inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40- 60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab
Lk 166. 14 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 15 Kimmkatuse mustri näide. Kättesaadav: http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SshjVD4xLFI/AAAAAAAAC8Y/_Q43oBrUZIU/s400/kimmkatus+roodi.jpg 2012 SINDELKATUS Eesti populaarsuselt kolmandal kohal asetseb sindelkatus, mis on ajalooliselt kõige uuem. Ka sindlid saetakse välja männipuidust, kuid kimidega võreldes on need väiksemad ja paksenevad hoopis külje suunas. Sindel on põhimõtteliselt kiilukujuline lauake, mille paksemas servas on soon, kuhu kinnitub tema naaber. Soonühendus tagab katuse surema stabiilsuse ja niiskuskindluse võrreldes teiste katustega. Kuid see eripära muudab sindelkatuse õhtlasi probleemiks puidu paisumise ja kahanemise tõttu. Sindelkatust paigaldatakse kuumtsingitud naetega nii kahe- kui kolmekihilisena. Levinud on nii tavaline kui ka keerulisem, kalasabamustriga sindelkatus (joonis 17).16
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik...
viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel kandetarind, rullkate Projekti seletuskirjas tuleb esitada, selgitada ja põhjendada: ehitise otstarve ja suurus, ruumide funktsionaalsed seosed, hoone plaaniline ja mahuline lahendus, arhitektuur-ehituslikud põhilahendused, nähtavate pindade põhilised ehitusmaterjalid ja viimistlus, puuetega inimeste liikumise jm
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusii...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Arlis Lepamets KATUSEAKEN Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. S...
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ERINEVAD KATUSEKATTE MATERJALID Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS 4 3. ROOKATUS 5 4. PUITKATUS 7 5. KOKKUVÕTE 10 6. KASUTATUD KIRJANDUS 11 1. SISSEJUHATUS Järgnev referaat tutvustab kolme katusekatte materjali kivipuistega teraskatust, rookatust ja puitkatust. Need materjalid on välja valitud sellepärast, et need kõik on teineteisest täiesti erinevad, nii koostise kui ka paigaldamisviisi poolest. Referaadis on samuti välja toodud mõned tähelepanekud, mida teha selleks, et saavutada katuse maksimaalne eluiga. 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS Alumiinium-tsink kivipuistega katusepaneeli põhikomponendiks on 0,4 mm paksune galvaniseeritud terasest ka...
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt,...
ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest · Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi · Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi · Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi · Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi · Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi · Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega Üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta Äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m, ummistumisohu korral ei või vahekaugus olla üle 12 m. 48. Katusele pääsu luugid ja redeleid. Käigutee korstna juurde Kuni 8 m kõrgune räästas seinaredel, võib alata maapinnast alates 4 m kõrguselt. Sel juhul
Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat räästapärlinile ja teisest otsast vahe- või harjapärlinile. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja 10 äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis ei tohi
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
..1,5 mm paksune leht; ristvineer – saadakse nii, et mitu spooni liimitakse risti üksteise peale; levinud on 3-kihiline kasevineer; parketiliistud – tehakse tavaliselt tammest või saarest, parketiliistu pikkus on 150...400 mm. Joonis 3.9.2. Puidust pooltooteid: a, b, c - põrandalauad, d, e - voodrilauad, 43 f- sindel, g, h - parketiliistud Puidust ehitusdetailid. Need on valmis hooneosad. Tähtsamad puitdetailid on: uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Puitkiudplaadid. Need valmistatakse peenest puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus olev vaik. Puitkiudplaadid jagunevad: isoleerplaadid – kasutatakse sooja- ja heli-isolatsiooniks;
2.3.1 Katuste lahendused Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk-konstruktsioonina (Joonis 2.4). Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes. 19. sajandi keskel oli peamiseks katusekatteks laud ja katusekivi. 19. sajandi lõpul hakkas domineerima katusepapp, mille ees varasemad kattematerjalid (laud, sindel, laast) kiiresti taandusid (Mäsak 1981). Jõukamatele majadele hakati alates 19. sajandi lõpust tegema ka plekk-katuseid. Tallinnas keelati juba 19. sajandi lõpus laudkatused, kuid jätkuvalt lubati kasutada katusepappi. Hiljem, 1930. aastate lõpul, keelati kõigis linnades kasutada kergestisüttivaid kattematerjale, nagu õlg, roog, pilbas ja laast sootuks (RT 43 – 1937, art. 386) ja katused pidid olema kaetud mittesüttiva materjaliga (RT 59 – 1932, art. 495).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
