Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vana-Kreeka kunst - sarnased materjalid

zeus, rooma, leto, titaan, leda, hera, artemis, apollon, europe, peajumal, semele, thetis, tartaros, rembrandt, trooja, dionysos, metis, titaanid, danae, kotka, niobe, hephaistos, armus, neiu, zeusile, gaia, teeba, pluto, helios, armulugu, kreeta, kitse, achilleus, aasia, mpose, vulkaanilise, rembrandti, stis, hermes, ares, sepat, mars, jahijumalanna
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 ­ 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg ­ Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at ­ I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX ­ IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III ­ I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. ­ V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused)

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanakreeka kunst

Tähtsamad maakonnad ­ Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ­ ülalinn, mis asus künkal Agoraa ­ turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis ­ linnriik Kitoon ­ kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus ­ taeva jumal, peajumal · Hera ­ abielu kaitsja · Hestia ­ Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades ­ allmaailma jumal · Poseidon ­ mere, tuulte jumal · Demeter ­ maa ja viljakusejumalanna · Apollon ­ kunstide ja muusade kaitsja · Artemis ­ jahijumalanna · Athena ­ tarkusejumalanna · Ares ­ sõjajumal · Aphrodite ­ ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos ­ sepatöö ja tulejumal · Hermes ­ kaubanduse jumal VanaKreeka ajaloo põhiperioodid IIIII at. eKr KREETAMÜKEENE PERIOOD 118 saj

Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
208
pdf

Vana-Kreeka kunst.

saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Joonia templi friis (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõige sagedamini kaunistatud nn. munavöödiga (all).

Kunsti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. · Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) · Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) · 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. · 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon 1. Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. a. Kujunemine: · Aeg: 2000-1400 eKr · Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. · Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. b. Kindlustamata linnad ja lossid:

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka Usk

Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS ­ taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA ­ Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON ­ Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES ­ Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER ­ Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES ­ julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA ­ relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja,

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

sõlmimine. Naine püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Mees võis vabal luua suhteid ka väljaspool abielu, ka omasoolistega. USK Jumalad Kreeka jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Jumalaid oli väga-väga palju. Mõned: Zeus Jumalate valitseja Taeva-, tormi- ja äikesejumal Kõigepealt oli Chaos. Hera Z abikaasa ja õde Abielu kaitsja Kaosest sündis kõigi Poseidon Z vend Merejumal elusolendite ema Gaia Hades Z vend Allmaailma ja surnute valitseja (maa), kes sünnitas Demeter Z õde Musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna endale abikaasa Ares Z ja Hera poeg Sõjajumal Uranose (taeva)

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Kreeka

olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga draamakunst; jumalatest loodi müüte, mütoloogilise sisuga olid skulptuurid, maalid, näidendid (tragöödiad) 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad- linnud, puud-taimed. Kronose ja Rhea lapsed Kaitsealune valdkond Atribuut, seostatav loom või lind, puu Zeus Taeva-, tormi- ja Kujutati troonil istuvana, piksejumal. käes valitsuskepp ja välgukimp; tamm; kotkas. Hera Taeva kuninganna, abielu Peas diadeem, paabulind, kaitsja. kägu, granaatõunapuu. Poseidon Merejumal, meresõitjate Kolmhark, delfiin.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka-Rooma kunst

saledad ja kõrged, ülaosas on taime motiivid 6.Mida tähendab sõnade ühendus-konstruktiivne loogika. Templi kandvad(vertikaalsed) ja kantavad(horisontaalsed) osad on tasakaalus. 7.Kreeka templid. Leia igasse arhitektuuri perioodi 3 templit ja tunne nad pildilt ka ära. Klassikaline periood: Parthenoni tempel, Erechteioni tempel, Nike tempel Hellenistlik periood: Halikamassose mausoleum, Artemise tempel, Aleksandria tuletorn Arhailine periood: Hera tempel, Zeusi tempel 8.Ateena akropol. Nimeta tähtsamad templid Akropolil ja kus nad asuvad. Mida tähendab sõna akropol. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Parthenoni Akropol tähndab kõrgeimat linna Ateena pühal kaljul 9.Mis on karüatiidid. Naiste kujud ammaste aemel 10.Vanakreeka skulptuur. Skulptuur arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajal. /vt. tunni materjali/ Tunne need ära ka pildilt Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur

Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

594ekr ­ Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr ­ Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr ­ Kreeka ­ Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. ­ Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr ­ Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hellenismiperiood(338-30ekr) 336-323ekr ­ Aleksander Suure valitsusaeg. 146ekr ­ Kreeka alistus Rooma ülemvõimule. 30ekr ­ roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. 2) Iseloomusta Kreeta-Mükeene kultuuri. Lk.94-100 2000ekr hakkas Egeuse mere lõunaosas kujunema omapärane kõrgkultuur Minoiline kultuur(kreeta): nimi tuleb Kreeta valitsejat Minoselt, kes viis saare tsivilisatsiooni tasemele. Säilinud lossid, linnad ja kiri, viimast ei osata tänapäevani lugeda. Saarel tähtsam Knossose loss, losside ümber rahvarohked linnad. Lossid on väga

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vana-Kreeka uurimustöö

Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka jumalad

Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vana-Kreeka

mere äärde. Pärast seda maksis Achilleus Hektorile kätte. Ta kutsus Hektori duellile ja tappis ta. Pärast seda sidus ta Hektori vankri taha ja tegi mitu tiiru ümber Trooja. Achilleus oli sõjas leidnud endale palju vaenlasi nii inimeste kui ka jumalate seas. Merejumal poseidon nõudis kätemaksu oma poja Kyknose surma eest ning Appolon tahtis kättemaksu Troiluse tapmise eest mis toimus tema templis. Nii sosistaski poseidon Parisele et Achilleus ei ole haavamatu ning Apollon juhtis tema kätt. Jumalad mäletasid et Achilleuse ema Thetis oli teda Styxi jõkke kastes hoidnud kinni Achilleuse kannast. Seejärel laisigi Paris teele mürgitatud noole mis tabas Achilleust otse kanda. Achilleus suri silmapilgul ning tema ustavad mürmidonid kandsid ta lahinguväljalt minema. Kreeka vägi leinas seitseteist päeva ja seitseteist ööd. Trooja vallutati pärast kümmet aastat kavala Odysseusi poolt kes lasi ehitada tohutu puust hobuse

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid · ~ 600 aastat eKr hakati templeid ehitama kivist; puidust tugipalkide asemele kivisambad · tunti kolme liiki sambaid: doori, joonia, korintose stiil, vt.õpik lk.149 · vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7.sajandist, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel Olümpiast, 6.sajandisse jääb Artemise tempel Efesoses, mis kuulub 7 maailmaime hulka, vt. põhikooli atlas lk.33 · klassikalisel perioodil ehitati välja Ateena akropol: Nike tempel- joonia stiil, Parthenon- dooria stiil muud ehitised klassikaline periood: 1)Ateena akropol ­ väravaehitis e propülee; pildihoidla e pinoteek, võidujumalanna Nike tempel, Athena

Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

sõjaretk ajendas kreeklasi Sparta: karm riiklikul Idamaadesse rändama. Vahemere 1200 eKr palju Kreeka kasvatusel põhinev sisekord. lossid purustati ning algas idarannikule tekkinud linnadest Ateena: Soloni algatusel oli võimsaim Aleksandria. Rooma tsivilisatsiooni kiire arenes demokraatlik riigikord, allakäik. võimu tugevnedes allutati nii mis kehtestati 507 eKr Kreeka, Makedoonia kui lõpuks ka Egiptus. 1

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka

800 ­ 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 ­ 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 ­ 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia ­ rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia ­ rahva võim Ateenas. c)Türannia ­ ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia ­ väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus ­ jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera ­ Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon ­ Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades ­ Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter ­ Zeusi õde.Musta mulla,viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Persephone ­ Zeusi ja Demeteri tütar.Zeus lubas ta oma vennale Hadesele naiseks.Aastaaegade vahetaja

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Kreeka kultuur

Vaadates kreeklaste poolt ehitatud templeid torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile. Tervikuks on sulatatud nii horisontaalsed- kui ka vertikaalsed ehitusdetailid. Nii üldpildis kui ka detailides valitseb rahulik harmoonia. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides. Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimese sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat (kr mütoloogias karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv), mis andis neile igavese surematuse ja nooruse

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Vana-Kreeka Jumalad

Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg)

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna. Konkurentsivaim kõiges. USK Antropomorfsed ­ inimese moodi. Kujutleti perekonnana. Elupaik oli Olümpose mägi. Zeus ­ taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera ­ Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja. Poseidon ­ Zeusi vend, merejumal. Hades ­ Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter ­ Zeusi õde, mulla ja vilja jumalana, põllutööde kaitsja, armastav ema. Persephone ­ Zeusi ja Demeteri tütar, kes lubati Hadesele naiseks. Zeusi lapsed: Ares ­ sõjajumal. Hephaistos ­ tulejumal. (mõlemad Hera pojad) Athena ­ sõjajumalanna. (sündinud Zeusi peast)

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

Propüleed ­ uhke sissekäik, mis viis Akropoli Erechtheioni tempel ­ Poseidonile pühendatud tempel Ateena eriti kuulus oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Pedagoog ­ lapse/poisi õpetaja (koduõpetaja) rikkamate laste jaoks Õpetati koolis kirjandust, lugemist, luuleteoseid, muusikat ja kirjutama. Gümnastika e sportlikud harjutused (kuulusid ka hariduse hulka) Antropomorfsed jumalad e inimesekujuline Zeus ­ jumalate valitseja ( taeva, tormi, pikse) Hera ­ abielu kaitsja (õde ja naine) Poseidon ­ merejumal (vend) Hades ­ (vend) allmaailma ja surnutee Demeter ­ (õde) viljakuse, põllutööde, armastava ema kuju (persephone kohta) Ares ­ julm sõjajumal Hephaistos ­ lonkurist tulejumal (poeg) Athena ­ sõjajumalanna Apollon ­ terve mõistuse, luule ja muusika jumal Hermes ­ teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allilma

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Vana-Kreeka jumalad

Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Mõnikord kohtusid pruut ja peigmees pulmas esmakordselt. Lapsed Laste mänguasjad olid valmistatud savi ja liiva segust. Tüdrukute mänguasjadeks olid kitse ja lamba pahkluud. Enne pulmi viisid kõik neiud oma mänguasjad Artemise templisse. Usk Kreeklased uskusid, et nende maad valitsevad paljud jumalad. Arvatavasti elasid nad Olümpose mäel, kus asusid nende kuldsed lossid. Jumalad sõid ambroosiat ja jõid nektarit, mis andis neile igavese nooruse ja ilu. Zeus oli peajumal, kes valitses taevast. Tema sümboliks oli piksenool. Hera oli Zeusi abikaasa ja õde. Ta oli abielude kaitsja ja sünnitajate Poseidon - Zeusi vend.Ta oli merede valitseja. Tema võimuses oli tekitada torme ja maavärinaid. Hades - Zeusi teine vend, kes valitses surnuteriiki. Athena - Zeusi tütar, sõja, käitöö ja tarkuse jumalanna. Apollon - Zeusi poeg. Ta oli muusika ja luulekunsti edendaja. Sageli kujutati teda lüürat mängimas. Artemis - Apolloni kaksikõde, kes kaitses elavat loodust

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks;

Kunstiajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad ­ 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda ­ 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine ­ 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked ­ 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka ­ 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30. eKr langes viimasena Egiptus Maratoni lahing ­ 490 eKr, Kreeka ja Pärsia vahel, pärslaste kaotus Salamise merelahing ­ 480 eKr, Pärisa ja Kreeka vahel, Kreeka võit Tähestiku kasutuselevõtt ­ Kiri arenes Kreeka-Mükeene ajajärgul, lineaarkiri A ­ tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B ­ osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt ­ tume ajajärk u 1100-1800 eKr

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
66
pptx

Vana-Kreeka jumalad

Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus:  Inimesetaoline  Inimesekujuline  Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid:  Inimeste tunded  Inimeste kehakuju  Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad:  Zeus  Hera  Aphrodite  Apollon  Hermes  Demeter  Artemis  Hephaistos  Ares  Pallas Athena  Poseidon  Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus peajumal,naistemees  Zeusil oli palju armukesi. Näiteks:  Zeus ja Io  Zeus ja Leto  Zeus ja Semele  jne. http://images.fanpop.com/images/image_uploads/Zeus--greek-mythology-687267_1024_768.jpg

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Dooria sammas ­ lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi Joonia sammas ­ saledam ja kergem spiraalsete kapiteelidega Korintose sammas ­ kapiteeliks lopsakad taimeelemendid Parthenon ­ suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega Mustafiguuriline vaas ­ figuurid tumedad ja taust punakas (vanem) Punasefiguuriline vaas ­ figuurid punakad ja taust must (uuem) Olümpamängud ­ tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused, peajumal Zeusi auks. Lüürika ­ luuletused, mis kanti ette lüüra saatel (kilpkonnakilbist kastiga keelpill) Filosoofia ­ mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Hellenistlik kultuur ­ idamaiste mõjudega kreeka kultuut, mis levis kohu tolleaegses maailmas. (suurlinn Aleksandria) Kes olid, mida tegid? Solon ­ tuntud poliitik, mõõdukas riigielu korraldamine

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Vana- Kreeka jumalad

Vana- Kreeka jumalad Zeus Aphrodite Poseidon Apollon Hera Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus (Vanaroomas Jupiter) Peajumal, taeva- ja äikesejumal.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana- Kreeka (spikker)

Hellenismiperiood oli Kreekas 338 ­ 30 e.Kr. Just Naos ­ Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest.

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

-18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal DEMETER >> Zeusi õde, viljakuse ja musta mulla jumalanna ARES >> Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal ATHENA >> Zeusi tütar, sõjajumalanna APHRODITE >> ilu ja armastuse jumalanna APOLLON >> luule, muusika ja terve mõistuse jumal Pühamud ja templiehitus: -keskpunkt altar(madal, kivist, sinna viidi ohvrid) -pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel

Ajalugu
282 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka müüdid

Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta

Kirjandus
118 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka

Üks filosoofilise sõnavara loojaid.3 proosa valdkonda-ajalooline,filosoofiline,retooriline 13.Uus-Atika komöödia- iseloomustab fantastilise elemendi puudumine, poliitiline aktuaalsus jm. Erineb varasemast , sest sisud on tavaelust võetud. Koor ei mängi enam nii suurt rolli ja laulab vaheaegadega. 14. Longos- ( 2-3 saj pkr.) ­ on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose ,,Daphnis ja Chloe" , mida hinnatakse täinini kõrgelt. 15. Rooma kirjanduse algus- sai alguse 753 ekr, kui sai alguse ka rooma linn. Keeleks oli ladina keel. Paljudel elualadel toimus kreekastumine st.võeti palju üle kreeka kirjandusest.tähtsamad kõnemehed- cicero,demosthenes,caesar 16. Vana-Rooma jumalad ja seos kreekaga ­ Rooma jumalaid samastati väga palju kreeka jumalatega. Jumalad olid : Jupiter(zeuz),Juno(hera), Neptunus(Poseidon), Vesta(Hestia), mars(ares), minerva(athena),

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-kreeka jumalad

Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed

Kirjandus
282 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun