Vana- Egiptuse mood (4)

„Kool”
Vana- Egiptuse mood
referaat
Koostaja : „Nimi”
„Klass”
„Koht + aasta”
Riietus
Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda­toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad . Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite . (Vana- Egiptus lk.40)
Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt. Alumistest klassi­dest pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha oli neil paljas, vahel kanti ka käisteta särki. Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti kalasiriks. ( 1. , Muinas- ja vanaaeg lk.87)
Orjad või teenijad, kes tulid võõrastest maadest , tõid kohalikule rahvale kaasa oma mustreid . Mehed kandsid niudevöid, tuunikalalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahk­­luuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiaga jahedama ilma jaoks. Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas . ( 3. , Vana- Egiptus lk. 40)
Egiptlaste jaoks oli äärmiselt tähtis, et kangas oleks lumivalge. Oli äärmiselt tähtis kanda värskelt pestud rõivaid. Lisaks pandi kangas pärast pesupesemist päikese kätte kuivama. Kanga värvimiseks kasutati ka taimedest saadavaid toone, sinist ja kollast. ( 1. )
Riietel oli tähtis roll ka jumalate austamises. Nende kujusid pesti , riietati ja korrastati nii, nagu oleksid need elus. Näiteks tõi ülempreester või vaarao kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki . Aga enne iga söögikorda nad pesid ja riietasid jumala kuju puhastesse linariietesse. ( 3. , Vana- Egiptus lk.16)
Soengud
Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei piirdunud lihtsalt riietumisega või keha õlitamisega. Isegi juuksestiilil oli tähtsust vanas Egiptuses. Soengud varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi. Neil oli ka komme ennast üle kogu keha paljaks raseerida. Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust . Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba . Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud. ( 1. , 2. , Vana- Egiptus lk.41)
Mõned egiptlased salvisid peanahka ussi-, krokodilli- ja jõehoburasvast tehtud võidega, et kiirendada juuksekasvu. Juustest tehti parukaid , mida kanti tseremooniatel või mõne tähtsama sündmuse puhul. Parukad kaitsesid ka kuuma päikese eest. Hilisemal ajal kandsid isegi talunaised põllul töötades parukaid. Kes aga jättis oma juuksed alles, sellel oli võimalus neid värvida hennaga. (Vana- Egiptus lk.41)
Meestel tuli juuksed lühikeseks lõigata, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Sarnane juuksestiil kestis niikaua kuni juuksed vanadusest hõrenema hakkasid. Üldiselt võib öelda, et meestele kehtisid kindlad reeglid isegi juustestiili kohta. ( 2. )
Naistel oli soeng natukene vabam ja unikaalsem. Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni. ( 2. )
Peakatteid üldiselt ei kantud . Vaaraode peakate, pschent, oli kõrge, mis koosnes Ülem- ja Alam- Egiptust sümboliseerivast kroonist. Peakatet on näha paljudel seinamaalingutel, relijeefidel ja skulptuuridel Ramses II peas. Vaaraode tseremoniaalses peakattesse sisaldus rohkelt sümboolikat. Selle küljes võib näha nii jaanalinnu sulgi, mis olid pühitsetud Osisrisele, kui ka kuninglikku kobrat või päikeseketast. (Muinas- ja vanaaeg lk. 86-87 , Vana- Egiptus lk.41)
Jalanõud
Inimesed käisid peamiselt ringi paljajalu , aga sandaalid olid ka tavakasutusel. Üldiselt kanti neid vaid siseruumides või reisil olles. Jalatsid olid egiptlaste garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Sandaalid koosnesid tallast ja kahest rihmast. Vaaraod kasutasid isegi kullast tehtuid sandaale. Lihtrahvas valmistas sandaale puidust, papüürusest, kitsenahast või palmkiust. Nii oli jalatallad kaitstud tulikuuma liiva eest. ( 1. , 2. )
Mõned kõrgemast klassist inimesed kandsid sandaale, millel olid vaenlaste kujutised. Nendega käies nad justkui alistasid vaenlasi . (Vana- Egiptus lk. 40)
Pildimaterjal
Kokkuvõte
Egiptlased on jätnud inimkonnale väärtuslikke pärandeid, näiteks erinevaid iluga seotuid vahendeid ja kombed, mis on veel tänapäevalgi kasutusel: ihukarvade raseerimine, parfüümid, niistavad ihupiimad, kammid , ehted jne. Oma geograafilise asendi poolest jt erinevate võimaluste poolest, mistõttu olid nad oma arenguga teistest riikidest ees, said nad leiutada ja välja mõelda paljusid kadestamisväärseid asju. Paneb tõesti imestama, kuidas inimesed sellel ajal olid teadlikud kõikidest meetoditest ja asjade väärtustest, ilma tänapäeva tehnoloogiata.
Nad on suure aluse pannud inimkonna edaspidisele käekäigule. Vanad egiptlased ei mõelnud ainult sellele, kuidas oma eluga hakkama saada, vaid nad olid ka väga nõudlikud, puhtad ja iluarmastajad. Nende vaated erinesid teistest, samal ajal elanud inimestest. Mööda Niiluse jõge tuli neile vulkaanilist, toitainerikast muda. See aitas neil ära elada ja oma kultuuri arendamisega tegeleda, mis on maailmas väga ainulaadne.
Kasutatud kirjandus

• Internet
  

http://www.reshafim.org.il/ad/egypt/crowns/jewellery.ht m (31. oktoober 2007)

http://www2.sptimes.com/Egypt/EgyptCredit.4.2.html (31. oktoober 2007)

http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/vanaegiptus.ht m (20. november 2007)

• Raamatud:
  

Dr. George Hart „Vana Egiptus” Kirjastus „ Varrak ” 1997
Jüri Selirand „Muinas-ja vanaaeg” Kirjastus „Koolibri” 1995