Keevituse õmbluse teostamise tehnoloogia 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 1 Keevituspüstoli asend 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 2 Keevituspüstoli kallutuse mõju keevisõmblusele 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 3 Keevituspüstoli liigkallutamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 4 Kaarleegi pinge mõju keevisliite kujule Samasuguse mõjuga on keevitustraadi pikenemisel 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 5 Elektroodi asendi mõju juureõmbluse kujule 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 6 Juureõmbluse jätkamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 7 Keevisõmbluse jätkamine
Võrumaa kutsehariduskeskus 2012 Praktika aruanne Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Janek Jõgiste Sõmerpalu 2012 Võrumaa kutsehariduskeskus Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.........................................................................................................................3 Ettevõtte iseloomustus:........................................................................................................ 4 Aruande sisu:.................................................
.. 20. RAHAVOOGUDE PROGNOOS...................................................................................................................... 21. RISKIANALÜÜS............................................................................................................................................... 2 Võrumaa kutsehariduskeskus 2011 1. Äriplaani kokkuvõte Plaan on asutada metalli kokkuostuga tegelev firma (Sõmerpalu Metall). 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Sõmerpalu Metall Ettevõtte juriidiline vorm FIE Aadress Võrumaa, Sõmerpalu vald, Sõmerpalu Telefonid 7896472, 7896952 Faks +37256487245
Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. Võrumaa Võru linn Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21.augustil 1784. a Vene keisrinna Katariina II soovil ja Riia kindralkuberner krahv G. Browne käsul 57 000 rbl. eest omandatud Võrumõisa asemele. Võru vanalinna omapäraks on reeglipärase planeeringuga ning korrapärane, täisnurkselt ristuv tänavavõrk. 5 Arheoloogilised leiud Roosisaarelt, Villakülast ja Kääpalt tõendavad, et
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eduard Lehes Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa näitel Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2017 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................ HARJUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................... IDA-VIRUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................ TARTUMAA KESKMINE BRUTOPALK................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED................................................................................... 4 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid................................................................... 4 ...
20.00 00.00.00 8 4 16 M 10 Harjumaa Jah 07.30.00 00.00.00 9 26 17 N 11 Ida-Viru Ei 07.30.00 00.00.00 10 27 17 N 11 Ida-Viru Ei 07.30.00 00.00.00 11 54 18 M 12 Tartumaa Jah 07.30.00 00.00.00 12 37 18 N 12 18 Võrumaa Ei 07.40.00 00.00.00 13 53 18 M 12 Valgamaa Ei 07.40.00 00.00.00 17 14 58 18 M 12 16 Põlvamaa Jah 07.40.00 00.00.00 15 12 17 M 11 14 Ida-Viru Ei 07.45.00 00.00.00 16
00.00 23.00.00 25 16 N 10 Järvamaa Ei 07.20.00 23.30.00 26 17 N 11 Ida-Viru Ei 07.30.00 00.00.00 27 17 N 11 Ida-Viru Ei 07.30.00 00.00.00 28 17 N 11 Ida-Viru Ei 07.45.00 00.00.00 29 16 N 10 Põlvamaa Jah 06.30.00 01.00.00 30 17 M 11 Võrumaa Jah 07.10.00 03.00.00 31 16 N 10 Põlvamaa Jah 06.30.00 01.00.00 32 17 N 11 Viljandimaa Jah 07.15.00 23.30.00 33 17 M 11 Läänemaa Ei 07.45.00 00.30.00 34 16 N 10 Hiiumaa Ei 07.20.00 00.30.00 35 16 N 10 Hiiumaa Ei 07.00.00 01.30.00
TSKB-1 Veebilehe kritiseerimine Valisin kriitiliseks hindamiseks Vsport.ee veebilehe, kuna olen spordihuviline ja tahan Võrumaa sporditulemustega olla pidevalt kursis. Vsport veebileht on arusaadav ja lihtsasti käsitlev. Vsport on veebivärav, mis vahendab Võrumaaga seotud spordiuudised ning sõnumeid Võrumaa sportlaste tegemistest nii kodus kui ka kaugemal. Veebilehel ei leia informatsiooni autorlusest. Infot uuendatakse iga päev, sest spordiuudised on väga aktuaalsed. Viimati uuendati infot 14. Detsembril. Uuendusteks oli kaks uudist, millest esimene oli ühe vana jalgpalluri Aleksander Kõssi 100. Sünniaastapäev, kes oli Võrumaal sirgunud. Teine uudis rääkis Võrumaa koolide 10-12. Klasside segavõrkpalli tulemustest. Veebilehel antud info toetub usaldusväärsetele
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?...............................................................................
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka
Võrumaa Kutsehariduskeskus PRESSITEADE 12.03.2012 Teeme puhtaks! Võrumaa kutsehariduskeskuse äri õppetooli õpilased ja õpilasesindus korraldavad 20.märtsil 2012 algusega 10.00 kooli ümbruses koristustalgud. Järgmisel teisipäeval toimuvad kooli ümbruses äri õppetooli ja õpilasesinduse korraldatud suured koristustalgud. Kaasa võivad lüüa kõik, kellel vähegi huvi ja pealehakkamist. Eesmärgiks on veeta üks tore päev värskes õhus tehes midagi kasulikku! Õpilasesinduse esindaja Kairi Didenko sõnul seisneb koristuspäev peamiselt kooliümbruse riisumises. ,,Meil on soov olla omaltpoolt kasulik. Otsustasime, et kõige lihtsam on ise käed külge panna, küll siis tulevad ka teised," selgitas Didenko. Talgutel osalemiseks pole vaja teha muud, kui panna selga mugavad riided, võtta kaasa hea tuju ja koguneda teisipäeval kooli ette. Edasised juhised antakse kohapeal. Lisainfo: http://esindus.vkhk.ee/
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................
kuid silla korrashoiu eest peaksid saareelanikud ise hoolistema. Antud artiklist võib järeldada, et linnal huvi silla korrashoiu vastu ei olnud (Kiriling 1976). Vaatamata linna vähesele huvile 11 ja toetusele ehitati laudtee uuesti saareelanike poolt. Roosisaare laudtee-purdest on jäädvustatud mitmeid pilte, mis on kättesaadavad Võrumaa muuseumis. Allolev foto (joonis 9) on tehtud sild-purdest vahemikul 1970-1980 (Eesti Muuseumide Veebivärav). Joonis 9. Purre Roosisaarel (Eesti Muuseumide Veebivärav). Ivask (1976) on kirjutanud, et Roosisaarele võis saada romantilise vaiadele rajatud laudraja kaudu. Roosisaarel võtab Teid vastu tähis, mis märgib kunagist kiviaja asulakohta. Peamiselt mindi üle laudtee, et imetleda kaunist vaadet linnale. Roosisaarel aga käidi ka puhkamas ning osaleti jahimeeste võistlustel
Võru County Vocational Training Centre Kert Kongo KBp-14 Võru County Vocational Training Centre (VCVTC or Võrumaa Kutsehariduskeskus in Estonian) is an educational institution inVäimela, Võrumaa, South-Estonia, which offers higher education, secondary vocational education and pre-training study programmes. History VCVTC was established in September 1999 as a result of a merger of two schools – Väimela Agricultural Technical School and Võru Industrial Technical School. Võru Industrial Technical School was a successor of the Võru Industrial School, established in 1925, which had been specialising in teaching the skills of wood and metal processing
county. The horizontal axis represents the counties and vertical axis represents the number of children. Most children born in January 2009 and December 2008 were born in Harjumaa and second popular place was Tartu. In December there were 644 births in Harjumaa and in January there was a plunge to 582. In Tartu there was a decrease too. In January there were 37 births less than in December. In Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa and Hiiumaa there was a recovering and the number of births was bigger than a month ago. According to that in Tartu, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Jõrvamaa, Saaremaa, Põlvamaa and Läänemaa the number of births decreased. Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Läänemaa and Hiiumaa's variations were very little, about + - 3, what makes births in those counties very stabile.
