Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vastavalt enda soole). 3.Kuidas võib lapse sünd mõjutada suhteid mehe ja naise vahel? Selgitage. Ma arvan, et lapse sünd mõjutab mehe ja naise vahelisi suhteid positiivselt, isegi kui suhted on muidu olnud pingelised. Lapse sünd ise määrab paika mehe ja naise vahelise teineteise austamise, lugupidamise
...................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel ...............................................................
arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõikvõimalike õnnetuste ja ebameeldivuste eest. Aga ometi tähendab vanemaks olemine ka riski. Ükski laps ei saa kunagi täiskasvanuks, kui ema- isa tema eest otsustusi teevad. Tänapäeva inimene, sealhulgas ka lapsevanem on järjest enam ühiskonna kiire arengu tõtu üle koormatud ja ei suuda tihtipeale adekvaatselt hinnata enda mõju lapse arengule. Lapse kasvatuses minnakse kaasa moodsate mõtteviisidega, mille mõju lapsevanem ei mõista enne, kui on lapsel tekkinud juba sellised käitumishäired, kuhu peab sekkuma spetsialist.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda paremini ja tugevamini hinnatakse ning võrreldakse enda minapilti teistega. Sotsiaalsed oskused paranevad vanemaks saades, näiteks osatakse töödelda seda infot, milline ma olen ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatud kuvand, milline üks õige noor peab välja nägema, näiteks
olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Keeruline on elada perekonnas, mille suhted on paigast ära. Kui lapsevanemate vahel on pinged ja pidevad riiud, mida ei saa lahendada, siis oleks targem vanematel lahutada. See mõjub lastele väga raskelt, aga veelgi raskem on elada peres, kus lapsevanemad suhtle üldse või ainult tülitsevad. See mõjutab kõigi pereliikmete suhteid ning laastab ka psühhikat. Peres, kus on avatud suhtlemine, on hea elada. Sa tead, et sinuga arvestatakse ning sind kuulatakse. Näiteks on minu peres tavaline, et kui on mure saan abi oma emalt, kes on avara silmaringiga ning õiglane. Tihti räägime lihtsatest asjadest ning filosofeerime niisama, kuid igakord saan jälle midagi uut teada. Samuti on mul noorem vend, kellega on hea suhelda. Ta kuulab ja mõistab mind paljudes asjades. Samuti kuulan mina teda ning aitan teda erinevate asjadega, milles ta minu abi palub
seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)
13 Puuduvat Isa nõudmised ta oma poja sõpru. Maik ei rääkinud oma elust ning ema ei haseks. enesevääri- söandanud küsida, kuna poiss läks selle peale närvi ja sai pa- Ema tundis Maik oli küll lõpetanud põhikooli, kuid tal puudus ametiala- kust asendas ne haridus ning tal polnud kindlat töökohta. See aga ei olnud sageli, et raha kuluta- tema jaoks eriline probleem. Ta elas kõdus oma ema juures. oleks mine. Maiki emal ei olnud kerge, ta töötas mitmel köhal, käis koris- vajanud
Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad
· Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega Televiisor ja arvuti ei liida inimesi ega loo hoolivat side. Oleme pakumiste üleküllusest killustunud. Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud
olukordi olnud kus ei tea mida teha. Kellel seda poleks siis olnud. Arutati ka selle üle, et kas laste kasvatamiseks peaks läbima testi ja kui mõttekad on käsiraamatud.Arvati ,et lastekasvatamine pole koolitarkus ja loodus paneb ise paika ja elukool aitab.Arvan, et kui oleks olemas lastesaamiseks küpsustest siis oleks eesti iive veel väiksem kui praegu. Paljud lapsed tulevad siia ilma planeerimata aga neid oodatakse ja armastatakse sellegi poolest. Kui see oleks läbi testi vanemaks saamine siis minul omal ajal oleks tekkinud selline hulk küsimusi ja kahtlusi, et arvatavasti poleks ma julgenud lapse peale üldse mõtlema hakatagi kuna oleks kartnud, etei läbi testi. Aga kui sulle pannakse sülle laps siis oskused tulevad iseenesest, mitte küll kõik aga siis enam ei ole nii palju küsimusi nad nagu laheneks isseenesest. Seega võiks arvata et inimesele on lapsevanemaks olemine kaasasündinud oskus,mida tuleb lihtsalt lapse kasvades hakata täiendama
Toodi näiteid nagu ,,Kättemaksukontor", ,,Saladused", ,,Seks ja linn" ja ,,Vali mind". Üks õpetaja rääkis lapsest, kes teadis sõna- sõnalt peast Jussikese multifilme. Samas olid nii lapse vanemad kui ka õpetaja mures, laps elaski ainult ekraanimaailmas ning tema sotsiaalsed oskused olid kesised. Seksuaalse alatooniga saated on lastele atraktiivsed eelkõige seetõttu, et pakuvad uusi teadmisi. ,,Saab väga palju seksist teada, see ,,Seks ja küla" ju seletab ja siis sa suurena tead, kuidas mehega käituda," põhjendas üks uurimuses osalenud tüdruk. (Must 2012)Selgus ka, et seksuaalse alatooniga mänge mängisid eelkõige tüdrukud, nemad olid algatajateks ja ka osalejateks. Lapsed teadvustasid endale teatud telesaadete ealist mittesobivust ja vaatasid neid vanemate eest varjatult. Kuigi suur osa lastest väitis, et on seksi teleekraanilt näinud, selgus vastustest küsimusele ,,Mis seks olla võiks?", et
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
Nad ei tea enam, kes nad on ja kuhu kuuluvad. Vanemad võivad neile tunduda reeturitena. (Vaher, 2008, 48) Hea oleks, kui sellised lapsed saavad tuge mõnelt lähedaselt täiskasvanud inimeselt, kes aitab neil vähehaaval taastada usalduse oma vanemate ja kogu maailma vastu. (Vaher, 2008, 48) Lapsed armastavad ja vajavad nii ema kui isa. Pärast lahutust on sellel vanemal, kelle juurde laps jääb elama, kohustus kindlustada oma lapsele suhtlemine teise vanemaga (välja arvatud juhul, kui teise vanemaga suhtlemine kahjustab last). (Vaher, 2008, 48) Psühholoogide hinnangul ei kipugi laps tüüpiliste peretülide puhul tavaliselt ühte vanemat teisele eelistama, välja arvatud harvad juhud, kui laps võib sõtta kaitsja rolli ja asuda selle poolele, kes tema arvates on nõrgem. Kuid tavaliselt laps ise ilma kolmanda poole mõjutuseta poolt ei vali, sest tal on võrdne vajadus armastada mõlemat vanemat. (Vaher, 2008, 48) 1
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte......
Lasteaiapäeva (- nädala) pikkus selgub kodu ja lasteaia vahelises koostöös, mille aluseks on lapse kuulamine ja vaatlemine ning vastastikkune usaldus. Lastepsühholoog Ave Orgulas MTÜ Bullerbi http://www.perekool.ee/index.php?id=61066 Kuidas aidata lapsel lasteaiaga kohaneda? Lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. Lapse kohanemist toetab lasteasutuse ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine. Koostöö aluseks on pere avatud suhtlemine õpetajatega ning positiivne suhtumine lapse rühmakaaslastesse. Soovitav on vestelda õpetajatega pere tavadest ja kasvatuspõhimõtetest, lapse individuaalsetest iseärasustest, ootustest lasteasutusele ja muust lapsele olulisest, mis aitaks lapse kohanemisele kaasa. Järgnevalt kahe lastepsühholoogi soovitused kuidas aidata lapsel lasteaiaga/- sõimega kohaneda. Lastepsühholoog Aet Lass NÕUANDED LASTEAEDA MINEKUKS Lasteaiaga kohanemise aeg on 1-2 kuud. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua
Kursus kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening või lihtsalt PET. Selle programmiga on tõestatud, et koolituse abil võivad vanemad kasvatada oma lapsi tunduvalt tõhusamalt. Nad võivad õppida oskusi, mis aitavad laste ja vanemate vahelisi suhtlemiskanaleid mõlemat pidi avatuna hoida. 1.1. Vanemad on inimesed, mitte jumalad Kui inimestest saavad lapsevanemad, juhtub midagi kurba. Nad hakkavad mängima teatud rolle ja unustavad, et on inimesed. Olles sisenenud vanemaks olemise pühasse maailma, tunnevad nad, et peavad üle võtma ka Vanema rolli ja kohustsued. Selline muutus paneb vanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt kõigi oma vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste
45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu.
Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolmeaastastel lastel. Kuueaastased eristavad juba üsna hästi moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda ennekõike tuttavates situatsioonides. Näiteks teab laps üsna varakult, et valetamine on halb, mis muidugi ei tähenda seda, et ta omab piisavat ettekujutust sellest, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka reegli mõju käitumuslike valikute üle suureneb. Tuuakse välja ka seda, et mida vanemaks laps saab, seda erinevamatele situatsioonidele ta reegleid üldistab, reeglid muutuvad universaalsemaks ( Kikas 2008: 55-56). 3.2 Lastevanemate kolm rühma Thomas Gordon kirjutab oma ,,Targas lapsevanemas" lapse ja vanema erinevast psühholoogilisest suurusest. Mida väiksem on laps, seda ,,suuremad" on issi ja emme. Nii mõneski mõttes on isa ja ema lapsele jumala staatuses, sest nemad teavad ja oskavad kõike, nad on kõikvõimsad. Seesugune psühholoogiline suurus annabki
väärkäitumisele. Hooletusse jäetud lastel võib tekkida teleri-, video-, või arvutisõltuvus. Lastel võivad tekkida ekstreemsed huvid nagu vägivallatsemine, varastatud autodega rallitamine jne. Ülehoolitsetud lastel võib avastamis- ja uurimishuvi piiramise tõttu välja kujuneda agressiivsus. Lapsel puudub võimalus õppida raskuste ja tagasilöökidega hakkamasaamist. Massimeedia mõju – omavaheline suhtlemine väheneb, sealne vägivald annab eeskuju, televiisor muutub lastele vanemate aseaineks. Liigne televiisori vaatamine põhjustab õppeedukuse langust, fantaasiamaailma ja kõnearengu pärssimist, vägivaldsust ning liigset tarbimist. Lastel kaob motivatsioon, nad kannatavad pideva sisemise pinge all ning võivad vähese liikuvuse tõttu ülekaaluliseks muutuda. (Rüdiger Penthin, 2003, 28 – 44). Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida?
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
lapselt ära. Lapsele tekitab see palju stressi, sest ta ei saa asjadest lõpuni aru. Sama lugu oli Apple’il, tal oli väga palju küsimusi, millele ta tahtis vastuseid, kuid Memm ei rääkinud kunagi nendest asjadest eriti pikalt. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Raamatus on öeldud, et Apple’il oli suur tahtmine teada saada, miks ema ära läks, kuid Memm olevat sellest alati rääkinud, et see oli ainult tema ema süü. Veel üheks kärgpere probleemiks on vanemate omavaheline läbisaamine. Kõige parem oleks nii lapsele kui ka lahutatutele endile, kui vanemad saavad omavahel sündsalt läbi. Mõnikord on juhtumeid, kus ema vihkab isa ja isa vihkab ema. Sellised olukorrad on kõigile rasked. Apple’il oligi kahjuks nii, et vanemad vihkasid teineteist südamest ning lisaks osales tülis ka Memm, kes valis isa poole. Kui ema tagasi tuli ning Apple tema juurde elama minna tahtis, siis ei suutnud Memm üksinda Apple’ile vastu hakata ning kutsus ka isa appi
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
Seega oodatakse noortelt lastelt, et neil areneksid head tööharjumused. Sotsiaalne võrdlus muutub esimeses klassis väga oluliseks. Lapsed võrdlevad oma koolisaavutusi, välimust, käitumist ja oskusi enda vanusekaaslastega. Teiste tagasiside muutub nn. mõõdupuuks, või veel täpsemalt, mõõdupuu muutub selleks, mida laps mõtleb (järeldab), et teised temast mõtlevad. Kui lapsed muutuvad vanemaks, omandavad nad loomult sõnumite mõistmise oskuse, mida nad teistelt saavad. Vanemaks saades ühinevad nad üha suurenevate sotsiaalsete gruppidega, nii koolis kui ka ühiskonnas. Seega mõnes mõttes algkooli õpilaste piiratud kognitiivsed oskused ühinevad pigem esimese klassi piiratud sotsiaalse grupiga ning muudab esimese klassi väga mõjutatavaks lapse mina-arusaamale. Endast lugupidamine areneb kiirelt lastel algkoolis. Arenevad kognitiivsed võimed, suurem ring sotsiaalseid kontakte ja arenev võime valida endale
Kuressaare Gümnaasium ENESHINNANGU KUJUNEMINE LAPSEEAST TÄISKASVANUEANI Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt,
teadma, kui head on armastavate inimeste embused. Kahjuks ei ole alati saanud lapsed taolist hellust ning hoolt oma vanemate poolt tunda. See võib olla tingitud kas aja või kultuuri iseärasustest või hoopiski vanemate puudumise tõttu. Nii laste kui ka nende vanemate enda jaoks on väga tähtis mõista, kui suur roll on neil laste elu kujundamisel. Lapsed peaksid mõtlema, kui raske on tänapäeval olla lapsevanem ning kas ja kuidas väärtustatakse vanemaks olemist riiklikul tasandil. Lapse sündides on ema rolliks õpetada imikule elu põhitõdesid: nälg kustub süües, mugavus järgneb ebamugavusele ning külma asendab soe. Samuti õpetab ema meile emotsioone, mis peegelduvad tema silmades. Edaspidigi saame emotsionaalset mõju üldiselt emalt rohkem kui isalt. Nii poegadele kui ka tütardele on emad väga suureks eeskujuks. Uurimused on kinnitanud, et enamik noormehi valib endale kaaslase just oma emale
lahkesti Malva ja Putte küsimustele elust ja surmast. Kui minu isa suri, siis keegi ei rääkinud sellest, kõik leinasid vaikselt ja üksinda, kaasa arvatud mina. Keegi ei pidanud vajalikuks mulle ja õele midagi seletada, meile öeldi ainult, et isa on surnud ja kõik. Ema ja perekonna lähituttavad olid nii hõivatud matuste korraldamisega, et lapsed jäid üldse tagaplaanile. Kuid minu mõtetes isa ikka veel elas. Laste leina juures on kõige tähtsam avatud ja aus suhtlemine. Vanemad peaksid vältima segadust, mitte valetama ega vältima tõde, püüdes nii last säästa. Lapsel tuleb aidata mõista. Minule ei teinud keegi seletustööd. Uskusin kuni viimse hetkeni, et isa on elus ja ta on kusagil. Mäletan, et kui kirst koju toodi, siis ma ikka veel ei uskunud, et surnud on mu isa. Ma arvasin, et seal on keegi võõras mees. Mingil hetkel tuli mulle meelde, et mu isa käel oli isetehtud tätoveering.
vabaneda (küsimuste esitamisega jne). Laps peaks aru saama, et vanema surm polnud tema süü ning, et lapse endaga ei juhtu seda sama. Neis teemades valesti aru saamine võib põhjustada seda, et laps on hirmul ja vihane, sest ta elu on kontrolli alt väljas. Kui aga laps tunneb, et tema eest hoolitsetakse, surm polnud tema süü ning ta ei sure nii pea, lepib ta ilmselt ning areneb normaalselt. On oluline meeles pidada, et lapse vanemaks saades, leinab ta oma kadunud vanemat uuesti ja uuesti, vastavalt arengukohastele arusaamistele. Tavalised stressirohked elumuutused, on vanema kaotanud lapse jaoks eriti rasked. Täiskasvanuks saamine, elus oleva vanema uuesti abiellumine, kodust lahkumine ja teiste lähedaste inimeste surm can be tumultuous. Pole ebatavaline, kui täiskasvanu vanem sureb. Enamik vanemaid sureb enne oma lapsi. Täiskasvanud lapsed aga mõtlevad sellele, kuidas ja millal nende vanemad surevad. Nende
manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lapse peale. Laps on vara, mida ei saa asendada. Kui sa oled otsustanud endale lapse muretseda, siis peaksite läbi mõtlema kõik võimalused,et endast parim anda lapse kasvatamisel. Et suudaksite talle anda kõike, mida on normaalseks eluks vaja; korralik kodu, toit, haridus ja nii palju armastust,et laps seda kunagi küsima ei peaks. Iga vanema unistus on,et nende lapsed neid tulevikus austaks ja armastaks, nende eest hoolitseks ja neid toetaks. Austust ja armastust ei tohi aga enesestmõistetavana võtta, austus tuleb välja teenida ja armastama peab tahtest. Lapsest korraliku inimese kasvatamine on raske töö, see nõuab lapsevanemalt päeva ja ööd, kuid aluse selle lihtustamiseks, saab juba panna lasteaias.
