Kärgpere (0)
Kärgpere
Kärgpere
Kärgpere võib olla väga tore. Kui on palju inimesi, kes üksteisega hästi läbi saavad, elaksid kõik
nagu hästi suures perekonnas. Samas on kärgpere minu meelest ka veidi kurb. Mõnele võib see
küll olla okei, et näiteks isa elab oma uue naisega perest lahus, kuid siiski on algne perekond
lõhutud, eriti, kui peres on lapsed. Minu meelest ongi vanemate lahkuminek just lastele kõige
hullem. Nende perekond on lõhutud, neil pole enam igapäevaselt kõrval oma päris ema või isa.
Eriti siis, kui ema ja isa mõlemad endale uue kaaslase leiavad ning neil omakorda uued lapsed
sünnivad.
Lastele võib see segadust, hirmu, viha vms tekitada, sest nad ei tea enam, kuhu nad päriselt
kuuluvad ning kas nad olid pere lõhkumises süüdi. Lapsed oleks nagu üksinda jäetud, kui mitte
füüsiliselt, siis vaimselt küll. Nende vanematel on nüüd uued lapsed, kelle eest hoolitseda ning
nemad justkui oleksid ühenduslüli kahe inimese vahel, kes ei taha enam koos olla.
Täpselt selline mulje jäi ka mulle Apple’i perekonnast. Ema põgenes ära, isa leidis endale uue
naise. Aga laps? Tema jäi Memme juurde. Apple oli nagu peenike niit, mille otsas kogu
ülejäänud perekond kõlkus. Apple oli nagu lüli, mida ei tahetud näha, kuna tema meenutas oma
perekonna reetnud ema. Kui niit oleks katkenud, ei oleks olnud enam ka muud perekonda.
Õnneks naases ema enne niidi katkemist ja pikendas veidi selle kestvusaega. Just selline olukord,
kui üks vanem põgeneb ning teine leiab uue elu, on lapse jaoks segadusttekitav. Ta ei saa aru, kas
teda enam ei armastata või oli ta olnud halb laps, et ema teda enam ei tahtnud. Lapsele tundub, et
temalt oleks midagi ära võetud. See on tegelikult õige tunne, sest lapsevanem võtab ennast
lapselt ära. Lapsele tekitab see palju stressi, sest ta ei saa asjadest lõpuni aru. Sama lugu oli
Apple’il, tal oli väga palju küsimusi, millele ta tahtis vastuseid, kuid Memm ei rääkinud kunagi
nendest asjadest eriti pikalt. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Raamatus on öeldud, et Apple’il
oli suur tahtmine teada saada, miks ema ära läks, kuid Memm olevat sellest alati rääkinud, et see
oli ainult tema ema süü.
Veel üheks kärgpere probleemiks on vanemate omavaheline läbisaamine. Kõige parem oleks nii
lapsele kui ka lahutatutele endile, kui vanemad saavad omavahel sündsalt läbi. Mõnikord on
juhtumeid, kus ema vihkab isa ja isa vihkab ema. Sellised olukorrad on kõigile rasked. Apple’il
oligi kahjuks nii, et vanemad vihkasid teineteist südamest ning lisaks osales tülis ka Memm, kes
valis isa poole. Kui ema tagasi tuli ning Apple tema juurde elama minna tahtis, siis ei suutnud
Memm üksinda Apple’ile vastu hakata ning kutsus ka isa appi. See ei tekitanud tüli mitte ainult
Apple’i, Memme ja ema vahel, vaid ka lahkhelisid isaga, sest isa oli Memme poolt. Näitena
tooksin välja isa öeldud lause: ,,Su ema ei ole selline, nagu paistab’’ või ,,Ma ei taha, et sa pärast
kahetseksid, et niiviisi tegid.’’ Kui Apple isale ütles, et ema tõesti püüab, vastas ta, et selleks oli
ka kuradima tagumine aeg. Sellestki võib järeldada, et isa oli Memmega mestis. Aga isa ei
pakkunud ka välja, et Apple tema juurde elama asuks. Apple arvas, et Trish ka ei lubaks seda.
Mina arvan, et isa küll armastas oma tütart, kuid sõltus siiski oma uuest naisest Trishist, kellele
Apple üldse ei meeldinud. Mulle jäi mulje, et isa oli lihtsalt oma tütre lihtsalt Memme hooleks
jätnud ning ise oma eluga edasi liikunud.
