Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väljaränne Eestist – kas lahendus või probleem?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljaränne, emigratsioon, lastetoetus, aastaste, jätkan, aktuaalne, hoogustus, osutub, palgad, lastetoetused, toetusest, eestiga, truud, juurtele, üritavad, spetsialistid, rakendama, jääma, vaevalt, omandanud, talendid, kära, tahta, iseseisvat, tulevane, tudeng, võõrsil, tunnetMIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013
Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne. Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3
...........................................13 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 15 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 16 2 1. SISSEJUHATUS Majanduses esineb mitmesuguseid probleeme ja üheks suureks probleemiks on Eestis tööjõu puudulikkus. Tööjõuturg on alati aktuaalne teema, sest sellel on suur mõju majandusele. Suure ja tähtsa mõju tõttu majandusele väärib see teema arutamist. Statistikaameti andmete järgi elas Eestis 1. jaanuari 2014 seisuga 1 315 819 püsielanikku, kuid võrreldes eelmise aastaga inimeste arv vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et tööealine rahvastik kahaneb kiiremini kui kogu rahvastik. Selline olukord
Eesti peaks veel rohkem rõhku panema meie vabriigi julgeolekule. Usun, et tegu on valdkonnaga, kuhu on nõus iga maksumaksja hea meelega panustama. Hariduse tähtsus 2016. aasta eelarves ja valdkonna murekohad Majanduskasvu panustatakse pikaajalises perspektiivis, seda eelkõige läbi hariduse tähtsustamise (Vabariigi valitsus, 2016). Noored on meie riigi tulevik ja edasiviiv jõud, 4 seetõttu tõusevad sellel aastal õpetajate palgad. Haridus aitab olla iseseisev, tänu teadmistele saame töötada meelepärasel töökohal ning riigil on vähem ülalpeetavaid ja väiksem kohutus tasuda erinevaid toetusi. Teadmised pärinevad koolist, kus iga õpetaja annab endast parima, et eluks vajaminev saaks omandatud. Kuid Eesti õpetajaskond vananeb, aastatel 2007–2013 on üldhariduskoolide õpetajate keskmine vanus järjepidevalt kasvanud. Kui 2007/08. õppeaastal oli alla 40 aastaseid õpetajaid 33%, siis 2013/14
.........................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Palk, maksud, haridus, töötus ja tööpakkumised on vaid mõned sõnad, mida kuuleme igapäevaselt vaadates televiisorit, lugedes uudiseid või kuuldes inimesi omavahel rääkimas. Nendele sõnadele lisandub tihtipeale sõna ,,noored". Kuidas on omavahel seotud noored ja palk, noored ja töötus jne? Teema on aktuaalne just seetõttu, et probleemid tööga on suuresti seotud noortega, kes on just kooli lõpetanud ning sooviksid asuda tööle. Seetõttu on tähtis, et noored saaksid olulist infot seoses kehtivate seadustega töömaastikul. Põhiküsimuseks on, et kas noored tunnevad piisavalt hästi oma õigusi tööl? Käesolev uurimistöö koosneb kuuest peatükist ning nende alapeatükkidest. Lisaks on koostatud küsimustik noorte seas vanuses 16-24.
1881. aasta rahvaloendus näitas Eesti ala rahvaarvuks siiski juba 882 tuhat inimest - peaaegu 2 korda rohkem kui 100 aastat tagasi 1782. aastal. Demograafilise plahvatuse ja vananemise etapi vahele jäi Eestis umbes 30 aasta pikkune üleminekuajajärk, kus surevus veel langes, jätkates nii plahvatuse etapile tüüpilist arengut, sündivus aga hakkas samuti langema, nagu vananemise etapil kombeks. Eesti rahvastiku loomulik iive oli tollal väga kiire, kuid suure osa sellest neelas väljaränne, nii et rahvaarv väga palju ei kasvanudki. Järgnes aga Esimese maailmasõja katastroof, mis tõi kaasa mitte üksnes suuri inimkaotusi, vaid ka silmapaistvalt kiiresti toimunud ülemineku vähelapselisele perekonnale iseseisvas Eestis. Vananemise etapi läbis Eesti rahvastik väga ruttu ja rahvastiku kasv peaaegu peatus. 1940. aastal elas Eesti praegustes piirides siiski juba 1 054 400 inimest. Ja see oli peaaegu eranditult põlisrahvastik. Põlisrahvastiku arvukus oli suurem kui kunagi
Oluline koht andekate laste arendamisel on ka olümpiaadid, suvelaagrid, huviasutused. See on meeldiv võimalus andekate õpilaste omavaheliseks suhtlemiseks.(Kondoja 2005, 24) 21 Paljude maalaste peamiseks arendajaks on jäänudki kool. Tuleb leida väljundeid, et andekas laps jõuaks oma kodukohast välja vabariiklikule tasandile (Potseps 1998, 53) väitel (ibid.). Andekate lastega seotud probleem on nii Eestis kui ka mujal maailmas aktuaalne. Hea hariduse tagamisest erinevate võimetega õpilastele räägitakse üha rohkem. Järjest tähtsamaks muutub elukestva õppimise harjumuse kujundamine, sest anne ilma töökuseta ei avaldu maksimaalselt. Harjumus tööd teha, end täiendada ning võimeid arendada sõltub samas ka keskkonnast ja võimaluse loomisest. Andekatele sobiva õpikeskkonnas loomisel on oluline teada nende endi arvamusi ja hinnanguid. ( Haller&berg 2004 väitel Orgla 2005) 2
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
kihistumise parandmisel. Autor võrdleb palju on muutunud selle ajaga ning kas regionaalarengu strateegiad on õnnestunud ka praktikas. Uurimus küsimusteks on, et kui palju erineb elu linnades elust maal, kas on toimunud suuri muudatusi viimase ligi 25 aastaga ning kas elukoht on olulise tähtsusega majandusliku turvalisuse seisukohast? Põhjuseks, miks autor selle teema valis on, et Eestis on suureks probleemiks linnastumine ning maa piirkondadest väljaränne. Lisaks on elu jõudnud punkti, kus maal elamine osutub lõpuks kallimaks kui linnades. Autor soovib ka analüüsida, kas regonaalarengu strateegiad on olnud edukad. Autor alustab tööturu analüüsiga, millele on ta kõige rohkem rõhku pannud, sest see mõjutab inimese elu ja heaolu kõige enam. Selles osas võrdleb töötasusi ning töötute arvu piirkonniti. Lisab juurde ka nii absoluutse vaesuse kui ka suhtelise vaesuse näitaja. Autor
valikuvõimalused suurenevad, toetusrahade ja grantide saamine lihtsustub samuti. See suurendab karjäärivõimalusi välismaal, seega on haritud tööjõu väljavool Eestist. On üllatav, et ka tudengid näevad Eesti Euroopa Liiduga ühinemises eelkõige soodsat mõju üldisele heaolutasemele Eestis. Selle näiteks mõned iseloomulikud katkendid intervjuust: "...kui Eesti on Euroopa Liidu liige, siis automaatselt tõusevad siin ka palgad, sellepärast, et nõudmised Eestile on nii suured- kõik poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed- et sellele kaasnevad ka kasvavad palgad... samas me ei saa väita, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on igal pool ühtlane palgatase...aga see diferentseeritus väheneb küll ilmselt". Erinevates ühiskondades on eri aegadel olulised erinevad haridusväärtusi mõjutavad tegurid, sealhulgas erineb kultuur ja traditsioonid, mis peale majanduslike
rasestuda. Viimasel korral võib järgneda tahtlik abort. Käesolev uurimustöö on räägib abordist üldiselt, millist mõju avaldab abort eel-kõige naistele ja millised on need tegurid, miks üldse aborti tehakse. Aborte on kasutatud soovimatu raseduse katkestamiseks juba enne meie aega. Teema muutus ühiskonnas aruteluks ilmselt juba ristiusu tuleku ajal, mil hakati aborte keelustama. Samas võib öelda, et tänapäeva Eesti ühiskonnas on teema endiselt vägagi aktuaalne, kuna Eesti abortiivsuskordaja püsib võrreldes teiste Balti riikidega jätkuvalt kõrgel. Et vähendad soovimatuid või planeerimata rasedusi, mis on abortide rohkuse peamiseks põhjukseks, tuleb nii enne suguelu alustamist kui ka selle käigus teada seksuaalhariduse ABCd, mis annab oskuse õige ja väära seksuaalkäitumise eristamiseks. Selle peaks aluse panema juba noores eas koos vanemate ja kooli abiga. Vaatamata sellele on veel väga palju noori, kes rasestuvad noores eas.
Perepoliitikat peetakse tihti naistele suunatuks (laste kasvatamine, tööl käimine jne). Suureks probleemiks on meestega seotud küsimused isaduse väärtustamine, majandusliku edukuse rõhutamine mehelikkuse näitajana, ka naiste vägivald meeste vastu ning loomulikult meeste madal keskmine eluiga. Meetmed Eestis: Rasedus- ja sünnitoetus Vanemahüvitis Isapuhkus Lapsehooldustasu Lastetoetus Maksusoodustused Probleeme tekitavad pereloomenäitajad: 1) Sündimuse (sünnid, surmad ja loomulik iive) ja sünnitaja keskmise vanuse muutumine; 2) Abortide määr; 3) Abiellumise ja lahutused; 4) Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest. Kooselusuhte etapid arenguline perspektiiv Partneri valik, kooselu, abielu etapiviisiline areng Partneri valik (Lewis'e järgi 1972): - Meeldivus sarnasuse alusel - Tekib tihe vaimne side
2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norralaste elukvaliteet Sissejuhatus Elatustaseme tõus toob üldjuhul kaasa elukvaliteedi paranemise. Seda kinnitab ka Eesti inimeste elujärje märgatav paranemine ajavahemikus 20032007. Siiski ei määra arenenud ühiskonnas eluga rahulolu pelk ainelise rikkuse suurenemine. Kuna riigil raha napib, tuleks just majanduskriisi ajal pöörata suuremat tähelepanu elukvaliteedi mittemateriaalsetele aspektidele, eriti psühholoogilisele turvalisusele.
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-1
Teine on tööränne, mille eesmärgiks on välismaal töötamine, et raha teenida. 1. Mis on õpiränne? Õpiränne on tõhus pedagoogiline meede ja teadlikult korraldatud tööjõu vaba liikumise edendamise vahend, mis kestab kindla ajaperioodi ja mille kaudu viiakse ellu nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas erinevaid harivatel eesmärkidel õppimisprojekte ning tegevusi. Õpirändel on erinevaid vorme - füüsiline või virtuaalne ränne, riigi sisene või väljaränne. Ja õpirände väljund peaks eelkõige olema inimese areng. 2. Mis on õpirände eesmärk? Õpirände eesmärk on inimeste väärtuse tõstmine – aidata neil õppida oskusi, mis tõstab nende tööalast konkurentsivõimet. Aga ka erinevate rände liikide piires uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi saama läinute osas hinnata õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad
aastast pidevalt suurenenud, vähenes järsult ja kukkus 2004.aasta tasemele. Töötuste arv kasvas aastaga kaks ja pool korda. 15-74 aastastest oli 2009.aastal majanduslikult aktiivsed 691 000, neist hõivatuid 596 000 ja töötuid 95 000. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 348 000. Suuremad muutused rahvastiku majanduslikus aktiivsuses toimusid aastatel 2006-2008, kui tööjõus osalemise määr märkimisväärselt tõusis. 15-74 aastaste tööjõus osalemise määr, mis püsis 2000-2005 aastal 62-63% piires, tõusis 2008.aastal 67%-ni ja jäi samale tasemele ka 2009.aastal. Kolm aastat kestnud rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasv 2009.aastal aga peatus. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel. Kõige rohkem mõjutas hõive vähenemist ehitus, kus aastaga oli töö kaotanud 23 000 inimest, ja töötlev tööstus, kus oli 21 000 hõivatut vähem kui 2008.aastal
toimub reeglina maksutulude arvel. Institutsionaalse sotsiaalpoliitika- - korral sõltub toetuste suurus tehtud maksete suurusest. Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on tagada võrdne heaolu kasv kõigile liidu elanikele. (Eesti ja Euroopa Liit infomaterjal nr. 19 2001.mai.) Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid arvestades on enamuses Euroopa riikides kasutusel segasüsteem: lastetoetused, töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja invaliidsuspensionid, samuti arstiabi on universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad vastavalt kas laste arvust või töövõime kaotuse – invaliidsuse astmest, mitte perekonna sissetulekust või eelnevate tulude suurusest). Toimetulekutoetused on marginaalse iseloomuga (sõltuvad sissetulekust). 10