Turundus-ja müügijuht Merli Randoja Müügiassistent Kerli Mustrik Tootmisjuht Marko Pärn Pearaamatupidaja Annely Uibo IT juht Madis Haug 4.11.2013 Eva Tasso Fakte Võtab vastu 10 000 autokoormat puitu aastas 70% mänd, 30% kuusk Iga palgi mõõtmistäpsus on 1mm 24 kuivatuskambrit, mille tööd juhivad arvutid Soojusenergia tuleb biokatlamajast Tänaseks on tootmismaht 200 000 kuupmeetrit 4.11.2013 Eva Tasso Artikleid Võrumaa teataja - http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/toimetus/63-viimased-uudised/2854-toftan-sai-eks Delfi - http://arileht.delfi.ee/news/uudised/as-toftan-alustas-saetoodangu-eksporti-usa-sse.d?id=50857 Äripäev - http://arileht.delfi.ee/news/uudised/as-toftan-alustas-saetoodangu-eksporti-usa-sse.d?id=50857 4.11.2013 Eva Tasso Kontakt Sõmerpalu vald, 66628 Võrumaa Telefon: +372 782 7800 Faks: +372 782 7801 E-post: [email protected] GPS: +57° 52' 29
4 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktorile Ain Tuvikene 39006166526 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Võrumaa, Varstu vald, Tagakolga küla Mobiil: 56743237 AVALDUS Palun lubada mind Ain Tuvikest Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimuvatele eksamitele (matemaatika,eestikeele ja kutseeksamitele). /Ain Tuvikene Pärnu 13.mai 2009 5 Hansapank Pallasti 28 13. mai
maakonna üldine visioon ka valla enda visiooniks. Tulenevalt tänastest väljakutsetest, baasressurssidest ja väärtustest on püstitatud visioon aastaks 2025: Võrumaa on atraktiivne Kagu-Eesti elu- ja töökeskkond, mida iseloomustab tugev majandus, konkurentsivõimeline haridus, oma kultuur ja eripära, kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kaasav ja kestlik kogukond. Visioonist lähtuvalt on Võrumaal viis eesmärki: 1. Võrumaa ettevõtlus on tulus ja töökohad hästi tasustatud (tugev majandus); 6 2. Võrumaalt saab väärtuspõhise hariduse (konkurentsivõimeline haridus); 3. Võrumaa on “ummamuudu”(oma kultuur ja eripära); 4. Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua (kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne); 5. Võrumaalased on tugeva ja nakatava piirkondliku enesetunnetusega (kaasav ja kestlik kogukond). (Võru maako….2014)
.. 2009). · Väimela mõisa kohta varasemad teated pärinevad 1590. aastast. Von Richterite ajal 19. sajandi algul välja ehitatud sümmeetriline varaklassitsistlik mõisakompleks on ümbruskonna üks kaunimaid. Mõisa peahoone põles maha Vabadussõjas 1919. aastal. Hiljem hoone taastati, kuigi algse ühekorruselise asemel kahekorruselisena. Aastakümneid on seal tegutsenud mitmesugused õppeasutused. Kaasajal kasutab mõisakompleksi Võrumaa Kutsehariduskeskus (Väimela mõis... 2009). Mõisa juurde kuulub suur park ja kaks kaunist järve Alajärv ja Mäejärv. Alajärve lähistel on mõisnike matusekabeli jäänused. Rahvasuu räägib ka legendi Väimela mõisa nutikast toapoisist, kes olevat kaardimängus tagasi võitnud mõisa, mille mänguhaige parun ühele teisele härrale kaotas. Tänutäheks sai ta prii ülalpidamise ja matusekoha kabelis
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4
KRABI KÜLA Paganamaa on seotud naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega, mille elanikud tunnevad ennast paganamaalastena. Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise, keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale. https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi_Põhikool, Võrumaa looduskaitsepbjektid, Paganamaa maastikukaitseala Krabi küla asub Võru maakonnas Varstu vallas Läti Vabariigi piiri lähedal Rõuge - Vastse-Roosa ja Vana-Roosa - Korneti maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 155 elanikku. Rõuge kihelkond 18. sajandil oli Krabi Roosa mõisa karjamõis Grabenhof, 1848. a. eraldus omaette mõisaks Schönangern. Krabi keskust on vanemad inimesed kutsunud Krabi asemel "Mõisaks". Rõuge kihelkond
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kontserdi arvustus MTp-11 Koostas: Sven Liivoja Väimela 2014 Kontsert toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuses 31.03.2014. Esines ansambel PolePole , mille liikmed olid Arnold Chiwalala, Topi Korhonen ja helimees. PolePole on Tansaania-Soome duo, mis loodi 1998. aastal Helsingis. Nende põhiline muusikainstrument on kümnekeelne kannel, mida mängib Tansaania päritolu muusik Arnold Chiwalala (kes on ansambli helilooja, aranzeerija ning mängib ka flööti ja laulab). Kitarri mängib PolePoles Soome mitmekülgne muusik ja multiinstrumentalist Topi Korhonen
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Margus Henning Aap-11 Arvuti komponendid Juhendaja õpetaja Indrek-Marek Loos Väimela 2012 Sisukord Millised lisaseadmed paneks ma oma arvutile ? Lisaseadmeteks: · HP DeskJet 1050 · Speedlink veebikaamera Reflect LED SL-6815-SBK-01 · Creative Inspire A200 · HP 22" LCD LE2002X · Lindy kõvaketta dokk NAS server (mini). 3.5" SATA/IDE HDD. USB 2.0
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa...
1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat "Pokuraamat". Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 lasteraamatut ning kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks. Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: "Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud." 2 E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden
Praktika aruanne Meie käisime praktikal Võrumaa Autokoolis. Ettevõtte tegelik nimi on Tugev Partner OÜ. Asukohaks- Räpina mnt 1A, Võru. Tegevusalaks on sõiduõpe. Alates 2001. aastast oli ettevõtte nimi Võrumaa Autokool, kuid aastast 2009 on ettevõtte nimeks Tugev Partner OÜ. Ettevõttes on 1 juht, 1 raamatupidaja ja 1 koristaja. Põhikohaga sõiduõpetajaid on 1-2, lepingulisi kuni 5. Ilma raamatupidamiseta ei saaks ettevõte hakkama. Raamatupidamise lihtsustamiseks on ettevõttes kasutusel programm ,,Merit". Töö ajalise korralduse kohta saimed teada, et kontoritöötajatel ja koristajatel on tavaliselt kindel tööaeg. Palka makstakse neile kuutasuna. Sõiduõpetajad saavad tunnitasu. Algandmete koha pealt on ettevõttes vajalikud kõik andmed. Dokumentidena kasutatakse müügiarveid, ostuarveid, sularaha kviitungeid, kassa sissetuleku ja väljamineku kviitungeid, palgalehti ja tsekke. Dokumente koostab tavaliselt raamatupidaja. Need kantakse program...
Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson Bernard Kangro Bernard Kangro Võrumaa Rootsi Sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleolud luules Teosed: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983)
Sellises vormikõnes lõi Vahtra õnnestunud maastikke, natürmoorte ja portreid ("Vana talumees", õli, 1930). Õieti oli see suundumine natuuritruuduse poole üleeuroopaline nähtus ja tähistas üldist avangardismi vaibumist ning neokonservatismi võidukäiku. 1930. aastate teisel poolel viljeles J. Vahtra taas innukalt raamatugraafikat ja mitmesuguseid graafilisi tehnikaid. Elu lõpuaastail domineeris monotüüpia ja õlimaal, motiivideks enamasti Ahja, Taevaskoja ja Võrumaa looduskaunid kohad, mida ta nüüd andis edasi üsna realistlikult ja detailirohkelt. Teosed · Räpina veski, õli, 1913, Tartu Kunstimuuseum · Autoportree, õli, 1923, Eesti Kunstimuuseum · Ateljees, õli, 1926, Tartu Kunstimuuseum
referaat Edgar Valter Pokumaast Pokuraamatu sünnikohaks on Võrumaa. Võrumaa soised lohud metsaste mäeküngaste vahel, see oli koht, kust võis leida piisavalt privaatsust ja varjulisust ümberringi vaid loodushääled. Pokkude õige sünnikoha leidmiseks kulus Edgaril küll palju aega ja kui oli nii mõngi koht, mis oleks peaaegu sobinud, siis miski oli alati puudu. Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli
talukraamist meisterdatud kratt tegutseb ,,Isand Tuutu ettevõtmistes" aastal 1997. ,,Kullast vilepill" aastal 1997 räägib idülliliste metsamaastike taustal areneva looduslapselikult puhta armastusmuinasloo. ,,Iika, nii noor, aga juba nõid" aastal 1998 leiab pärast õpirännakut kodus Lõuna-Eestis ja saab kaaslaseks süsimusta kassipoja Neeguse (kes on päriselus Sooru tütar). Maa- aluste mehikeste Kikertoki ja Nipinäpi korraldatud ,,Metsa pühapäev" aastal 1998 toimub nii ilmselgelt Võrumaa põlismetsas, et raamat on ka võru keelde tõlgitud. ,,Kuidas õppida vaatama?" aastal 2000 jagab autor pikkade metsarännakute jooksul omandatud oskust näha põnevaid lugusid, mida jutustavad põneva kujuga kivid, juurikad, pilved... Peaaegu kõik kirjeldatu pärineb Võrumaa metsatukkadest, heinamaadelt, kruusakarjääridest. Teatud mõttes õpetavad vaatama, nägema ja fantaseerima ka ,,Natuke naljakad pildid" aastal 2003, kuhu on kogutud näpu- ja mõtteharjutustena valminud vigurpildid,
bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion A wooden gong (lokulaud) A rattle (käristi) Heliraud was basically a triangle or metal ring Jew's harp
KONTROLLTÖÖ ,,EESTI JA SÜMBOLID" 1. Millises Eestimaa osas asuvad: Võrumaa, Hiiumaa, Harjumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Järvamaa? 2. Ühenda! Eesti lipul on Eesti lipul on need
Kuidas saada müüjaks? Peale põhikooli, kutsekeskharidusõpe müüja: Järvamaa Kutsehariduskeskus, 3a Valgamaa Kutseõppekeskus, 3a Tallinna Tööstushariduskeskus (müüja rõivaalal), 3a VäikeMaarja Õppekeskus, 3a Tallinna Teeninduskool, 3a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 3a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikonsultant Narva Kutseõppekeskus, 0.5a IdaVirumaa Kutsehariduskeskus, 1a Valgamaa Kutseõppekeskus, 0,5a Tallinna Tööstushariduskeskus (müügikonsultant rõivaalal), 1,5a Kutseõpe keskhariduse baasil müügiesindaja: Tallinna Teeninduskool (töökohapõhine), 1a 10k Tallinna Teeninduskool, 2a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikorraldus Võrumaa Kutsehariduskeskus, 2a Põltsamaa Ametikool, 12a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2a LääneViru Rakenduskõrgkool, 2a Tallinna Teeninduskool, 2a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 2a Pärast kutse(kesk)hariduse omandamist võid: Sooritada kutseeksami Minna tööle ...
suuremaks, siinseid loodus-ja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks, mis sai oma praegused piirid 1991. aastal. Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil kaitse alla võeti Suur Munamägi, Vällamägi koos järvedega jt lähialad, hiljem, 1997. aastal, loodi Haanja maastikukaitseala, kaitsmaks Haanja kõrgustiku maastikku ja omapärast loodust. Ühesõnaga see on 51 aastat vana looduspark. Kus asub Haanja looduspark? Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Kus asub ka Suur Munamägi, mille kõrguseks on mõõdetud 318 m. merepinast. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused
Valgamaa,Estonia Merilin Kõrnas, Johanna Pärn Location It´s in the south of Estonia and Valga´s city is next to the Latvian border. It´s next to Tartu , Viljandi , Põlvamaa , Võrumaa county . History of Valgamaa Back in 1783 counties 9 parishes from 11 were on Latvian area , only small pieces of Valgamaa`s 11 parishes Luke and Härgmäe were on Estonian area. were: Valgamaa´s people spoke Latvian. Koivaliina Härgmäe Luke
kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki Kaplisnki debüütkogu on „Jäljed allikal“ (1965), see ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki Minimalistlikke ja kõnelähedasi vorme esineb juba alates raamatus „Valge joon Võrumaa kohale“. 1980. aastatest peale kirjeldab luule üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Jaan Kaplisnki Kaplisnki luulel on olnud piire avardav tähendus: kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel, väline kirjeldus vihjab vaid kergelt sisemisele seisundile või liikumisele.
Hotelliteenindajana on võimalik edasi areneda näiteks vahetusevanemaks, majapidamis-, teenindus-, müügi- või vastuvõtujuhiks, peaadministraatoriks. * Edasiõppimise võimalused Rakenduskõrghariduse tasemel: hotellimajanduse erialal Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis , turismi- ja hotelliettevõtluse erialal TÜ Pärnu Kolledzis , turismi- ja toitlustuskorralduse erialal TTÜ Kuressaare Kolledzis , turismi- ja toitlustuskorralduse erialal Võrumaa Kutsehariduskeskuses . Kõrghariduse tasemel: hotelliteeninduse kutseõpetajaks Tallinna Ülikoolis , hotelliteeninduse kutseõpetajaks Tallinna Tehnikaülikoolis , hotelliteeninduse kutseõpetajaks Tartu Ülikoolis
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
leida 3 juubeliväljaannet: Raimo Pullati raamat ,,Võru linna ajalugu", ,,Wõru linn 150- aastane" ja koopia Heinrich Eduard Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S". Viimase puhul oli ka autoril kasutada selle üleskirjutise eestikeelne variant, et kontrollida tõlkes tekkinud arusaamatusi. Ajalehti ja palju muid allikaid võimaldas läbi uurida ning üles pildistada hilisemaks lugemiseks Võrumaa Muuseum ja sealne peavarahoidja Artur Ruusmaa. Hiljem kasutas autor Kirjandusmuuseumi Wõru Teataja digiteeritud ajalehti, et täpsustada mõningaid sündmusi. Uurimistöö autor avaldab erilist tänu juhendajale Kaja Kenk'ile, kelleta poleks uurimistöö valmis saanud, tema isale Vaino Kenk'ile ja Võrumaa Muuseumile hulgaliselt abistava materjali pakkumise eest ja Võrumaa Muuseumi personalile erilise vastutulelikkuse ja soojuse eest autori töötamise vastu muuseumis.
Võrumaa kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia õppetool Pto-07 Puidu kuivatamine Laboratoorne töö nr. 1 Puidu niiskussisalduse määramine Õpilane: Tõnu Tomson Õpetaja: Andrus Luts Väimela 2008 Töö eesmärk: Niiskuse liikumine puidus niiskussisalduse määramise käigus. Kontrollkatsekeha puiduliik: mänd Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi teostatud selle kuivatamine ja esimene kaalumine pärast ühe tunnilist kuivatamist. Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödude...
Modernism USA-s pärast II maailmasõda Võrumaa Kuteshariduskeskus PT 10 Taavi Hindrikson Ajaloost: Harry Bertoia1952 Tool "Diamond" Tool "Coconut" George Nelson. 1955 Iste "Marshmallow" George Nelson. 1956 a. Iste "Marshmallow" Charles ja Ray Eames 1946 a. Charles & Ray Eames Charles & Ray Eames 1948 a. Charles & Ray Eames 1956-1957 Eero Saarinen "Tulip" 1953 a. "Grasshopper "Womb" Modernism Euroopas pärast II maailmasõda Hans Gugelot 1957 Kasutatud materjal : http://www.hot.ee/edgarvelbri/raamat.html http://www.bonluxat.com/a/George_Nelson_Marshmallow_Sofa.html http://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/1986.437 http://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/1980.509 http://www.slideshare.net/rohekaskollane/stiiliajalugu2#btnNext http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_Bertoia http://www.design-museum.de/en/collection/archive-estates.html...
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Brasiilia sugalill Võrumaa Kutsehariduskeskus LHp11 Triin Samon Brasiilia sugalill on pärit LõunaAmeerikast, toataimena kasutatakse hübriide. Sugalill kuulub marantaliste sugukonda ja tal on sarnased hooldustingimused nagu seda on marantal ja tiigerlehikul. Sugalillel on väga huvitava mustriga lehed. Valguse poolest pole sugalill väga nõudlik, seega saab teda asetada aknast eemale, mis teeb selle taime sobilikuks ka kontorisse. Hooldusjuhend
Dolomiit (rikkalik Saaremaa (Panga lubjakivi põhjaelustik) pank) Rüükalade fossiilid Tartumaa (Kalmistu liivakivi paljand) Mere taaspealetung Võrumaa (Peetri jõe org) Devon lubjakivi
Suuremad külad on veel Rebasemõisa, Ähijärve, Mähkli ja Jõeperä. Rahvastiku keskmine tihedus rahvuspargis aastaringselt on 1,6 (suvel 2,4) inimest/km2, mis 5 on kuni 20 korrda madalam, kui Eesti keskmine (33 in/km2) ja mitmeid kordi madalam Eesti keskmisest maarahvastiku tihedusest. Ümbruskonna suuremad külad Lüllemäe ja Haabsaare kuuluvad Karula rahvusparki osaliselt. Karula piirkond on ääremaa - Eesti ja Läti piiriala. Valga ja Võrumaa piiriala ja Antsla ning Karula valla piiriala. Kaugusest ja ääremaa staatusest tuleneb side- ja transpordi- kulutuste suurenemine, hariduse raskem kättesaadavus ning võimaluste vähesus. (Karula rahvuspargi külastuskorralduskava aastateks 2011 - 2015) 1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad 1.4.1 Mõniste vald Mõniste vald asub Kagu-Eestis. Valla lõunapiir on ühtlasi Eesti-Läti riigipiir. Valla pindala on 174,8 km², millest 57% moodustab mets
Harjumaa Järvamaa maa; 1500 Petserimaa; 1900 Harjumaa; 5700 Virumaa Läänemaa 4000 Järvamaa; 2800 Saaremaa Pärnumaa 00 Viljandimaa Virumaa; 7400 Tartumaa Võrumaa Valgamaa 100 Petserimaa Läänemaa; 4800 numaa; 5500 Saaremaa; 3000 Otsi andmeid (viidata, millistest materjalidest võetud) või koosta oma andmetega 1 Tulpdiagramm 2 Joondiagramm 3 Kihtdiagramm 4 Protsentlintdiagramm 5 Sektordiagramm 6 Rõngasdiagramm 7 Punktdiagramm
Hrustovi valitsus aega nim. sulaajaks.Bresneri ajal poliitikas, majanduses ja mujal seisak.1944 taastati nõukogude võim Eestis. Jutiv koht oli kommunistlikul parteil.Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.1950 Karotamm vabastati ja ta asemele pandi Johannes Käbin.1978 asendati Käbin Karl Vainoga.Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanu vormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus-metsavendlus.Viimane metsavend August Sabe tabati Võrumaa metsadest 1978.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge ,miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid.1949aasat 26märtsil algas suurküüditamine millega saadeti Siberisse üle 20700 inimese.
........................................ 2 2. Tehtud töö................................................................................................. 3 3. Pildid......................................................................................................... 4 4. Kasutatud kirjandus................................................................................. 5 Elulugu Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Ta ei liitunud ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, mis teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988.
Võrumaa Kutsehariduskeskus KBp-12 Referaat Töölise juhendamine ehitusplatsil Koostas: Martin Hame Võru 2012 Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning välja- õpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel ettevõttes olulist rolli. Juhendamine ja väljaõpe on tööandjapoolse ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetuste toimumisi ettevõttes ning tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ja nende arenemist. Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe võimaldab vältida valusaid õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja kulude kokkuhoidu. Olu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
