inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40- 60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab
Lk 166. 14 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 15 Kimmkatuse mustri näide. Kättesaadav: http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SshjVD4xLFI/AAAAAAAAC8Y/_Q43oBrUZIU/s400/kimmkatus+roodi.jpg 2012 SINDELKATUS Eesti populaarsuselt kolmandal kohal asetseb sindelkatus, mis on ajalooliselt kõige uuem. Ka sindlid saetakse välja männipuidust, kuid kimidega võreldes on need väiksemad ja paksenevad hoopis külje suunas. Sindel on põhimõtteliselt kiilukujuline lauake, mille paksemas servas on soon, kuhu kinnitub tema naaber. Soonühendus tagab katuse surema stabiilsuse ja niiskuskindluse võrreldes teiste katustega. Kuid see eripära muudab sindelkatuse õhtlasi probleemiks puidu paisumise ja kahanemise tõttu. Sindelkatust paigaldatakse kuumtsingitud naetega nii kahe- kui kolmekihilisena. Levinud on nii tavaline kui ka keerulisem, kalasabamustriga sindelkatus (joonis 17).16
iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Keldid, Merovingid, Karolingid torques - keltide muistne kullast, hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe vastastikku asetatud kuuliga
viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel kandetarind, rullkate Projekti seletuskirjas tuleb esitada, selgitada ja põhjendada: ehitise otstarve ja suurus, ruumide funktsionaalsed seosed, hoone plaaniline ja mahuline lahendus, arhitektuur-ehituslikud põhilahendused, nähtavate pindade põhilised ehitusmaterjalid ja viimistlus, puuetega inimeste liikumise jm
detail · On nägusaks sisekujunduselemendiks · Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga · Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate 8 Kasutusalad Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-, savi- ja kiltkivi-, roo-, pilpa-, laastu-,ruberoid, sindel- või eterniitkatusesse. Ruumide korralikuks valgustamiseks peaks akende pind olema 7-10% põrandapinnast. Põrandapinna iga 10 ruutmeetri kohta peaks olema üks keskmise suurusega katuseaken. Katusekalle peaks olema vähemalt 15 kraadi. Praktika on aga näidanud, et vettpidava lõpptulemuse saab ka 10 kraadi kalde korral, samuti on võimalik katuseakent paigaldada täiesti vertikaalsesse seina. Ideaalseks peetakse aga 35-
detail · On nägusaks sisekujunduselemendiks · Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga · Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate 8 Kasutusalad Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-, savi- ja kiltkivi-, roo-, pilpa-, laastu-,ruberoid, sindel- või eterniitkatusesse. Ruumide korralikuks valgustamiseks peaks akende pind olema 7-10% põrandapinnast. Põrandapinna iga 10 ruutmeetri kohta peaks olema üks keskmise suurusega katuseaken. Katusekalle peaks olema vähemalt 15 kraadi. Praktika on aga näidanud, et vettpidava lõpptulemuse saab ka 10 kraadi kalde korral, samuti on võimalik katuseakent paigaldada täiesti vertikaalsesse seina. Ideaalseks peetakse aga 35-
iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Rahvasteränne, sküüdid kurgaan - kääbas, üksikhaud, sküüdi ülikute haud oterdama - monteerima, termin kullasepakunstis tähendusega vääriskivi, poolvääriskivi, klaasi vms.
nähtavateks pragudeks. Traditsiooniliselt on puitkatust kaitstud liigse kuivamise ja ka sambliku tekke eest puutõrvaga. Soovitatav oleks katust tõrvata iga nelja kuni viie aasta tagant. Tõrva hulka võib segada ka linaõli. Nn. heleda männitõrva sisse on võimalik segada ka värvimulda. Enne tõrvama asumist peab katus olema täiesti kuiv. Parim aeg katuse tõrvamiseks on varasuvi. Liiga palava ilmaga ei imendu tõrv puusse vaid voolab alla. Kui ehitatakse täiesti uut kimm-, sindel- või laudkatust, on õige puit tõrvata enne katusele asetamist (kasta kuuma tõrva sisse - u. 70-80O, nõrutada ja kuivatada). Arvestatava kattekihi saavutamiseks tuleb katusele kinnitatud värske puit veel 3 - 4 korda üle tõrvata (tõrva temperatuur võiks olla 40 50O - vajadusel kasutada termosämbrit). Laastukatust üldjuhul ei tõrvata. Laaste võib värvida nn. rootsi punasega (värvida iga paigaldatud kiht eraldi) või keeta eelnevalt raudvitriõli lahuses.