On aluseks tööjõu nõudluskõvera joonestamisel. 2) palk on võrdne töö marginaalse (piir) mittekasulikkusega. Tähendab, teatud tööaja ja palga puhul on piir, kus mittetöötamine kaalub üles töötamise eelised, ehk vaba aeg on kasulikum ja väärtuslikum kui töötamine pakutava palga eest. On aluseks tööjõu pakkumiskõvera joonestamisel. Neoklassikaline tööturu mudel toimib isereguleerivana siis, kui palgad ja hinnad on paindlikud (töölised nõustuvad madalama palgaga ja töötajate arv jääb samaks). Madalamad hinnad suurendavad nõudlust ja ergutavad tootmise laiendamist. Neoklassikalise teooria kohaselt peaksid kõik töölised tööd leidma kui nad seda soovivad. Tööturu mudel toimib vaid osaliselt. Tähendab, et isereguleeriv tööturu mudel on teoreetiline ideaal, mis tegelikkuses täielikult ei realiseeru. Palgad ja hinnad pigem jäigad kui paindlikud. On olemas kujuteldav
aastal on need proportsioonid prognoosi kohaselt täpselt vastupidised. Kooskõlas üldise rahvastiku vananemisega vananeb ka tööjõud (erinevalt veidi laiema tähendusega tavamõistest käsitletakse tööturustatistikas tööjõuna hõivatute ja töötute koguhulka). Sellel on mitu põhjust, muu hulgas järgmised (Rosenblad, 2014): praegused noored lähevad tööle hiljem kui nende vanemad või vanavanemad noorte ja nooremas keskeas olevate väljaränne, mis hoogustus esmalt pärast Eesti ühinemist EL-iga ning seejärel majanduskriisi tõttu töötatakse kauem (pensioniiga tõuseb praeguse kava järgi järk-järgult 65. eluaastani; kauem töötamist soosib tervelt elatud eluaastate kasvutrend ja hoiakute muutused). 1.2 Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050 Käesolevas alapunktis vaadatakse Eesti rahvastiku soovanus koosseisu ja rahvaarvu prognoosi
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K
-Loengumaterjal.pdf Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Juhanson, A. (2016). Avalikus teenistuses töötavate sotsiaaltöötajate lojaalsuskonfliktid. Veebileht külastatud 09.01.2022 https://digikogu.taltech.ee/et/Item/0b783250-db93-46d4-9fd9-e061785db434 Kobin, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., . . . Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16 aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. (T. Ülikool, R. j. Instituut, & T. A. Instituut, Toim-d) Veebileht külastatud 09.01.2021, https://intra.tai.ee/images/prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine %20koolinoorte%20seas_raport.pdf Kull, M., Saat, H., Kiive, E., & Põiklik, E. (2015). Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. Tervise Arengu Instituut. Veebileht külastatud 09.01.2022 https://intra.tai
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Cours de philosophie positive (1842): Comte leidis, et ühiskondliku muutuse põhjuseks on põlvkondlik muutus, mis seisneb vastuolus järgnevate põlvedega. • Põlvkonnas süvenev alalhoidlikkus viib neid varem või hiljem vastuoludeni noortele iseomase uuendusmeelsusega. Karl Mannheim soovitas jagada generatsioonide uurijad kaheks koolkonnaks. •Positivistideks nagu Comte, kes mõõtes sotsiaalseid muutusi 15 kuni 30 aastaste ajavahemikena, taandavad tema sõnul ajaloo “kronoloogiliseks tabeliks”. Teist, luulelis-ajaloolist koolkonda esindavad Wilhelm Dilthey ja Martin Heidegger. See koolkond lähtus sotsiaalsest kontekstist tulenevatest personaalsetest kvalitatiivse iseloomuga kogemustest. •Ta hoiatas kaasamineku eest laialtlevinud 30- aastaste põlvkonna liigitusega väites, et põlvkondi eristava intervalli puhul on tegu subjektiivselt tajutava ajaga.