tahaksid endale väikseid lapsi, kelle eest hoolt kanda. Arva leidub inimesi, kes lapsendab lapsi heast tahtest, et pakkuda lapsele perekonda. Kui last lapsendata, tuleb olla endas kindel, et kas ikka tahad seda last. Ning kas suudad hoolitseda võõra lapse eest. Tagada talle hea tervise ja hea hariduse ning pakkuda kodu ja armastavat perekonda. Lapsel võiks olla ka väike mängunurk, kus ta saab omaette olla ja mängida. Et laps võiks tunda armastust, hoolivust ja soojust teiste perekonnaliikmete suhtes. Tuleks hoolitseda ka selle eest, et laps tunneks end mugavalt ja turvaliselt oma uues kodus. Minu arvamus on see, et lapsele tuleks öelda varakult, et on lapsentatud. Kindlasti peaks ta tõde teada saama oma vanemate käest, mitte kolmandatelt isikutelt. Seda on küll raske tunnistada, et tegu pole enda lapsega, aga seda tuleb teha. Mida varem, seda parem. Hea võimalus oleks rääkida siis,
kasvatusküsimustes saab nõu perekonnanõuandlatest ja koolikofliktide puhul saab abi koolipsühholoogilt. Järjest rohkem vajavad abi mitte ainult lapsed vaid ka lapsevanemad. Kui laps keeldub kooli minema, siis Gisela praktika näitab, et see on põhjustatud hirmust kooli eees. Hirm aga on aluseks haigustele. Hirmudeta elu pole samas võimalik. Seepärast peavadki täiskasvanud aitama hirmu võita või õpetama sellega elama. Lastele võib meeldida olla üksi, eriti mida vanemaks saavad, kuid mitte mingil juhul üksildased. Nad peavad tundma end kaitstuna ja armastatuna. Hellust! Positiivseid elamusi perega koos peaks tihedalt olema. Võimalus hirmule vastu astuda on usaldusmängud, kus harjutakse ja õpitakse usaldama. Hirm ja vägivald on omavahel tihedas suguluses: vägivald tekitab hirmu vägivalla ees. Gisela nägi tihti, et haigused ja tervisehädad on põhjustatud hirmust. Kartus teatud asjade või tegevuste ees hoiab meid vigu tegemast
lapse emana ja isana kirja pandud inimesi ning võib seega tuleneda ka lapse lapsendamisest. Juriidilised vanemad kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus - Vanemateks peetava(te) isiku(te) ja lapse kooselu, lapse eest hoolitsemine ja tema vajaduste rahuldamine. Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus - Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab (nt. tädi, vanaema jne). Psühholoogiline vanemlus on olemuselt kõige keerulisem ning selles on võimalik eristada nelja osa: · Argivanemlus- Lastega jagatakse kõike, mis perekonna argielus ette tuleb. Nt. Koos tehakse koduseid töid,
7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid nõudmisi esitab ta isa käitumisele, seda rangemalt analüüsib tema mõtteid. Kuna isa on pojale otseseks rollimudeliks, siis tema puudumist elatakse üle väga valusalt. See muudab poega kasvatava ema ülesanded raskemaks – naiselikkust kaotamata tuleb pojaga suhelda ka mehelikult, isalikult (Tuuling 2007). 11 5. ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