kaunistavad ka korstnaid. Sisekujundusest on taastatud parkettpõrand, seinte ja lagede kipsdekoriid ning kurruseid ühendav nikerdustega trepp. Omapärased on pastelsetes toonides saal ning hoone soklikorrusel asuv sammastega söökla (A. Särg, 2006, lk. 22-24). Hoonel on neogooti astmikviil ning neorenessanss-stiilile omased kaaraknad. Umbes samal ajastul uuendati ka enamikke kõrvalhooneid (V. Praust, 1999-2009). Vaheldusrikkust mõisale lisab park, mille äärtesse koondusid varem sindel- ja pappkatusega kõrvalhooned: laudad (ehitati F. Modi projekti järgi), ait, kuivati, teenijatemaja, sepikoda, meierei. Peahoonest idasse jäi puuviljaaed ja kaugemale läände juurviljaaed. Lautades peeti kokku 50-60 ringis lüpsilehmi, lisaks pullid, mullikad ja vasikad. Aastasulastele ja karjanaistele oli ehitatud veel mitu töölistemaja, neist üks oli mõeldud kogunisti neljale perekonnale (J. Maiste, 1996, lk. 376). 1912
ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest · Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi · Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi · Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi · Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi · Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi · Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega Üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta Äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m, ummistumisohu korral ei või vahekaugus olla üle 12 m. 48. Katusele pääsu luugid ja redeleid. Käigutee korstna juurde Kuni 8 m kõrgune räästas seinaredel, võib alata maapinnast alates 4 m kõrguselt. Sel juhul
Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat räästapärlinile ja teisest otsast vahe- või harjapärlinile. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja 10 äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis ei tohi
punnlaud). Põrandalaua paksus 37 mm Sisevoodrilauad ja välisvoodrilauad on pealt eri profiilidega: Poolsulundlaud, paksus 28 mm, laiused on moevooludest tingitud. 4. PUIDUST KATUSEKATTED põhiliselt okaspuud, ka haab. Kõiki pannakse 3 kihti. Pikkused 800, 600, 700 mm. Laius 120 mm. *KIMM ühest otsast kitsam, teisest laiem (laast) *SINDEL Pikkused 800, 600, 700 mm. Laius 120 mm. 2 üksteise sisse. 5. KATTEVINEERID SPOONID õhuke, väärispuidust (meil ka saar, tamm). Paksus 0,5 1,5 mm. Treppidel kasutatakse 3 mm. *ristspoon põimitud. VINEERID valmistatakse kasepuidust, liimitakse 57 vineeri kokku, kõige õhem 3. POOLFABRIKAAT parketiliistukesed, 3 mat. kokku liimitud. Pealmine kith alati väärispuidust.
.1,5 mm paksune leht; ristvineer – saadakse nii, et mitu spooni liimitakse risti üksteise peale; levinud on 3-kihiline kasevineer; parketiliistud – tehakse tavaliselt tammest või saarest, parketiliistu pikkus on 150...400 mm. Joonis 3.9.2. Puidust pooltooteid: a, b, c - põrandalauad, d, e - voodrilauad, 43 f- sindel, g, h - parketiliistud Puidust ehitusdetailid. Need on valmis hooneosad. Tähtsamad puitdetailid on: uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Puitkiudplaadid. Need valmistatakse peenest puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus olev vaik. Puitkiudplaadid jagunevad: isoleerplaadid – kasutatakse sooja- ja heli-isolatsiooniks;
2.3.1 Katuste lahendused Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk-konstruktsioonina (Joonis 2.4). Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes. 19. sajandi keskel oli peamiseks katusekatteks laud ja katusekivi. 19. sajandi lõpul hakkas domineerima katusepapp, mille ees varasemad kattematerjalid (laud, sindel, laast) kiiresti taandusid (Mäsak 1981). Jõukamatele majadele hakati alates 19. sajandi lõpust tegema ka plekk-katuseid. Tallinnas keelati juba 19. sajandi lõpus laudkatused, kuid jätkuvalt lubati kasutada katusepappi. Hiljem, 1930. aastate lõpul, keelati kõigis linnades kasutada kergestisüttivaid kattematerjale, nagu õlg, roog, pilbas ja laast sootuks (RT 43 – 1937, art. 386) ja katused pidid olema kaetud mittesüttiva materjaliga (RT 59 – 1932, art. 495).
annaabi.ee 
