Kes olid ja millega on läinud ajalukku? Homeros oli vanakreeka pime laulik ja `'Ilias'' ja `'Odüsseia'' autor Solon oli Ateena seadusandja, poeet ja kaupmees. Pühendas oma luule otseselt või kaudselt kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenda poliitiliste sammude põhjendamisele. Pindaros oli vanakreeka aristrokraat ja lüüriline luuletaja. Ta kirjutas spordivõistluste võitjatele ülistuslaule. Aischylos oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Kirjutas `'Orestia''. Ta pani tegelased olukorda kus nad pidid kättemaksu nimel ise kuritöö sooritama. Sophokles oli vanakreeka tragöödikirjanik. Kirjutas `'Kuningas Oidipus''. Tema põhiidee oli, et inimene ei saa ise oma saatust muuta ja ta tegeles palju saatuse küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esine...
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik
Kreeka lüürika ja teater Kreeka lüürika Lüürika eelkäijaks rahvalaul. Nimetus lüürika tuli keelpillist lüüra. Sisu on ülistus elule, elutervele jõule ja armastusele. Zanriliselt jaguneb eleegiaks, jambograafiaks ja meelikaks. Eleegia Eleegia kaebelaul, hiljem mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios. Koorimeelika arenes SpartasHümnid, epiniikion, ood. Nimekaim esindaja Pindaros. SOLon Solon Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik. Tema eleegiad ja jambid
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18
Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks? Algselt oli Ateena polis korraldatud üsna aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatide hulgast pärinevatele riigiametnikele ka nõukogule ning rahvakoosolekul puudus tegelik tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise. 5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna
masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perioigid-isiklikult vabad aga kodaniku õigused puudusid ja sõjavägi oli kohustuslik.*geruusia-vanemate nõukogu(30 inimest, alates 60a.)*efoor-riigiametnik(neid oli 5)kontrollisid kuningate ja ametnike tööd.*sõjalisel otstarbel loodi peloponnesuse liit(koondas lõuna-kreeka linnriigid,loodi 6 saj. Ekr,siseriiklikult iseseisev välispoliitika ühine).*ATEENA- *atika maakond*valitseja solon 594 ekr*solon- 1.kaotas võlaorjuse.2.jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni
¤Artemis osav kütt , kaitses elavat loodust, eriti loomi, lemmikloom hirv. ¤ Aphrodite Armastuse ja ilu jumalanna, oli teistest ilusam. ¤Ares oli hävingute ja hukatuse tooja lahingus. ¤Kuldne Demeter oli viljakuse jumalanna. ¤ Dionysos - viljakuse, eriti viinamarjakasvatuse ja veinivalmistuse kaitsja. Hephaistos jumalate sepp , Hermes jumalate käskjalg · Soloni Reformid Ateenas oli olukord lihtrahvale raske ja siis tuli Solon ja tegi oma ümberkorraldusel 594 ekr , ta tühistas talupoegade võlad ja keelas tulevikus võlgnikke orjaks müüa ja kes oli varem võõrsile müüdud osteti tagasi, · Demokraatlikud ja aristokraarlikud linnriigid · Kreeka kolonisatsioon . ·
8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne võimu omastamine. 10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet, kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega. Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja kombetalituse kaudu 13. Kellest põlvnesid jumalad (3), kellega tuli jumalatega võidelda, et pääseda valitsema?
a) ja igal aastal kodanike sealt valitud riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid moodustasid elanikkonnast vaid tühise vähemuse. Ateena- Kuni aastani 594 kehtis Ateenas aristrokaatlik kord, kus võim kuulus aristokraatide seast valitud riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul polnud tähtsust. See muutus 594 aastal kui riigimees,poeet ja seaduseandja Solon kärpis mingil määral aristrokraatide võimu ja avas lihtkodanikele võimalused kaasarääkida. 5 saj, kui Ateena oli tugevaima laevastikuga mereriik ja riigi eesotsas seisis Perikles, kujunes Ateenast demokraatlik riik ja kogu võimutäitvus kuulus rahvakoosolekule. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud valiti ametisse liisu teel. Toimis vahendamatta demokraatia- rahvas ei valinud esindajaid vaid tegeles sellega ise. Soloni reformid
teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis.
