Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Egiptuse hieroglüüfid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vana-Egiptuse hieroglüüfid
Egiptuse esimene vanim kirjasüsteem on tuntud hieroglüüfide nime all (nimetus pärineb kreeklastelt ning tähendab püha raidkiri, pühad kaeverdused, mõistetamatud kirjamärgid). Õpetlased murdsid kaua aega pead salapäraste kirjade üle, mis leidusid vanade Egiptlaste templite müüridel, püramiidide ja hauakambrite seintel raidkirjana.
Mõned joonised olid väga kergesti mõistetavad - need olid kujutised inimeste igapäevasest tööst ja tegemistest. Piltidel oli kaupmehi, kes müütasid pärleid, lõhnaõlisid, hirsitangu, kullasseppi painutamas kulda sõrmuseks, kirjutajaid papüüruserull käes ja pilliroost sulg kõrva taga, klaasipuhujaid.
Neid vaadeldes saab igaüks kujutluse tolleaegsest ühiskonnast. Kuid on ka suur hulk teisi jooniseid, mille mõte ja tähendus ei ole meile küllalt selged. Pikkades ridades on Egiptuse mälestussammastel ja hauakividel piltmärke: madudest, öökullidest, raudkullidest, hanedest, linnupeaga loomadest, lõvidest, lootusõitest, kätest, jalgadest, inimestest kükkasendis, püsti, ülestõstetud käega, siis sitikatest, palmilehtedest jm. Nende hulgas leidub ka kõikvõimalikke geomeetrilisi kujutisi: ruute, kolmnurke, ringe, sirgeid ja looklevaid joonekesi, sirglõike jne. Nii eraldati pildid üksikpiltideks, millest tekkisid märgid, neist said kindla tähendusega püsivad sümbolid, mõistemärgid vastavalt sõnade-mõistete arvule ühes keeles. Nende puhul on tegemist sümboolikaga. Näiteks ei tähendanud mesilane mitte ainult mesilast, vaid ka tööarmastust, visadust. Nii väljendatakse piltkirjas terveid abstraktseid mõtteseoseid, mõisteid- nimetatud ideograafiaks ehk mõistekirjaks. Need on muinasegiptlaste hieroglüüfid ehk mõiste-kirjutus piltkirjas, mis polnud keelega seotud.
Vana-Egiptuse hieroglüüfid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisa_ Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun