Pinnalaotus pakendi või maketi jaoks. FUNKTSIONAALNE LUGEMISOSKUS (osakaal tasemetööst ca 15%) Tekstist arusaamine. KUNSTIALASED MÕISTED (Seotud kõigi eelnevate komponentidega) Kunstialaste mõistete kasutamisoskus.. VÄRVI-, VORMI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS Koloriit (sh soe ja külm). Varju tekkimine, langev vari. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon. Piiratud ja piiramata pinnad. Kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. DISAIN Raamatukujundus (kaanekujundus, initsiaal, vinjett, illustratsioon). Pakend, ümbris (pinnalaotus, kiri, värvilahendus). Kirja kujundamine (jooniskiri, fantaasiakiri). KUNSTIVESTLUSED Kunstiliikide (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, disain) iseloomustus. Kunstimõisteid (originaal, koopia, võltsing, reproduktsioon jne). TEHNIKAD, MATERJALID JA TEHNOLOOGIAD Skulptuur. Skulptuuride modelleerimine savist ja lõikamine pehmetest materjalidest (vahtplast jne). Keraamika. Reljeef. Maal. Maalimine kattevärvide ja akvarellidega
EESTI RAHATÄHED KROONID JA SENDID Kristjan Raud (1865-1943) Eesti maalikunstnik, haridus- ja muuseumitegelane Vaade Tallinna ordulinnuse Toompea lossile 1 KROON JA 2 KROONI TURVAMÄRGID 1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnatege...
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik...
"Väikse probleemina" tuvastati kõige rohkem tüüpilist käitumist (14%), seejärel internaliseeritud depressiooni (2%). Keegi ei märkinud eksternaliseeritud depressiooni "väikese probleemina". 4.2. Probleemi tõsiduse tajumine Iga vinjeti võis hinnata kas tõsiseks, keskmiseks või kergekujuliseks. Analüüs näitas, et hinnangud eksternaliseeritud depressioonile erinesid oluliselt teistest konditsioonidest. Ka internaliseeritud probleemiga vinjett hinnati erinevaks normaalsest käitumisest. 4.3. Hinnangute enesekindlus Katseisikutel paluti hinnata, kui enesekindlad nad on oma otsustustes noorte vaimse tervise osas. Variandid: täiesti enesekindel, mõnevõrra enesekindel või üldse mitte enesekindel. Selgus et vastanud olid enam enesekindad eksternaliseeritud häire tuvastamisel, kuigi erinevused ei olnud väga suured. 4.4. Mure noore vaimsest tervisest
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
Jutuvormi piir ütlus- ja küsimus-vastus-vormiga on kohati üldse üsna tinglik. Vellerismid, mis samuti on tunnuslikult orienteeritud naljale ja ka tekstitüübi poolest on saatelausega monoloogid, st. tegelikult lühinarratiivid (Mida kõike inimesed raha eest valmis ei tee, ütles vanamutt, kui neegrit 1 nägi), loetakse kummatigi enamasti ütluste eriliigiks. Üldistav-aforistlik vinjett võib olla pealistatud näiteks küsimusega ja seeläbi muudetud formaalselt keerdküsimuseks: · Mis vahe on diplomaadil ja naisel? -- Kui diplomaat ütleb "jah", siis tähendab see 'võib-olla'; kui diplomaat ütleb "võib-olla", siis tähendab see 'ei'; kui diplomaat ütleb "ei", siis pole ta mingi diplomaat. Kui naine ütleb "ei", siis tähendab see 'võib-olla'; kui naine ütleb "võib-olla", siis tähendab see 'jah'; kui naine ütleb "jah", siis pole ta mingi naine.
· Trükikirja suurus Varem kasutati Dido punkte (0,376 mm), kuid tänapäeva arvutiprogrammides kasutatakse nüüd Pica punkte (0,351 mm). · Tiitelelemendid tiitelleht, frontispiss (autori portree, ill.) ehk palgeleht, kaitsetiitel (enne uut osa või peatükki; nt ,,2.osa", lehe teine pool tühi ja siis hakkab tekst), päistiitel, tiitellehe pöördel olev (andmed trüki kohta, muud inimesed, autoriõigus). · Illustratsioonid vinjett (väike pilt, ornament peatüki alguses või lõpus) Raamatu vormid Savitahvel (2300-800 eKr) Mesopotaamia, 4 at eKr. Sumerid lõid kiilkirja enam kui 5000 aastat tagasi. Viimati kasutati kiilkirja 75 a pKr. Kõigepealt oli piltkiri, seejärel kiilkiri ning lõpuks siplkiri. Savitahvlilt loeti paremalt vasakule (vastupidi), rõhtridades (nagu meie). Tahvlid olid kujult õhukesed ja nelinurksed. Kirjamärke tehti pilliroost pulgaga pehmesse savisse, hiljem põletati tahvel et savi kivistuks
rohkem hakkas Postimees tooma kirjutisi meie rahva kultuurist, teadlaste saavutustest, ajaloost, Vabadussõjast. Nende juttude kaudu näidati, et me ei oleks ennast iseseisvaks võidelnud, kui meil oleks puudunud usk oma elujõusse ja eluõigusesse. Teatud pühalikkusega mäletatakse ka vabariigi aastapäeva ajalehti. Ametlikult tohtis saksa ajal pidada vaid vabaduspäeva. Eesti Vabariigi 25. aastapäeva tähistamiseks valmistati värvitrükis lehenumber, mille esiküljel oli vinjett Pika Hermani torniga, kus lehvis sini-must-valge. Lipp oli lubatud, ainult mitte Pikal Hermannil! Lipp murti vinjetilt ära. Toimetus tahtis lehte panna ka iseseisvuse manifesti, ettevaatuse mõttes kliseena. Kui külg tsensorile saadeti, siis kaeti klisee rohkema trükimustaga, nii et see ei olnud loetav. Lehe trükkimisel aga puhastati manifesti osa ja see oli täiesti loetav. Siis nõudsid saksa võimud, et pidupäevalehes oleks tänuavaldus sakslastele, kes oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