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks Demokraatia - Rahva võim oli vesi Aristokraatia - Paremate võim Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof. ...
Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega rahvakoosoleku osatähtsust suurendati. 5. Sajandil e. Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5. sajandi keskel e. Kr. sai Ateenast, mil riigi eesotas seisis Perikles kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Rahvakoosolekule võisid tulla kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Koguneti regulaarselt iga 10 päeva järel. Koosolekute vahepeal korraldasid
Hellas – originaal nimi kreekale Hellenid- nii kutsusid end kreeklased Eepos- Pikk jutustav teos,üldjuhul värsivormis,põhineb rahvalauludel,müütidel ja muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahv...
Kreeka lüürika ja teater Grete Küppar 10.b Lüürika Kangelaslaulud Lüürilised poeedid pärit aristokraatide hulgast Luules edastati peamiselt oma: Tundeid Mõtteid Tõekspidamisi Lüürikas esineb: Poeetide auahnus Kättemaksuhimu Tõdemus, et saatus on heitlik Peatselt saabuv vanadus ja surm Soloni tõekspidamised Kes ei ilmuta ülemäärast edevust ja ülbust, selle vastu on jumalad armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse. Mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Solon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindaros Silmapaistvaim Kreeka lüürik En...
institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% inimestest said hääletada. mehed, rikkad ja vabad) · Võhik ehk idioot ,,Sa ei tea poliitikast midagi." Demokraatia liigid: · Otsene ehk osalusdemokraatia ise osaledes N. Antiik Kreeka Ting rahvakoosolek Germaanlastel Kärajad Eesti rahva rahvakoosolek.
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3
Avalikud pidustused Spordivõistlused, lüürika ja teater Gerda Rentel 10B klass Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi. Gümnastika oli kreeklaste hariduses tähtsal kohal. Võistlusi peeti igas linnriigis,hiljem kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas ka olümpiamängud. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi h...
· Eesotsas üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid. · Kodanike kasvatamise süsteem. · Kõige tähtsam oli riik ja kodanike huvid tagaplaanil. Demokraatlik Ateena · Ateena oli nagu iga teinegi aristokraatlik. · 594 eKr kärpis riigimees Solon aristokraatia õigusi ja andis neid lihtkodanikele juurde. · 5. saj kujunes tänu riigijuhile Periklesele kindel demokraatia. · Rahvakoosolekutel võisid kõik kodanikud käia. Demokraatlik Ateena · Rahvakoosoleku tähtsaimad 10 strateegi. · Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. · Nõukogu liikmed, kohtunikud kui riigiametnikud määratu liisu teel. · Rikastel kodanikel oli suur osa riigi finantseerimises. Orjandus
Mis ameteid viljelejad pidasid? Eleegiat kasvas välja nutulaulust ehk itkust ja tähendab tõlkes „kurb laul“, hiljem sai sellest tõsieluline mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia eesmärk on sisendada kõrgeid ideaale, ülevaid ja traagilisi tundeid. Kodanikueleegiad on luuletused, mis innustavad võitlema ja sõjas vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga). Eleegiat on viljelenud Tyrtaios ja Solon. Tyrtaios oli lombakas kooliõpetaja, kes saadeti väejuhiks spartalastele ateenlaste poolt. Ta oli andekas luuletaja, kes innustas sõdureid võitlema. Temast sai strateeg ehk väepealik Vana- Kreekas, kõrgema sõjaväelise võimuga riigiametnik. VII sajand eKr. Solon oli Ateena riigimees ja ülemkohtunik. Ta oli üks seitsmest targast. Tema luuletuste põhiteemadeks olid poliitika ja moraal, peale selle üldinimlikud teemad, ülistused veinile,
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
STIILIVEAD Läbivad stiilivead: · Sõnavara piiratus, algelisus, lamedus. · Tühisõnalisus, pateetika (liigne ilukõne). · Liialdamine võõrsõnadega. Juhuslikud stiilivead: · Sõnade ja tüvede kordused. Kasuta sünonüüme või sõnasta ümber. · Kujundite küsimus: Sabloonne ehk kulunud kujund (...on langenud ...küüsi) Koomiline või konteksti sobimatu väljend. Originaalitsev või ilutsev Absurdne kujund · Asesõnade probleem: Ebamäärane asesõna (Ta ütles talle...) Ülearune asesõna (See) Ülearune abimäärsõna (Ma lisaksin juurde, et...; ära) I pöördes ütleb isiku pöördelõpp (ma arvan, me teame) · Absolutiseerimine (Miks keegi ei märka suitsevaid korstnaid?) · Kantseliitlik ehk liiga ametlik keelekasutus Liigne nimisõnalisus, eriti liialda...
songwriter), Shannon Leto (drums, percussion) and Tomo Milicevi (lead guitar, keyboards). Following the departure of Matt Wachter (now of Angels & Airwaves) in 2007, Tim Kelleher became the bassist for the group, performing live only with both Jared and Milicevi recording bass for studio recordings, while Braxton Olita (keyboards) was added to the touring lineup in 2009. Previously, the group also featured guitarists Solon Bixler (now of Great Northern) and Kevin Drake. To date, 30 Seconds to Mars have released three studio albums 30 Seconds to mars (2002), A Beautiful Lie (2005), This Is War (2009) and threeextended plays AOL Sessions Undercover (2007), To the Edge of the Earth (2008), and MTV Unplugged: 30 Seconds to Mars (2011). 30 Seconds to Mars' music has been associated mostly with progressive rock, [1] progressive metal and post-grunge, but they have also includedscreamo, emo, space
esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) ...
Türannid kartsid et neid võidakse üritada tappa. Türannide tapmisi tuli ka tõesti ette. Solon Üks tähtsaimaid linnriike Kreekas oli Ateena. Alguses oli ka ateena Aristrokaatlik. Aristrokaadid omavalitsesid linnas tihti ja seega oli teiste inimeste elu polises karm. Tänu sellele olid inimesed vihased ja hakkasid valitsejatele vastu. Ateenas olid pikka aega sisetülid kuni rahvas valis kohtunikuks Soloni. Aastal 594 eKr tegi Solon ateenas Reformid millega tühistas ta talupoegade võlad ja keelas võlgade pärast inimesi orjaks müümise. Solon jagas kodanikkud nelja varanduslikku klassi. Kõige rikkamad pidid riigile varustust ostma. Teise klassi kuulisid inimesed kes olid piisavalt rikkad et osta endale sõjahobune ja teenida ratsaväes. Kolmanda klassi inimesed olid raskerelvastuses jalaväelased. Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
Kuidas Ateena mõjutas demokraatia arengut? Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed ''Illias'' ja ''Odüsseia'' 8.-7. sajand eKr ning, mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.-7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on Homeros, eleegia viljelejad,Tyrtaios, Solon, meelika zanri esindajad Alkaios ja Sappho ning antiiktragöödia meistrid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest - suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - 3 varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis.
Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide eesõigusi ja andis lihtrahvale senisest suurema võimaluse rääkida kaasa riigiasjades. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ning aitasid seeläbi tagada riigi sõjalist ja poliitilist võimsust. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kogu võim kuulus nüüd rahvakoosolekule. Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas valitses kindel aristokraatia.
tööd heloodid. Täiskasvanud spartiaadid pidid ka olema enamus enda elust väeosas ja sõjalise treeningu tähe all. Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. See näitas, et Sparta oli aristokraatliku riigikorraga ja spartiaadid olid aristokraadid. Ateena oli ka algselt aristokraatliku võimuga polis. Võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule, rahvakoosolekul puudus tähtsus. Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule. Rahvakoosolekus osalesid kõik kodanikud ja selle otsus üldiselt loeti lõplikuks. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal juhtis riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kus olid 10 tähtsamat strateegi ehk väejuhti. Nõukogu valiti liisu teel
Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal
Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegia eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia",
· 8. saj. sai alguse kolonisatsioon Vahe- ja Mustal merel, kujunesid ühtsed mõõdud · U 600. a. eKr. raha müntimine · Kujunesid linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa · Linnriikides pandi kirja seadused · Suhted naabritega pingelised, ka siseolukord rahutu · Võimsam linnriik - Sparta ( diktaktuuriline riik ) · 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia ülemvõim lihtrahva üle · 507. a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised) linnriigid ) A-A läänerannikul Pärsia võimu alla · 480 a. eKr. Pärsia kuningas Darelose sõjakäik Kreekasse, sai lüüa Maratoni lahingus · 480 a. eKr. tungisid Kreekasse Xerxese väed, Salamise merelahingus
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt...
Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Aristokraatias kuulus võim aristokraatidest riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus eriline tähtsus. Algselt oli Ateena polis korraldatud tavapärase aristokraatiaga. Olukord muutus 594 eKr, kui riigimees, seaduseandja ja poeet Solon tegi aristokraatlikes seadustes mõningaid kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus
kohuseid. Kodanikke oli vähem, sest nad olid mehed ja veel sõjamehed, kes olid spartaalid. Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7. eluaastast kodust eemal, tegelesid sõjaliste ja kehaliste harjutustega. 20.a. täisväärtuslikud sõjamehed ja 30.a. täisõiguslikud kodanikud. Range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust. Demokraatlik Ateena algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. 3. Elu-olu ja perekond Agoraa turuplats Deemos lihtrahvas Sümpoosion kodune pidusöök Akropol kaljunukile rajatud kindlus Naiste positsioon. Abielu ja perekond: *puudusid kodanikuõigused *kuulusid mehele*mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus
11.kuidas valitseti ateena linnriiki Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,seal valiti igal aastal ametnikud,kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu 12.Delfi oraakel Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. 13.Perikles ja solon 14.thalese ja demokritose õpetus Thalese meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi,mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest 15.Sofistide õpetus , Õpetasid oskusi, mis vajalikud eduks muutuvas ühiskonnas, eelkõige kõneoskust. Rõhusid konkreetsetele tehnikatele, mitte filosoofiale.Ei loonud süsteemset teooriat ega institutsiooni. 16.Sokratese õpetus
l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati?) - Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. 4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel, pytagorase teoreem.
Türannid said vahel osadelt ühiskonnagruppidelt toetust, kuid pigem tekitasid vastuolusid. Rahulolematutel kodanikel õnnestus enamasti türann kukutada, seega püsisid nad üldiselt võimul lühikest aega. Ateena demokraatia Ateena linnriik asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ning seal moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. 594. aastal eKr viis riigimees ja poeet Solon läbi reformid, millega pandi alus Ateena demokraatlikule arengule. Vaeste inimeste tähtus hakkas üha enam kasvama, laevastiku tugevnedes loodi neile ka töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles. Demokraatliku korra kehtestamisega ei tõrjutud aristokraate poliitilisest elust, nende tähtsus jäi samaks, sest olid haritud ja hea kõneoskusega.
sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras.
VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest - suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis.
ORJAD võlgade katteks orjusse langenud, sõjalisel teel vangi sattunud; Kreekas kasutati suuresti orjatööjõudu Kuidas on seotud orjandus ja vabadusel põhinev riigikord? Tänu sellele, et töötegemisega tegelesid peamiselt orjad, said kreekalsed kuuluda vabasse ja täieõiguslikku kodanikkonda ATEENA Algselt põhines Ateena aristokraatlikul valitsemisel, kus rahvakoosolekul puudus tähtsus Alates 594a eKr hakkas Solon kärpima aristokraatia eesõigusi ning andis lihtrahvale suurema õiguse riigiasjades kaasa rääkida Rahvakoosoleku tähtsus suurenes järk-järgult Ateenast sai Kreeka tugevaima laevastikuga riik Vaeste kodanike tähtsus riigis kasvas (sõudsid laevastikus, tagasid sõjalise ja poliitilise võimu) 5 saj keskel asus riigi etteotsa Perikles , kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik võim (võimutäius kuulus rahvakoosolekule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
