1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. 167. Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. 5. Millised institutsioonid teostavad Eesti Vabariigis põhiseaduslikkuse järelvalvet? (vt ka TV lk 34 ja internet) Riigikohus Õiguskantsler 3.1 Kõrgem seadusandlik võim. Parlament 1. Millistest põhimõtetest lähtuvalt moodustatakse kahekojaliste parlamentide ülemkojad, alamkojad? (moodustamise viisid ja viisid ja kodade ülesanded, näited)
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule
Fraktsioonide kaudu viivad erakonnad ellu oma poliitilist programmi. Komisjon- koosneb Riigikogus registreeritud fraktsioonide esindajatest. Komisjon valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Opositsioon-poliitiline vastasrinne (Keskerakord, EKRE, Vabaerakond) Koalitsioon-võimuliit(Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, IRL) 5.Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid Valitsuse moodustamine- Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel; president teeb ettepaneku võitnud erakonna liidrile valitsuse moodustamiseks; president nimetab valitsuse ametisse Valitsuse mudelid- Enamusvalitsus-kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik
Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna
NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal parlamentaarne rahvas valib parlamendi parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile presidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi president nimetab valitsuse Valimised Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on vabad valimised Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised a) ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) b) puudub varanduslik piirang c) kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel) d) tervise piirang ja teovõimetud e) vanuseline piirang 2. valimised on vabad
(näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on
kohtuvõim, mille ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone. 19. Parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi erinevused? Presidendi roll ühel ja teisel juhul, võimalus panna valitsus tagasi astuma, valitsuse komplekteerimine jne. (vana õpik lk 96-100) Presidentaalse valitsusvormi korral on president nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Presidentaalses riigis täidab president valitsusjuhi ehk peaministri rolli. Parlamentaarses valitsusvormis on president erapooletu isik, kellel on eelkõige esinduslik roll. Parlamentaarse riigi president ei saa panna valitsust tagasi astuma. Presidentaalse riigi president saab valitsust tagandada, sest ta on ise valitsuse juht. Parlamentaarses riigis paneb valitsuse kokku valimised
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal regionaalse valitsemise tähtsus · Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel
või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid
Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks See tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. See jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna
organites ellu. Siin on otsustajaks rahvapoolt valitud esindajad. Nt eestis valitakse kord 4a tagant riigiametnikke riigikogusse. 3.Osaldus demokraatia-toimib pikaaegse demokraatia kogemusega riikides.Lisaks esindajate valimisel parlamenti on valiatel pidev kontakt aselle inimesega keda ta valis. St kõrgemates riigiesindusse valitud isikud annavad oma valiatele pidevat aru oma töödest ja tegemistest. II MONARHIA-riigi valitsemise võim. Võimuesindaja on valitavad. Riigipeaks on president, kes valitakse tabaliselt 4-5a. Vabariik võib olla 2te tüüpi: 1.Parlamentaalne Vabariik- sellise riigi korralduse puhul valib parlamendi saadikud rahvas otseselt valimisted. Partei kes saavad parlamendis rohkem kohti moodustavad valitsuse. Valitsusele annab volituse parlament. Valitsuses peab oma tegevusest aru andma. Presidendil on sellises riigis täit esindus funktsioon. Parlamentaalsse riigikogusse puhul valitakse president mõnes riigis rahva
Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule. Valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest, kuid tal tuleb parlamendile sellest aru anda.
Proportsionaalne kehtib ühtne maksumäär. Nii on ka Eestis! Maksud laekuvad: · riigile · kohalikule omavalitsusele · otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks 20 %; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu Rahapoliitika e monetaarpoliitika - korraldab keskpank. Rahapoliitika peamised eesmärgid on
südametunnistusega. Ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest, ei saa võtta vastutusele, ei või takistada tema ül täitmast, ei tohi olla üheski muus riigiametis, volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. 14. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. Osalejad: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne personal (kõik, kellel on soovi). Ettekanded 20 min, esinevad juhtivkomisjon ja eelnõu algataja. Sõnavõtt mõeldud fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min. 15. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min
rahvus e natsioon ajalooline ühtekuuluvusvorm natsionalism e rahvuslus rahvusriik põlisrahvus, riigipiir kattub rahvuse asualaga paljurahvuseline riik riigi piires elab palju erinevaid rahvusi EESTI rahvaarv: 1 315 635 inimest vähemusrahvused: venelased, ukrainlased, valgevenelased Religioosne mitmekesisius usuleige kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast 90 erinevat usuvoolu religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seos (avalik sektor, erasektor ja mittetulundussektor) tööstuslik kaubatootmine rahva osalemine elukorralduses vabameelsus INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE majandus teadmusriik sotsiaalne heaoluriik poliitiline areng polüarhia õiguslik areng õigusriik
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised. Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Presidentalismi ehk presidentaalse valimiskorralduse mudeliks on võetud USA oma
plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL................................................................................................... 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
Topeltkodakondsus mitme riigi kodanikuks olemine . Kodakondsusest ilma jäämine inimene sureb; võetakse ära näit. riigi reetmine, välisriigi kasuks spioneerimine, katse muuta riigi põhiseaduslikku korda. Välismaalane mingi teise riigi kodanik Illegaal riigis ebaseaduslikult viibiv isik VALITSEMINE on riigielu juhtimine ja korraldamine. Võimude lahusus riigi 3 võimu seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad seisma üksteisest eraldi, lahus, et vältida korruptsiooni. Võimude tasakaalustatus kõik 3 võimu on võrdse tähtsusega, üks pole teistest olulisem. Parlament (Eestis Riigikogu) on kõrgeima seadusandliku võimu organ. Valitakse ainult EV kodanike poolt 4 aastaks. Tegeleb (ülesanded) : * riigieelarve kinnitamine * töötab ja annab välja seadusi * kinnitab ametisse peaministri ja valitsuse * valib presidendi
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel o kohustuslikult: I peatükk, XV peatükk, PSTS, (preambula probleem!) o Riigikogu otsusel kõik ülejäänu 1992. a. Põhiseadust on muudetud neljal korral: - 25. veebruari 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) KOV volikogu valimisperioodi pikendamine neljale aastale ja nn vahevalimiste lubamine (KOV ühinemisel, jagunemisel või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) lisati PS preambulisse keele säilimine läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus,
Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2
oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses
ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III
kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud. 1938 PSi isel tunnused (kuulutati välja 1937, jõustus 1938): Säilis ulatuslik põhiõiguste blokk RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek. Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke)
Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus.
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra,
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;