Kolmandaks, minu meelest hästi suureks probleemiks on kärgperes laste omavaheline
läbisaamine. Kui kokku kolivad lapsed ema ja isa erinevatest abieludest, võib laste vahel tekkida
vaen. Kas siis on poolõde/poolvend liiga tüütu, kole, ei saa sinust aru, ei ole harjunud sinu
mõttemaailmaga või on lihtsalt sinust täiesti erinev. Täpselt selline oli olukord Apple’iga, kes
avastas, et tal on poolõde, kui ema juurde sisse kolis. Ennegi on suureks probleemiks, kui lapsed
omavahel läbi ei saa, aga Apple’I puhul lisandus alguses veel asjaolu, et ta isegi ei teadnud, et tal
võiks keegi olla. Ema ei tahtnud talle Rainist rääkida, sest kartis, et äkki ei taha Apple siis tema
juurde elama tulla. Minu meelest oleks olnud siiski parem Apple’it enne informeerida, sest
selline üllatus võib lõppeda väga halvasti. Igatahes, Apple’i ja Raini läbisaamine ei olnud alguses
kõige parem, kuid hiljem, kui Apple õppis Rainile järgi andma, et järjekordne tüli ei tekiks,
hakkas ka Rain teda rohkem usaldama ning Apple omakorda nägema tegelikku Raini. Neil läks
küll aega, kuid lõpuks suutsid nad nii palju teineteist tundma õppida, et vähemalt ei teinud asju,
mis teise vihaseks ajasid. Ma arvan, et tüdrukute teineteise tundmaõppimisel oli kaastegev ka
ema, kes tihti kaua kodust ära oli, mistõttu tüdrukud olid terve päev kahekesi. Alguses see küll
Apple’ile ei meeldinud, kuid hiljem oli neil Rainiga vähem tülisid ning nad suutsid koos palju
rohkem toredaid asju ette võtta.
Kärgpere probleemiks võib pidada ka distantsilt suhtlemist ja asjade korraldamist. Näiteks kui on
vaja üks laps kuhugi viia ning ema ei saa, siis peavad vanemad suhtlema ning asju hakkama
korraldama, et laps saaks isa autosse ning sealt edasi, kuhu vaja. Kõik see kordub ka
tagasitulekuga. Raamatus ei olnud see mitte isa ja ema vaheline suhtlus, vaid asju korraldasid
hoopis Annie ja Memme, et Apple saaks minna vanaema juurde ja pühapäevasele palvusele.
Pärast pidi Annie nad koos Rainiga autoga koju viima või organiseerima, et tüdrukud saaksid ise
koju. Raamatu lõpu poole, kui ema ütles tütardele, et tahab tegeleda emaks olemisega ning kui
Memm oma jala oli välja väänanud, pidi Annie hakkama asju korraldama nii, et tüdrukud saaksid
õigeks ajaks Memme juurde, et aidata tal valmistada lõunat. Pärast seda kirikusse, hiljem
Memme juurde sööma ja siis koju tagasi. Annie pidi Memmega rääkima, et mis kell sobiks
tüdrukutel tulla jms. Selline suhtlemine võiks toimuda ka ema ja isa vahel, nagu ma juba ütlesin.
Ühesõnaga, kärgperes elavad inimesed peavad lahus olles kuidagi asjad ära korraldama ja minu
meelest on see üks väga tüütu tegevus.
Muidugi võivad kärgpered olla ka toredad, kui koos on palju lahedaid inimesi. Ka suguvõsa on
suurem. Kuid ,,tänu’’
inimeste lahkhelidele, mille tõttu kärgpered üldse tekkisid, võib
kärgperedes olla ka väga palju probleeme. Kui inimesed tõesti soovivad lahutada, tuleks seda
teha viisakalt ning sõbralikult, mitte karjudes ja teineteist vihates lahku minna. Kindlasti tuleb
lahutamisel arvestada ka lastega, kui neid on, sest lastele on vanemate lahutus väga valus. Lapsel
tekivad viha, segadus jms tunded, mida ta ei oska kontrollida ning mille tekkimisel ta ei olnud
osaline. Kõige parem oleks lahutust ennetada. See ei tähenda, et nüüd tuleks teineteist vihates
koos elada, vaid seda, et tõsiselt mõelda enne, kui abiellud oma partneriga. Mõelda, kas ta on
sulle üldse sobiv. Äkki on midagi, mis sind partneri juures häirib, mida saaks muuta jms. Siis
oleks kindel ja turvaline abielu tõenäolisem. Kui aga soovitakse siiski lahutada, kuid püsitakse
laste pärast koos, siis ka see pole õige. Pigem selgitada lastele seda olukorda ning lahutada, kuid
jällegi - viisakalt. Kokkuvõttes tuleks lahutamisel arvestada laste murede ja tunnetega ning
nendega palju rääkida, sest lapsed võivad välja näidata, et neil on kõik hästi, kuid tegelikult
toimub sees suur tohuvapohu.
Sarnased õppematerjalid
4
docx
"Liiseli võti"
Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti"
RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis
ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist
vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda.
Rongis oli vähe rahvast.
PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis
vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus
ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi
tulles oli vihane ning hakkas L vägisi suudlema, see ei meeldinud L-le, ning tõukas teda. G
kukkus voodist välja ning seejärel lõi G L-i nii, et terve nägu oli verine. Mees läks minema.
Tuli hommikul ja vabandas. L otsustas algul ära kolida, kui mõtles siiski G võimaluse anda.
Paar kuud oli kõik ok. Siis avastas L, et ta on rase. G oli kindel et tuleb
2
docx
Ekke Moor
,,Ekke Moor"
August Gailit
1. Teose ,,Ekke Moor" autor on August Gailit. Gailiti varajane proosa on
fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liitub drastilisus ja
naljakus, valdab uusromantiline laad. Romantilistes novellides on tegelaskujud
senisest realistlikumad ja lüürilisemad. Tema tesostes on groteskini viidud
omadustega tegelasi ja äärmusteni arendatud olukordi. Gert Helbemäe
kujutlusviisis domineerib psühholoogiline realism, Gailitil aga romantiline.
Teisel eesti kirjanikud hakkasi 20'ndatel aastatel realismi poole minema, siis
Gailit jäi romantikuks.
2. Raamatus ei ole otseselt manitud, millal tegevus toimus. Aga ma arvan, et see
oli umbes 20.sajandi alguse poole. Ajastu mõju tegelastele oli näiteks see, et
naine ei saanud omale ise meest valida, vaid selle otsuse tegi tema eest tema
isa. Kui isale see mees ei meeldinud, kellega tema tütar abielluda ta
4
doc
“Mina olin siin.Esimene arest”
Autor: Sass Henno
Pealkiri: “Mina olin siin.Esimene arest”
Peategelane: Rass
Mõned Kõrvaltegelased.Kuidas nad on seotud peategelasega?
Mõssa- Rassi, 4 päeva noorem poolvend, kes elas Rassi isa ja oma emaga Rassist eraldi.
Mõssa tundis hästi endist vangi Olarit, kes sai vabadusse ( oli plaan narkootikume müüja).
Mõssa lükkas mingil määral Rassi Olariga ära ajama.
Talis- Rassi lapsepõlvesõber, kellega teismeliseeas hakati ajama bensu äri. ( varastati
bensiini tanklast)
Säde- esimene tüdruksõber Rassil, kes ei viitsinud koolis käia ja petis oma noormeest peo
käigus kõigi nähes.
Olar- endine vang. Narkodiiler, kes hakkas Rassiga meta äri ajama , et viimane müüks
toodangut oma rikastele koolikaaslastele.
Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus?
Olari korter ( hall maja,garaažide juures, teine trepikoda, kolmas korrus), rajoon , kool
Põhitegevus toimus tänavatel. Narko müümine ja bensiini vargus.
Nimeta probleeme (3-4). Mis
46
doc
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
III ST I KÕ
Kaidi Toropov
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
Õpimapp
Aineõpetaja: Anu Leuska
Mõdriku
2009
1
SISUKORD
SISUKORD....................................................................................................................................................................2
SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4
1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5
1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
30
doc
ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL
TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Õpetajakoolituse osakond
ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL
Koostaja: Nadezda Stefan
Lektor: Tea Välk MA
Rakvere 2015
SISUKORD
SISUKORD...........................................................................................................2
1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4
2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6
2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7
3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8
4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10
5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12
KOKKUVÕTE.........
Sissejuhatus kasvatusteadusesse
65
doc
Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003
SISUKORD
Originaali tiitel:
Sissejuhatus 7
Dr. med. Rüdiger Penthin
WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10
Ursachen erkennen - sicher reagieren,
Melanie juhtum 11
verständnisvoll handeln
Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19
MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23
Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel
Instinktiteooria 23 Malliõppimise
Toimetanud Anne Käru Kujundanud
teooria 24 Hingeelu-teooria 24
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap
Frustratsiooni-agressiooniteooria 25
Sotsioloogilised teooriad 25
2
doc
Leelo Tungal "Seltsimees laps"
Leelo Tungal
Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist).
Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal
on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu
täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud
mitmetesse keeltesse.
Looming ülevaatlikult
"Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa
laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline.
,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12. aprillil 1951 arreteeritakse oma kodus ,,kodanlik
natsionalist" Helmes Tungal. Väike Leelo aga arvab, et ema (memme) on ära läinud sest ta on paha laps
olnud. Helmese abikaasa Feliks Tungal, eestiaegn
11
doc
Armukadedad lapsed
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendusõppe osakond
Janely Grasberg LÕ11
ARMUKADEDAD LAPSED
Referaat
Juhendaja: Malle Tänav
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema
enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui
kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head
asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad
seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja
armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just
uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks.
Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid