FUNKTSIONAALNE LUGEMISOSKUS (osakaal tasemetööst ca 15%) Tekstist arusaamine. KUNSTIALASED MÕISTED (Seotud kõigi eelnevate komponentidega) Kunstialaste mõistete kasutamisoskus.. VÄRVI-, VORMI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS Koloriit (sh soe ja külm). Varju tekkimine, langev vari. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon. Piiratud ja piiramata pinnad. Kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. DISAIN Raamatukujundus (kaanekujundus, initsiaal, vinjett, illustratsioon). Pakend, ümbris (pinnalaotus, kiri, värvilahendus). Kirja kujundamine (jooniskiri, fantaasiakiri). KUNSTIVESTLUSED Kunstiliikide (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, disain) iseloomustus. Kunstimõisteid (originaal, koopia, võltsing, reproduktsioon jne). TEHNIKAD, MATERJALID JA TEHNOLOOGIAD Skulptuur. Skulptuuride modelleerimine savist ja lõikamine pehmetest materjalidest (vahtplast jne). Keraamika. Reljeef. Maal. Maalimine kattevärvide ja akvarellidega
Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane Vaade Tamme-Lauri tammele Urvastes Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjandusklassik Vaade Vargamäele Rahatähe esiküljel on Eesti helilooja Rudolf Tobiase (1873-1918) portree. Vinjett rahatähe tagaküljel kujutab Estonia teatri hoonet Tallinnas. Lydia Koidula (1843 1886) Eesti luuletaja ja näitekirjanik Vaade Põhja-Eesti paekaldale Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eesti poliitik, publitsist, kirjanik ja põllumajanduse arendaja Lendav suitsupääsuke Eesti maastiku taustal TURVAMÄRGID 5 KROONI 10 KROONI 25 KROONI 100 KROONI 500 KROONI
rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht
"Väikse probleemina" tuvastati kõige rohkem tüüpilist käitumist (14%), seejärel internaliseeritud depressiooni (2%). Keegi ei märkinud eksternaliseeritud depressiooni "väikese probleemina". 4.2. Probleemi tõsiduse tajumine Iga vinjeti võis hinnata kas tõsiseks, keskmiseks või kergekujuliseks. Analüüs näitas, et hinnangud eksternaliseeritud depressioonile erinesid oluliselt teistest konditsioonidest. Ka internaliseeritud probleemiga vinjett hinnati erinevaks normaalsest käitumisest. 4.3. Hinnangute enesekindlus Katseisikutel paluti hinnata, kui enesekindlad nad on oma otsustustes noorte vaimse tervise osas. Variandid: täiesti enesekindel, mõnevõrra enesekindel või üldse mitte enesekindel. Selgus et vastanud olid enam enesekindad eksternaliseeritud häire tuvastamisel, kuigi erinevused ei olnud väga suured. 4.4. Mure noore vaimsest tervisest
vastastikku asetatud kuuliga rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht
Jutuvormi piir ütlus- ja küsimus-vastus-vormiga on kohati üldse üsna tinglik. Vellerismid, mis samuti on tunnuslikult orienteeritud naljale ja ka tekstitüübi poolest on saatelausega monoloogid, st. tegelikult lühinarratiivid (Mida kõike inimesed raha eest valmis ei tee, ütles vanamutt, kui neegrit 1 nägi), loetakse kummatigi enamasti ütluste eriliigiks. Üldistav-aforistlik vinjett võib olla pealistatud näiteks küsimusega ja seeläbi muudetud formaalselt keerdküsimuseks: · Mis vahe on diplomaadil ja naisel? -- Kui diplomaat ütleb "jah", siis tähendab see 'võib-olla'; kui diplomaat ütleb "võib-olla", siis tähendab see 'ei'; kui diplomaat ütleb "ei", siis pole ta mingi diplomaat. Kui naine ütleb "ei", siis tähendab see 'võib-olla'; kui naine ütleb "võib-olla", siis tähendab see 'jah'; kui naine ütleb "jah", siis pole ta mingi naine.
· Trükikirja suurus Varem kasutati Dido punkte (0,376 mm), kuid tänapäeva arvutiprogrammides kasutatakse nüüd Pica punkte (0,351 mm). · Tiitelelemendid tiitelleht, frontispiss (autori portree, ill.) ehk palgeleht, kaitsetiitel (enne uut osa või peatükki; nt ,,2.osa", lehe teine pool tühi ja siis hakkab tekst), päistiitel, tiitellehe pöördel olev (andmed trüki kohta, muud inimesed, autoriõigus). · Illustratsioonid vinjett (väike pilt, ornament peatüki alguses või lõpus) Raamatu vormid Savitahvel (2300-800 eKr) Mesopotaamia, 4 at eKr. Sumerid lõid kiilkirja enam kui 5000 aastat tagasi. Viimati kasutati kiilkirja 75 a pKr. Kõigepealt oli piltkiri, seejärel kiilkiri ning lõpuks siplkiri. Savitahvlilt loeti paremalt vasakule (vastupidi), rõhtridades (nagu meie). Tahvlid olid kujult õhukesed ja nelinurksed. Kirjamärke tehti pilliroost pulgaga pehmesse savisse, hiljem põletati tahvel et savi kivistuks
rohkem hakkas Postimees tooma kirjutisi meie rahva kultuurist, teadlaste saavutustest, ajaloost, Vabadussõjast. Nende juttude kaudu näidati, et me ei oleks ennast iseseisvaks võidelnud, kui meil oleks puudunud usk oma elujõusse ja eluõigusesse. Teatud pühalikkusega mäletatakse ka vabariigi aastapäeva ajalehti. Ametlikult tohtis saksa ajal pidada vaid vabaduspäeva. Eesti Vabariigi 25. aastapäeva tähistamiseks valmistati värvitrükis lehenumber, mille esiküljel oli vinjett Pika Hermani torniga, kus lehvis sini-must-valge. Lipp oli lubatud, ainult mitte Pikal Hermannil! Lipp murti vinjetilt ära. Toimetus tahtis lehte panna ka iseseisvuse manifesti, ettevaatuse mõttes kliseena. Kui külg tsensorile saadeti, siis kaeti klisee rohkema trükimustaga, nii et see ei olnud loetav. Lehe trükkimisel aga puhastati manifesti osa ja see oli täiesti loetav. Siis nõudsid saksa võimud, et pidupäevalehes oleks tänuavaldus sakslastele, kes oli
annaabi.ee 
