappejääk Neutraalrasvad = glütserool + rasvhappejäägid

Bioloogia
Valgud-nukleiinhapped-süsivesikud-mineraalsoolad-vesi
4
odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

jäätumine algab pinnalt). Jää ja elusorganismid. Jää on elusorganismide jaoks hukutava toimega. Jääkristallid lõhuvad rakustruktuure. Jäätumisel organismide veesisaldus väheneb. Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse

Bioloogia
Organismide koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained-DNA ja RNA võrdlus
6
doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaaniline aine on vesi. Organismide veesisaldus on 70% - 90%. Orgaanilistest ainetest on rakkudes: · kõige rohkem valke (sellepärast, et neil on rakus täita palju ülesandeid). · Lipiidid ­ rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid ­ glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped ­ sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA ­ pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA ­ oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik ­ keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud)

Bioloogia
Organismide koostis
14
doc

Organismide koostis

Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: · Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine ­ kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I LIHTLIPIIDID EHK NEUTRAALRASVAD · Vedelad rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad

Bioloogia
Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2
11
docx

Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2

mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.

Bioloogia
Vee tähtsus-sahhariidid-lipiidid-valgud
5
docx

Vee tähtsus, sahhariidid, lipiidid, valgud

· 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine ­ kaitseb külmumise eest. · Limad · Antikehades Ligimeelitav: · Õistaimede nektar ­ putukate ligimeelitamiseks Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad- >glütserool+3rasvhappejääki, b) vahad 3

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun