Kreeka N: peplos, kitoon, himation., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos, pilos, saccus, früügia Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.). linane, villane, siid sandaalid, kingad fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid tutulus granuleeritud ehted Assüüria Narmastega rüü, ülevise, (1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas
..........................................................................................12 Sissejuhatus Rooma rõivastus ja moeajalugu on muutunud aegamööda. Meeste, naisteja sõjameeste riietus. Millised need riided välja nägid ja nende nimetused. 1. Rooma rõivastust Tänu alles jäänud kujude, skulptorid on taastatud roomlaste riietuse stiil 800 e.Kr.- 476 p.Kr. Vana- Rooma rõivastus 800 e.Kr.-476 p. Kr. (hiilgeaeg 300-476 p. Kr.) 1.1 Meeste riietus Tuunika oli meessoost roomlaste rõivaese. Tuunika oli kokkuõmmeldud kahest riidetükkist. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all. Tooga oli Vana- Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane
See kool lõpetati 15-16 aastaselt. RÕIVASTUS: Rooma rõivastus ja moeajalugu on muutunud aegamööda. Meeste, naisteja sõjameeste riietus. Millised need riided välja nägid ja nende nimetused. 1. Rooma rõivastust Tänu alles jäänud kujude, skulptorid on taastatud roomlaste riietuse stiil 800 e.Kr.- 476 p.Kr. Vana-Rooma rõivastus 800 e.Kr.-476 p. Kr. (hiilgeaeg 300-476 p. Kr.) 1.1 Meeste riietus Tuunika oli meessoost roomlaste rõivaese. Tuunika oli kokkuõmmeldud kahest riidetükkist. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all. Tooga oli Vana- Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline
Hellenismi periood 168. a eKr VANA-ROOMA Rõivastus: 753. a eKr - indument ja amictus - sesoone riietus - kindad, pontsod, püksid - värviti kangad Kuningate ajajärk Mehed : - tuunika, tooga, pallium, paenula, lacerna - ülikutel kaunistused Naised: 510. a eKr - tuunika, stoola, pallat, paenula, aluspesu - siidsall, pearätt, lehvik, päikesevari Soengud: N: keskelt lahku kammitud ja kuklale sõlme kinnitud juuksed, jäikadeks peenikesteks Vabariigi periood lokkideks, kasutati juuksenõelu, võrke
Roomlased austasid mitmeid jumalaid ning ei kehtestanud seetõttu ka vallutatud aladel oma süsteemi vaid lasid kohalikel ka kohalike jumalusi asutada. Ainus tõsine konflikt tekkis neil kristlastega kes kujutasid endast "kahtlast elementi" ning keeldusid teisi jumalaid peale enda oma tunnistamast, ent hoolimata nende tagakiusamisest ja igasugusest allasurumisest muudeti kristlus Roomas siiski lõpuks riigiusundiks. Riietus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse.
niudeseelik. Niudeseelik oli lühikesest skentist pikem, ning selle pealmine serv oli jäetud nii pikaks, et see ulatub üle rinna ja vasaku õla. Keskmise riigi ajastul kandsid mehed niudeseeliku peal teist , pikemat seelikut. See kujutas endast nelinurkset linast kangatükki, mille pikkus varieerus reie keskosast kuni sääremarjani ning võis olla kinnitatud dekoratiivse vööga. Tuunika ja pika hõlsti tekkimise ajendiks peetakse sisse rännanud Süüria kangrute kudumistehnika parandamist. Tuunika kujutas endast lühikest varrukatega särki, mida võis kanda skenti peal. Hõlst oli keerukama tegumoega ning selle jaoks vajati tulevasest kandjast ligi kaks korda pikemat kangatükki. Vöökohast kokku tõmmatud hõlsti kaeluseava oli suur, nii rüü ise kui varrukad olid väga laiad. Seda rõivast
niudeseelik. Niudeseelik oli lühikesest skentist pikem, ning selle pealmine serv oli jäetud nii pikaks, et see ulatub üle rinna ja vasaku õla. Keskmise riigi ajastul kandsid mehed niudeseeliku peal teist , pikemat seelikut. See kujutas endast nelinurkset linast kangatükki, mille pikkus varieerus reie keskosast kuni sääremarjani ning võis olla kinnitatud dekoratiivse vööga. Tuunika ja pika hõlsti tekkimise ajendiks peetakse sisse rännanud Süüria kangrute kudumistehnika parandamist. Tuunika kujutas endast lühikest varrukatega särki, mida võis kanda skenti peal. Hõlst oli keerukama tegumoega ning selle jaoks vajati tulevasest kandjast ligi kaks korda pikemat kangatükki. Vöökohast kokku tõmmatud hõlsti kaeluseava oli suur, nii rüü ise kui varrukad olid väga laiad. Seda rõivast
Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema RIIETUS Ehtne Rooma kodanik pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist, mida oli tülikas seljas kanda. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit, mis kattis nende keha üleni Toas kandsid roomlased kannata kingi (socci), õues nahast sandaale (soleae). Tänaval kanti jalas kinniseid nahkkingi (callei). Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides
Esimene eine (leib, sool, juust, oliivid). Majaelanikud tulid peremeest tervitama ja siis asus igaüks oma toimetuste juurde. Keskpäeval katkestati töö, söödi lõunaeinet, puhati ja käidi termis. Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende põhitoiduks olid nisuleib, nisu- või hirsipuder, puu- ja juurviljad, oad ja herned ning sibul ja küüslauk. Palju söödi ka toitvat oaputru.
arengutase Roomast allpool ladina keel elatusallikas põllumajandus latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus) Idaprovints Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus jõukate linnade ja arenenud majandusega maad kreeka keel tootmine väikestes taludes 7. ! Tuunika- Roomlaste rõivaese, ülepea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku Tooga- Vana-Roomas meeste rõivaese, mis pandi tavaliselt tuunika peale. Villasest kangast poolringikujuline riidetükk, mis mässiti ümber nii, et vasak õlg jäi kaetud ja parem katmata. Arhidektuuri esemed: ! panteon- kõigi jumalate tempel termid- aurusaunad Circus Maximus- Hobukaarikute võidusõitude meelelahutuspaik Amfiteater- tõusvate istmeridadega poolringikujuline vabaõhuteater ! Colosseum- Rooma suurim amfiteater ! akveduktid- sildveejuhtmed Cloaca Maxima- võimsad reovee äraviimistunnelid 8
Need komponendid on rikkalikult kaunistatud. Neile on tikitud traditsioonilise rahvamustri motiive. Punane on tähtsaim värv Ukraina rahvariietel. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Ukraina rahvariided on piirkonniti erinevad. Tänapäeval kantakse traditsioonilisi rahvariideid peamiselt festivalidel, muudel erilistel puhkudel või pühade ajal. Ukraina talupoegade riietuses oli meestel kasutusel tikitud valge tuunika. Antud pildil on kujutatud mehel vööl tüüpiline puidust kruus, mida kasutati arvatavasti kalja (kvas) või õlle joomiseks. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Bast kingi, ühtesid vanimat tüüpi jalatseid, on tehtud ja kantud sajandeid Ukrainas, Venemaal ja Ida-Euroopas. Need olid traditsiooniliselt valmistatud kase koorest, mida oli lihtne hankida. Kase koor on lihtsalt vormitav materjal, mida on kasutatud paljudes teistes Ida-Euroopa riikides rahvusliku käsitöö valmistamisel
üleval. 5. Mees Oli perekonnapea, kõik allusid temale. Kasvatas lapsi varasemal ajal Naised Neil polnud poliitilisi õigusi. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8. Rikka roomlase elamu Ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis asetsespõranda keskel väike bassein. Vaese roomlase elamu Mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad.
saj. eKr Deus ex machina- jumalik sekkumine Skeene- stseen Orkestra- ringi kujuline suur ala Altar- asus orkestra keskel, kus ohverdati loomi ja lauldi laule Dionysose auks Dionysos- veini ja viljakusejumal Koturn- kõrge tallaga puukingad 17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg
Jeans Shorts Bell bottoms Teksad Lühikesed püksid Alt-laienenud püksid Overalls Jumpsuit Bermuda shorts Kombinesoon Kombekas Bermuda sortsid Woman’s blouses and shirts 5 Classic blouse Mini shirt-dress Over-blouse Klassikaline pluus Mini särk-kleit Pluus vööga Polo shirt Tunic Wrapover top Polo särk Tuunika Hõlmikseelik Woman’s shoes Over-the-knee Boots Ballerinas boots 6 Ülepõlve saapad Kontsaga saapad Balleriinid Sling back shoes Tennis shoes T-strap shoes Tagant rihmaga kingad Tennised T-rihmaga kingad Woman’s coats and jackets Blazer Poncho Bolero 7
rannikukülades. · Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. · Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). · Kasvatati ka köögivilju. · Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. · Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. · Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. · Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. · Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. · Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele.
Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna
Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Marss - Mars sõjajumal 14. (Selgita mõisted korralikult) Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest. Leegioni põhiosa ja seega kogu sõjaväe peajõu moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Tooga- Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Foorum- oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum. Tuunika- oli roomlaste rõivaese. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 493 oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani.
alates õpetajatest kuni gladiaatoriteni. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, ka vabaks lasta ja tappa. Vabaks laskmine ei olnud harv juhus, seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest. Tavaliselt oli vabakslastu edaspidi oma senise isandaga seotud kliendina. Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai väga jõukas ja võimekas inimene. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika, mis oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini. Seda kandsid nii naised kui ka mehed. Avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit, mis kattis kogu nende keha. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamatki tuunikat. Pidulik pealisrõivas oli Rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks
Hiljem andis see teed tuunikale, mis oli üle pea käiv, ja mida tavaliselt kanti värvilise õlgadel käiva peleriiniga. Peleriin oli tavaliselt lai, lahtine ja rikkalikult tikitud ja sai rahvuslikuks riietuseks Etuurias ning oli eelkäijaks Rooma toogale. Naistel muutus aja jooksul tavaks kanda alusrõivastusena vabalt kukkuvat linast tuunikat. Ülal koosnes see kahest osast, mis õla kohal ühendati; käised võisid olemas olla, kuid polnud tingimata nõutavad. Tuunika peale, mis oli sageli rikkalikult volte täis ja vööga kokku tõmmatud, visati tavaliselt punase või musta äärisega kaunistatud valge mantel. Naised kandsid pikka jalgadeni ulatuvat tuunikat, mille materjal oli tavaliselt kergesti voltuv ja mille servad olid tavaliselt kaunistatud. Tuunika peal kanti raskemat värvilist mantlit. Naised kandsid suures valikus soenguid, pikki, õlapikkuseid, punutud juukseid selja taga. Hiljem kanti lühemaid juukseid ja juuksed olid punutud krooniks pähe.
Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600. aastast eKr, kus naisi on kujutatud kandmas nähtavasti tolle aja kohta populaarset kaheosalist kehakatet. Gladiaatorisaapad. VANA-ROOMA. Gladiaatorid kandsid samuti sulgedega ehitud kiivrit, suurt nelinurkset kilpi, sääreturviseid. Sõlmitud riided. VANA-ROOMA ja VANA-KREEKA. Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Kontsaga kingad. BAROKK. Vajadus kontsade järele tekkis alguses ratsanikel, kelle jalg muidu hästi jaluses püsida ei tahtnud. Kuna ratsutamisega tegelesid eeskätt mehed, jäidki kontsad esialgu peaasjalikult meeste pärusmaale. Mõnekümne aastaga ilmusid
meeldibki, sest siis näeb võrdlust vana ja uue vahel. Publikusse suhtub proua Lahe suure austusega, sest nemad aitavad selle saate toimimisele kaasa annetustega ja abivajajatest märku andmisega. Saatejuhil on hea rüht. Riietus on tal üsna tavapärane, ei saa ju panna pidulikke riideid kui lähed remonti tegema ning mitte just heal järjel olevatesse peredesse, kellel puuduvad elementaarsedki tingimused. Tavaliselt on tal seljas kas kampsun või tuunika, juuksed hobusesabas või klambriga kinni. Jumestus on väga tagasihoidlik. Valgustust nad kasutavad ainult õhtul, kui läheb pimedaks ning ka siis on valgustus tasakaalus. Saate meloodiaks on Luisa Värgi esituses laul Kodu. Minu arvates võiksid reklaamid olla natukene lühemad, sest huvi järgmise episoodi vastu aina kasvab. Ta küsimused on küll isiklikud, kuid ta arvestab ka vastajaga. Näiteks selle hooaja viimases saates küsis ta Üllelt tema lapsepõlve kohta, kuid kui
24.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid ja kõrge säärega saapad. 25.Mida tead Rooma sõjaväe riietusest,relvadest ,sümboolikast? Põskedega kiiver, metallplaatidest pantsel õlgadel,nahkpaelad,volditud sellikud,sandaalid, metallitud tallad et ei kuluks, nahast säärekaitsed,matlid suure kapuutsiga. 26.Mida häbeneti Roomas kanda? Püksid,karusnahad, 27.Missuguse suure murrangu tõi ristiusk keha ja rõivaste suhtesse? Hakati keha varjama, 28. Millepoolest erines Bütsantsi tuunika Rooma omast?Varrukad ,tugevast materjalist, varjab keha, kootud kookon ,kaunistatud vääriskividega . 29.Mis värve ja materjale Bütsantsis eelistati,miks? Tumedaid säravaid värve, purpurvärvid .
Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased. Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik rõivas oli tooga, mis kujutas endast valget poolringikujulist riidetükki, mis mähiti üle ühe õla. Nagu kreeklastele, oli ka roomlastele pükste kandmine võõras. Jalas kanti sandaale. Vaesemate roomlaste põhitoiduks oli leib ja jahust tehtud puder, ka kala juur- ja puuviljad. Jõukamad roomlased sõid kolm korda päevas. Õhtusöök
üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees asetseb kilp ning oda läheduses on ka madu. Jumalanna kuju oli valmistatud puust, selle riided kaetud pronkist plaatidega mis omakorda olid kaetud ära käivate kuldplaatidega ja ihuosad elevandiluuga. Väiksemad detailid olid tehtud klaasist, vasest , hõbedast ja juveelidest ning kuld kaalus
võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Kokkuvõte Rooma riik tekkis Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Tiberi jõe vasakul kaldal linnriigina. Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Tähtsaimad sõjad olid I II ja III Puunia sõda. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Rooma perekond oli täielikult mehekeskne. Inimeste igapäevaseks alusrõivastuseks oli tuunika. Vaesemad sõid peamiselt leiba ja putru, aga rikkamad lihatoitu. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Inimesed, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Harivaks ajaviiteks olid teatrietendused, kuid väga suure pealtvaatajaskonnaga olid amfiteatris toimuvad gladiaatorite võitlused elu ja surma peale. Kasutatud kirjandus 1. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma1.htm 2. http://www.miksike.ee 3. Inimene, ühiskond, kultuur I , XI klassi ajalooõpik 4
võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Kokkuvõte Rooma riik tekkis Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Tiberi jõe vasakul kaldal linnriigina. Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Tähtsaimad sõjad olid I II ja III Puunia sõda. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Rooma perekond oli täielikult mehekeskne. Inimeste igapäevaseks alusrõivastuseks oli tuunika. Vaesemad sõid peamiselt leiba ja putru, aga rikkamad lihatoitu. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Inimesed, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Harivaks ajaviiteks olid teatrietendused, kuid väga suure pealtvaatajaskonnaga olid amfiteatris toimuvad gladiaatorite võitlused elu ja surma peale. Kasutatud kirjandus 1. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma1.htm 2. http://www.miksike.ee 3. Inimene, ühiskond, kultuur I , XI klassi ajalooõpik 4
kitsaskohti.Alguses sai pilkelaulust,mida talumeeste salgad dionüüsose pühadel ette kandsid.Eriti pilgati võimukandjaid. (Poliitiline satiir,koomiline jant,müütiide paroodia) Juhttiva rolli sai Roomas , tegevus toimus peamiselt Kreekas .Tegevus põhineb koomilisel konfliktil,ära vahetamisel või naljakal karakteril.Laval oli koor ja 3 näitl.Teemad võeti kaasajast.I komöödiavõistlus 488eKr.Kostüümiosad:mas,sussid,trikootaolised püksid,groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos . (tuntuim autor aristophanes) ,,Ratsanikud"räägib rahvavaesumisest Peloponnosose tagajärjel ja pilkab sõda pooldavaid võimukandjaid. ,,Konnad"pilkab Euripidest.Dionysos läheb allmaailma,et Euripidest ära tuua.Kuuleb Euripidese ja Aischylose dialoogi ja arvab et Aischylos on palju parem kirjanik ja vabastab ta . Vergilius"Aeneis" on rooma eepos,mis kujutab sarnaseid sündmusi e. Trooja sõda ja ta väejuhi Aenease eksirünnakuid Itaaliasse ja rooma
Too kolm näidet VanaRooma arhitektuurist! Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard. 15) Millised kaks ala olid rohkem arenenud VanaRooma skulptuuris? Too üks näide" Portreed ja ajalooteemalised reljeefid. Näide: Keiser Augustuse marmormonument. Portree oli idealiseeritud. Keiser hoidis ühes käes oda, teine oli üles tõstetud. Tuunika peal oli raudrüü, mida kaunistasid reljeefid. Kõrval seisis väike Amori kuju, mis viitas jumalikule päritolule. ..................................................................................................................
(enamasti poisid, aga mõnikord ka tüdrukud) kooli, kus oman- dati kirjatarkuse alused (õpiti lugema, kirjutama, arvutama) sellega enamiku roomlaste haridus ka piirdus; koolis ei käinud siiski kaugeltki mitte kõik lapsed. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avali-ku ja poliitilise elu tegelasi, õpiti lisaks kreeka ja põhjalikumalt ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu, kõnekunsti ja filosoofiat. Roomlaste igapäevane alusrõivas tuunika oli üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ula-tuv riidetükk. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamat tuunikat üksteise peal. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju
Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. Viikingid elasid suurte perekondadena. Lapsed, vanemad ja vanavanemad elasid koos. Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. Ajaks, kui mehed olid retkedel, jäi talumajapidamine naiste juhtida. Poegi kasvatati vaprateks ja mehisteks sõdalasteks ning osavateks meresõitjateks. Viikingite nimed
kooli. Seal omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirduski. Kuni vabariigi lõpp-perioodini kehtis Roomas kuukalender. See asendati aga umbes 1. Sajandi keskpaiku Ceasari korraldusel päikesekalendriga, mille põhimõtted kehtivad tänapäevani. Seda kalendrit hakati nimeatama juliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. See kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. See oli suur valge poolringikujuline riidetükk, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud.
(Vikipeeida) Ehtekunst Tänu Nimrudist leitud kuninglikele hauapanustele on tänapäeva jõudnud ka mõned näited assüürlaste suurepärasest ehtekunstist. Näiteks Assüüria kuninganna kullast ja poolvääriskividest krooni kaunistasid peenelt töödeldud lilled, vääntaimed ja kaitsevaimud. ("Mesopotaamia ja piiblimaad" ning Vikipeedia) Mood ja stiil Mehed ja naised kandsid lühikeste kitsaste varrukatega pikki villaseid tuunikaid. Meesametlikel ja ohvitseridel oli tuunika peal sall. Rõivaid valmistati ka lõuendist. Assüürlased käisid sageli paljajalu, kuid mõnikord kanti ka nahksandaale. Nii meestele kui ka naistele meeldisid ehted, näiteks kõrvarõngad ja amuletid. Naistel olid ka pahkluude ümber iluvõrud. Assüüria ülikutel olid kandiliseks lõigatud habemed ja nad kandsid pikki juukseid. Nii juuksed kui ka habamed olid kähardatud ja otstest lokkis.("Mesopotaamia ja piiblimaad") Pildid Lamassu(Vikipeedia)
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäeva rõivas oli tuunika. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlased sõid tavaliselt leiba ja jahust valmistatud putru, vale pandi lisandiks ka kala, juur ja puuvilju. Jõukamate menüüs oli tähtsal kohal liha. Kreeka ja Rooma kultuur on mõlemad täiendanud üksteist, sammuti on nad mõlemad mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arust on Kreeka kultuur andnud suurema panuse, kuna see on mitmekesisem ja nüanside rikkam
tema võimu all. Kui ma oleksin pereema mul polnud õigusi ja ma pidin olema kodus ja kasvatama lapsi. Samas peeti minust väga lugu, sest mina juhtisin kodust majapidamist. Minul ei olnud kodanikuõigusi. Ainult pereisa oli kodanik ja tema võis hääletamas käia. Tema käes oli ka kogu pere võim ning kõik pidid teda kuulama, ta võis oma nägemise järgi meid karistada ja isegi tappa. Rõivastus Roomlaste rõivastuses oli alusriideks põlvedeni ulatuv tuunika, mille peale heideti tooga. Tooga oli pidulik rõivas, mida võisid kanda üksnes Rooma kodanikud, mitte aga võõramaalased või orjad. Pükste kandmist peeti barbaarseks kombeks. Rooma mehed ei kandnud habet ega juukseid. Seevastu olid naiste soengud väga uhked ja suursugused. Haridus Laste kasvatamine ja neile hariduse andmine oli iga perekonna enda ülesanne. Lapsi kasvatas esialgu ema ja tütred jäid tema hoole alla kuni meheleminekuni. Poisse hakkas hiljem kasvatama isa
Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga
Nende elulaad ning töötingimused erinesid palju, kuid siiski olid nad kõik õigusteta olendid, kes olid täielikult orjapidaja meelevalla all. Kõik põllumehed tahtsid, et nende majapidamine oleks võimalikult tulutoov, seega võimaldati orjadele kõik hädavajalik, et ta suudaks täie jõuga töötada. Orjadele anti piisavalt toitu, kuigi mitte nii peent kui orjapidajad ise sõid. Samuti anti orjadele iga aasta vastupidavast materjalist tuunika ja üks mantel. Olid ka olemas orjades koosnevad laulukoorid ja tantsurühmad, orjad-raamatukoguhaoidjad ja –õpetajad. Oli haritud orje, kes aiapikku muutsid peremehele lähedasteks isikuteks. Kuid kõiegele vaatamata jäi ori orjaks. Temalt oli võetud kodumaa ja perekond, orjal puudus perspektiiv. Ta elas tänasele päevale, sest homse eest ei võinud keegi kindel olla. Orjal ei olnud õigust oma arvamust vabalt avaldada ega otustada millegi üle – mida
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks ro...
Rikkad ja aristokraatseid Rooma naisi, oma kodude auväärseid emandaid, nimetati mea dominateks. Nad ei tegelenud peaaegu millegagi peale kudumise, mida peeti ideaalse ja voorusliku naise peamiseks oskuseks. Need naised käsutasid oma majapidamist ja vaatasid orjade järele. Paljud jälgisid ka laste haridusteed. Saanud vanaks, mängisid nad oma lapselastega, kes kõik olid sündinud nende katuse all. Rikkad lasid ennast riietada orjadel. Teenijanna aitas emandal selga tõmmata lühikese tuunika ja selle peale vabalt langeva rüü. Teenijannad aitasid ka näo meikimise juures, palmitsesid juuksed viimase moe järgi ja kinnitasid kaelakee. Nii mehed kui naised kandsid hõbe- ja kuldehteid millele sageli lisandusid pärlid, merevaik või smaragdid. Alates abiellumisest kandsid naised pikka villast või linasest riidest rüüd, stoolat, mis oli kinnitatud vööga ja ulatus kuni sandaalides jalalabadeni. Soojuse või uhkuse pärast võis lisada salli
Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hiljem. Varukad ühendatakse nööpide ja prossidega kleidi külge 13 sajandi algul oli Pariisis 700 rätsepa ja 300 tsumfti. Gooti ajastul peeti tähtsaks roosi kui neitsi Maarja lille. Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse
Aleuroonkiht on kõrrelistele iseloomulik valgurikas rakkude kiht seemnekesta all (endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest: - pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist. Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine - sisemine rakkude mass moodustab korpuse – rakkude jagunemine nii peri-, antiklinaarselt kui transversaalselt. Jaotatakse diferentseerumise alusel: 1)Keskmine osa (CZ- central zone) – sisaldab nii korpuse kui tuunikarakke + tüvirakke. rakud jagunevad harva 2)Perifeerne osa (PZ) – ringina ümber tuunika, sisaldades nii tuunika kui korpuse rakke, rakud jagunevad tihti
Initsiaalrakkude derivaatide edasist diferentseerumist seletatakse tavaliselt tuunika-korpus teooria järgi, mille esitas A. Schmidt 1924. aastal. Selle kohaselt koosneb kasvukuhiku initsiaaltsoon 1) tuunikast, mis moodustub ühest või mõnest antiklinaalselt jagunevast rakkude kihist ning 2) korpusest, mille rakud jagunevad mitmes erinevas suunas. Seega on korpus keskne jagunevate rakkude rühm, mida katab tuunika. Katteseemnetaimede enamikul esineb kahekihiline tuunika, kuid on leitud ka 4-5 kihilist. Piir tuunika ja korpuse vahel pole alati selgesti eristatav ning siis sõltub juba uurijast, kas ta vaidlustatavad kihid arvab tuunika või korpuse hulka. Paljasseemnetaimedel puuduvad stabiilselt antiklinaalselt jagunevad rakukihid ning tuunikat pole võimalik eristada. Kirjeldatust erineb klassikaline, I. Hansteini esitatud histogeenide teooria, mille kohaselt epiderm, esikoor ja kesksilinder
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas
lühikeseks ajals. Pärast surma jagunes impeerium lõplikult kaheks osaks. 49. Tiberius Gracchus- nobiliteetide hulka kuuluv riigimees. Koos oma vennaga üritas läbi viia mitmeid reforme. 50. Tooga pidulik pealisrõivas rooma meestel. 51. Traianus - Rooma jõudis oma välise võimsuse tipule Trianuse valitsus ajal 98-117 pKr, mil vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 52. Tsensor - korraldasid loendust, nende järelevalve all olid elukombed (valiti konsulite hulgast) 53. Tuunika - Roomlaste igapäevane alusrõivas kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuv riidetükk.
kultuursemates peredes olid ka koduõpetajad levinud. Kooli mindi aga 7-aastaselt ning seal õpiti kirjutamist. Küll aga peredes, kus pojast pidi saama avaliku elu tegelane, jätkati õpinguid veel mitu aastat. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Roomlaste riietus oli üsna sarnane kreeklaste riietusega. Kõige all kanti alusriiet ehk tuunikat, see oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini. Tuunikat kandsid nii naised kui ka mehed, avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit stola´t, mis kattis kogu nende keha. Ametlik riietusese oli tooga. See on poolringikujuline tükk rasket valget villast riiet. Tooga mässiti ümber keha nii, et parem käsi ja õlg jäid vabaks. Toas olid roomlastel jalas kannata kingad socci´d. Tänaval või õues kanti aga sandaale või nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega
eest; tänapäeval saanud Palestiina vabadusliikumise sümboliks ja läänes laialt levinud moeartikliks nikaab – silmist allapoole reeglina rinnuni ulatuv kukla tagant kinnitatav näokate; võib olla kuni kolme kattega (1. silmad väljas, 2. õrn loor esimese peal, nii et silmad on ka varjatud 3. paksem loor kõige peal) thaub – traditsionaalne üle araabia- ja islamiriikide (eriti Lähis-Ida) kantav meeste rõivas; täispikk krae ja eest nööpidega triiksärki meenutav tuunika VOOLUD: Sunniitide ja šiiiade vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks – kaliifiks – prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid.
seksuaalse iha jultunud ärgitaja, kahepalgeline olend õigus pärida ja pärandada lõplik sõnaõigus kaasavara suhtes kihluti varakult (alates 7.eluaastast) abiellumise alampiir tüdrukutel 12, poistel 14 MOOD VALITSEV RINGKOND JA ÕUKOND maani langevad purpursed ja kuldniitidega läbipõimitud või tikitud siidrõivad VAIMULIKUD vastavalt ametikohtadele ornaadid LIHTRAHVAS lühike linast või villast tuunika (paljastatud keha alama seisuse tunnus) Konstantinoopol/Istanbul Konstantinoopol Konstanti noopoli müürid HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Hagia Sophia lõige Hagia Sophia Põhiplaan Lõige Viklid Ristkuppelkirik Konstantinoopol Konstantinoopoli müürid Maaalune veehoila Konstantinoopolis Konstantinoopoli hipodroom Ravenna San Vitale kirik San Vitale .Põhiplaan San Vitale. Ravenna San Vitale. Ravenna. Interjöör
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
