Plotinus "Ilust" 1. Ilu on suurim nähtavas ja ka kuuldavas. Ühed on ilusad osaduse tõttu, teised on aga ise ilusad. 2. Inimese silm tajub esmapilgul nii ilusat kui inetut. Inetut nähes pöörab inimene silmad kiiresti kõrvale, samas ilusat vaadates ei saa vaatepildist iial küll. 3. Värvi ilu on pärit vormist. Plotinos toob näiteks tule, mis on kõigest olevast kõrgem, asudes idee tasemel. 4. Kaugema ilu nägemiseks tuleb tõusta ülespoole, meeltetaju tuleb jätta alla maha. Plotinose ilu on vertikaalne - hing tõuseb üles, et näha iluideed ja tuleb uuesti alla, et võtta ilutunnetus kaasa. Plotinose arvates peaks ilu inimestes tekitama imestust, magusat hämmeldust, uha, armastust ja naudinguvärinat - läbinisti füüsilisi tundeid. Plotinose idee kohaselt tunneb meie hing ära harmoonia idee, mida ta on tunnetanud ja ütleb meie kehale, et see on ilus. 5. Plotinose väitel on armastajad need, kes tun...
Why are they important? 30. For Plato, which is the first and most important “idea”? The idea of good (!!!!!) 31. What is the platonic “demiurge” and why is it important? Platon räägib teoses "Timaios" jumalusest Demiurg, kes "ideedest" lähtuvalt kujundab maailmaruumi, vormides tule, õhu, vee ja maa. 32. How does Plato describe the human soul? Hingel on kolm alget: 1. mõistus (teadmine, mõtlemine); 2. emotsioon (julgus, vaprus); 3. iha (himu, instinkt) 33. How does Plotinus calls what Plato calls participation? And Christianity? 34. According to Plato, where should we seek for an explanation of the world? Platon eitab maailma tekkimises kõike juhuslikku, ta usub ainulaadse, täiusliku ja kauni kosmose olemasolu - ta usub selle loojasse (Demiurg). Maailma peab Platon hingestatud elusolendiks. 35. What does it mean that a term is “univocal”? And “ambiguous”? Univoval - 1 word 1 meaning, only one explanation
hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kultuur hilise keisririigi ajal: paganlik kultuur; Plotinus. Kristlik kultuur: kreeka ja ladina kristliku kultuuri erinevus; Eusebios; Hieronymus; Augustinus. 14 3.1 Constantinus I Suur Constantinus I Suur, kelle nimi kõlab ladina keeles ,,Constantinus I Maximus, Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus" ning kelle sünninimi on Gaius Flavius Valerius Constantinus on sündinud 17. veebruar 272 ja elas kuni 22. maini 337 a. .
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
kujutades neid värvide ja vormidega, ka hääle abil. Jäljendamine on lapseeast kaasa sündinud, ning inimene teeb oma esimesed õpingud selle abil. Kunsti probleem jäljendus ei paku enam huvi ja mehaaniline reprodutseerimine. Tekib uus seletus, kunst kui väljendus. * Plotinos ütleb, et kunst on üks tõeline ülemidee ja selleni jõutakse siis, kui inimene unustab kõik maise tunnetuse ja jõuab transsi. Kunstil on maailma asjade tunnetamisel fundamentaalne roll. Plotinus lõi sellega ekstaatilise tunnetusmudeli. Plotinos - Ilus saab olla tervik, üksikosad ei saa ise ilusad olla, nad viivad selleni et tervik oleks ilus. Ometi kui tervik on ilus, peavad seda olema ka osad. Ka helide puhul võib üksikheligi ilus olla. Kaugemat ilu, mida pole enam meeltega näha ja tunda, näeb hing ilma vahenditeta. Millegi ilusa suhtes peavad tekkima erilised tundmused ja emotsioonid. Ülim ja algne ilu teeb need, kes teda armastavad, ilusaks ja armastusväärseks
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
Kogu maailmakäsitlus algab ühest lättest - Hen (esimene, üksainus, vaimne alge). Esimesest algest (sisaldab endas absoluutset õigust, headust) voolab välja järgmine aste - maailmavaim, mõistus (nous). Maailmahing on järgmine aste - psüühiline maailm, tungib läbi vormi ja hingestab konkreetset kosmost. Kolmas aste on mateeria-vormi printsiip - mateeria on vormitu, korrastamata, vastik, paha, kõige oleva algest kõige kaugemal. Mateeria takistab hingel tunnetamast kõrgemaid astmeid. Plotinus: "Ma häbenen, et mul on keha." Gnostitsism - põhineb tunnetuse astmetel. Sarnased jooned uusplatonismiga, aga keerulisem, veel rohkem astmeid. Kuidas siit pääseda? Õpetus langemisest, väljavoolust, pääsemisest. Uuesti tõusmise põhivahendiks on askees. Inimese ja tema õnne kõrgeim eesmärk seisneb selles, et tema hing ühineks uuesti jumalikuga, millest ta on lähtunud. See toimub puhastumise protsessis - katarsis. Ajend, mis meid
remarkable thoughts about the connections between music and the human spirit: 1 La Mara. Bach. Leipzig, Breitkopf und Härtel 1921, p.19 2 Romain Rolland. “Beethoveni elu” (The Life of Beethoven). Tallinn, “Eesti Raamat” 1970, p.75. 3 Santeri Levas. Jean Sibelius. Tallinn, “Eesti Raamat” 1971, p.275 4 Unto Tähtinen. Indian Philosophy of Value. Turun Yliopisto, Turku 1968, pp.82-83 5 Bhagavadgitā X; 20, 41. Loomingu Raamatukogu. Kirjastus Perioodika. Tallinn 1980. 6 Plotinus. The Six Enneads. Encyclopedia Britannica Inc., Chicago, London, Toronto 1952, pp.243,246. Nature is nothing other than the primordial sound OM, becoming form and shape, the sacred vibration, being the basis for the whole of creation. As the human being himself is the expression of the Divine Word, all sounds have a strong and immediate effect on him. Every kind of good ecclesiastic music, both in the Orient and Occident, releases a feeling of joy in
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