Seksuaalne ahistaja on enamasti meessoost, vaid 1/7 juhtudest on märgitud, et see on olnud naissoost. Tüdrukute väitel on ahistajad olnud enamasti neist vanemad, poiste puhul aga ulatub omaealiste osakaal pooleni kõikidest juhtudest. Kui poisid on märkinud väärkohtlejatena enam-vähem võrdselt nii võõraid kui tuttavaid, siis tüdrukute puhul on ülekaalus võõrad. Tallinna Laste Tugikeskus viis aastal 2000 läbi väärkohtlemisalase uurimuse Tallinna 1416. aastaste kooliõpilaste seas, mille käigus saadi tagasi 2006 ankeeti. Anketeeritud kooliõpilase uurimuse tulemuste kohaselt on lastest 4,4 % üritatud vägistada, 1,3 % olid olnud vägistamise ohvrid. Veel sagedamini on lapsi puudutatud seksuaalse erutuse saamise eesmärgil, tehtud solvavaid märkusi ja ettepanekuid suguühteks. Paljude seksuaalse väärkohtlemise juhtude puhul jääb kuriteo episood varjule, sest tegemist on perekonnas
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Tallinna Ülikool Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis Essee Tallinn 2013 Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda sooviva
Vahel eristatakse ka efektiivsus I ja efektiivsus II Efektiivsus I – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuse määra, vaeseid enne ja pärast sotsiaaltoetust Efektiivsus II – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuslõhet, mediaansissetuleku erinevuse vähenemine võrreldes vaesuspiiriga Sotsiaaltoetuste liigid: BASSISSETULEK (basic income) – miinimum mida makstakse, kõigile, ilma sissetulekute testita. Lastetoetus 45EUR on sisuliselt baassissetulek GMI (guaranteed minimum income) – elatusmiinimumile vastav sissetulek, määratakse sisstulekute testi ja töökohustuse või vabatahtliku töö kohustuse vm tingimuste juures. Eeldab nn sotsiaalse miinimumi arvutamist, miinimumpalga süsteemi jm (et tööandjad ei veeretaks tinglikult palga maksmise kohustust hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
«Tööandjalt on laenu võtnud umbes pool töötajatest,» rääkis Kulm Õhtulehele ning lisas, et enamiku väljastatud laenudest moodustab eluasemelaen ning kõik laenud on antu kroonides Tema sõnul hakkas keskpank taolisi laene andma 1990. aastate alguses, kui finantsjärelevalvega tegeleva asutuse töötajatel oli keelatud kommertspangast laenu võtta. Tarbimislaenu kõrval annab Eesti Pank oma töötajatele ka õppe- ja eluasemelaenu. Toimetas Hanneli Rudi Tööandjad: palgad tõmbuvad kuni kümnendiku ulatuses kokku 18.dets 2008 Tööandjate keskliit ennustab järgmisel aastal keskmise palga alanemist 5-10 protsendi võrra ning alampalga ja keskmise palga suhte paranemist 38 protsendini. "Aluse selliseks väiteks annavad järgmise aasta riigieelarves ette nähtud avaliku sektori personalikulude külmutamine käesoleva aasta tasemel," leiavad tööandjad ametiühingute keskliidu esimehele saadetud avalikus kirjas.
sajandi lõpul, 19. saj teine pool. Üleminek käsotöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Teadus tööstuse teenistuses Ootused töölistele tõusid, Tekkisid uued sotsiaalsed probleemid, mis olid eelkõige seotud tööliste olukorraga Sotsiaalprobleemide tervanemise põhjused: 1.tööstusrevolutsioon 2.urbaniseerumine 3.suurperede hajumine Tööliste olukord 19. sajandil Kindel tööaeg, pikad tööpäevad (13-14 tundi) Madalad palgad ( vabrikutöölisel kulus peaaegu kogu sissetulek toidu ja eluaseme eest tasumisele) Töölise haigestumise või tehase rikete korral palka ei makstud. Töökeskkonna puudused Vabrikutes kehtis trahvide süsteem Vaeste rasket olukorda võeti paratamatusena Töölised olid valdavalt kirjaoskamatud, nad ei osanud oma õiguste eest seista. Tööliste ühinemine organisatsioonieks ja streigid olid esialgu keelatud. 19
ja ilmselt enamiku Lääne-Eesti saarestiku piirkondadega. Vaatamata erinevatele mastaapidele võime selles hinnangus ära tunda ka Emmaste valla. Lisada võib vast seda, et suur osa meestööjõust oli läinud tööle Mandri-Eestisse ja tegevuse olid lõpetanud paljud põllumajandusettevõtted. Emmaste vald on püüdnud igati ettevõtluskeskkonda arendada ning valda on loodud palju uusi töökohti. Kui tööjõuturu korrastumise algstaadiu mis 90ndate esimesel poolel oli aktuaalne valla inimes te tööhõive tõstmine, siis tänaseks päevaks on töö võimeliste töötute arv langenud alla kümne. Aktuaalseks on aga muutunud rahulikuma elukeskkonna otsingul saarele tulnud haritud inimeste tööhõive. Nemad näeksid enda jaoks lahendust just kaugtöös. Emmaste valla jaoks on selleks praegu head võimalused, kuna siin on hästi arenenud internetiteenused ja tehnilised võimalused, vallajuhid toetavad e-ettevõtlust ning suur osa inimestest kasutab internetti.
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
annaabi.ee 
