Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Väliseesti kirjandus - sarnased materjalid

kangro, nade, rohtaed, ristikivi, nthal, teataja, tulimuld, lismaal, eeva, kirjanduselu, atson, toona, sipelgas, kausi, arvestuseks, viirlaid, leegitsev, moor, uibopuu, kuule, nastik, albert, helga, rohtu
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus

kirjeldav naturalistlik piltluule, ründasid eelmisi rühmitusi-et enne neid on kõik jama olnud. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). Kirjanike Liit-Eesti Kirjanikkude Liit asutati 8. oktoobril 1922 Tallinna raekojas eesti kirjanike III kongressil. Liikmeid oli tollal 33 ning enne 1940. aastat olid liidu esimeesteks Friedebert Tuglas, Karl Rumor-Ast, Eduard Hubel, Henrik Visnapuu

Kirjandus
108 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lühikokkuvõte väliseesti kirjanikest

Väliseesti kirjandus ­ Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona, E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja). Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne. Rootsi, Kanada, USA, (Saksamaa). Palju eesti kirjanike ühinguid, ka ajakirjad. Väliseesti kirjanike liit! Tegeleti

Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus 1940-1980

Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver.

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Võimalik tõlgendada kui arengulugu, muutub aastaaegade liikumisega. Armastusromaan, rännuromaan, suvitusromaan. Nipernaadi on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja ­ jutustab igasugu lugusid, laseb jalga ja alustab uuesti. Rööbitub Ekke Mooriga. 8. August Gailiti proosa. Üksiks romantik läbi aastakümnete, sündinud Eest-Läti peres. Pärast kooli ajakirjanik riias. Esimest korda ilmub 1910, aga kehva raamatuga. Asetub uusromantilise kirjanduselu taustale ja jääb sinna surmani, kuigi üldine kirjandus muutub realistlikku suunda. Klassikaline kõrgaeg algab 1920ndate keskpaiku ja jääb sinna kuni 25 aastaks. Ühelt poolt helge, naljaks, teisalt sünge, sümbolistlik ja impressionistlik kallak. Looming: Muinasmaa ­ ilmselt pole kõige tuntum, kuigi ka hiljem trükitud. Suvitusromaan, rändav tüüp, kes hiljem Nipernaadi romaanis. Purpurne surm ­ sama lugu mis Muinasmaaga, aga neist saavad alguse mingid tekstitüübid

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti kirjandus - tabel

Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ­ ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule ­ Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina ­ kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama ­ jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ­ ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ­ ,,Võõras majas". August Gailit ­ ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Underi kogud omandasid üha mõjusama filosoofilise kandvuse. Semperi ja Barbaruse looming reageeris ühiskonnas toimuvatele muutustele, sh Euroopas tekkinud fašismiohu ilminguile. Oluliselt rikastasid luule üldpilti 1930ndate debütandid, kelle elutunnetuslik tagapõhi ja poeetiline kultuur erinesid varasematest. Esile tõusid Heiti Talvik („Palavik“), Betti Alver („Tolm ja tuli“), August Sang („Üks noormees otsib õnne“), Kersti Merilaas („Maantee tuuled“), Bernard Kangro („Sonetid“ – talupojakultuuri- ja looduslähedased), Uku Masing („Neemed Vihmade lahte“). Ants Oras koostas 1938 „Arbujate“ koondkogu Paul Viidingu ja Mart Raua luulest. Selle kogu järgi hakati neid kutsuma arbujateks. Nad ei moodustanud omaette rühmitust ega koolkonda. Neid eraldas siurulastest tunduvalt aktiivsem pürgimine vaimsuse ja mineviku kultuuriväärtuste poole. Nad rõhutasid loovat suveräänsust, mis eriti ilmekalt avaldus Talviku, Alveri ja Masingu loomes

Eesti kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

aga linnaelu vastuolud. Linnanaiste teema. Põlistest naisekohustustest loobunud sinisukk, sageli prostituut. Ralf Rond teosega "naine". Julius Oengo mere ja rannaainestiku ballaadipärane esitus. Erni Hiir futurism. Johannes Barbarus "Geomeetriline inimene" liikuv temperament, intellektuaalsus, mõttemängud. Realism ja ühiskonnakriitika, Juhan Sütiste, autobiograafiline realism. 15. Arbujate tegevus ja looming. Uussümbolistlik luule.betti alver, bernard kangro, uku masing, heiti talvik, kersti merilaas, mart raud, august sang, paul viiding. Taaselustub nooreestilik sümbolism. Huvi igapäevaelust üleulatuvate vaimsete, isegi metafüüsiliste küsimuste vastu. Inimese elumütte ja ­võimaluste vaagimine, püüdes puudutasa saatuse ja teispoolsuse olemust sümbolite abil. Inimese keerukat sisemaalima kirjeldatakse tabavate sümbolistlike mudelitega. Arbujate eluhoiakud ja väljenduspaatos ulatub äärmisest skepsisest elurõõmu,

Kirjandus
741 allalaadimist
thumbnail
2
doc

12. klassi Eesti kirjandus

Ajalooaineline. Kujutati suuri sotsiaalseid murranguid ­ revolutisoone ja sõdu. Iseloomulik mitmesse liini hargnev, aeglaselt edenev tegevus, pikad kirjeldused ja rohkearvuline tegelaskond. R. Sirge ,,Maa ja rahvas", A.Hint ,,Tuuline rand". 7. Iseloomusta pagulaskirjandust. Teemad: Isamaa, kommunismi häving, põlgus, sõda, reaalne elu pagulus, üksildus (vaimne, hingeline), Eesti Vabariigi aeg ülistavas toonis, põgenemisteekond. Autorid: H. Visnapuu, M. Under, G. Suits, K. Ristikivi, B. Kangro, A.Gailit. 8. Miks kirjanikud eelistasid kodumaale pagulase elu? Eestis oli küüditamise aeg, kõik haritud inimesed olid ohuks Nõukogude Liidule ja küüditati vangilaagritesse. Polnud võimalik kirjutada südamel olevatest teemadest ega Eesti Vabariigist (välismaal oli sõnavabadus suurem). 9. Miks kirjutas Ristikivi väga palju üksindusest? Mida sümboliseerib üksindus ta loomingus? Ta oli eraklik ja üksildane inimene, naist polnud. Oli pagulane Rootsis

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11.klass kirjandus

psühholoogilise draama, mis oli kujutluslaadilt lähedane XIX saj lõpukümnendite Euroopa näitekirjandusele. Esikdraama "Tabamata ime" (1912) probleemistik on seotud eesti tõusikkodanluse kuulsusejanu ja enese maksmapanekutahtega. Leo Saalep ühe peategelasena on traagiline karakter, odava kuulsusejanu ja osalt ka enesepettuse ohver. Talle sekundeerib Lilli Ellert satiirilises valguses, kes on väiklane ja auahne ning ei suuda elada kuulsuseta ega tähelepanuta. Neile vastandub Eeva Marland, kes ei usu Leosse kui kunstnikusse, kuid kes armastab meest kui inimest. Vilde tuntuim lavateos on komöödia "Pisuhänd" (1913). Näidend on ainestikult lähedane "Tabamata imele", ka siin on vaatluse all jõukuse- ja kuulsuseiha. Iga peategelane esitab komöödias selgepiiriliselt oma mentaliteedi ja vaimsuse, tuues nii esile kodanliku ühiskonna ideaalid ja väärtushinnangud. Üks värvikamaid peategelasi on ärimees Vestmann, esimese põlvkonna kodanlane, kultuurihuvideta tõusik

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Eesti nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Aastatel 19861995 toimus suur murrang Eesti ühiskonnas ja kultuuris Alates 1986. aastast toimus kirjanduses murrang, mille tulemusena suurenes dünaamilisus ja mängulisus Aastad 19861995 Kultuur ja poliitika olid tormilised ja sündmusterohked Eestis algas laulev revolutsioon Alates 1990.aastate teisest poolest Eesti elu stabiliseerus 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariik 1994.aastal pandi alus Eesti Kultuurikapitalile Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti kirjanikud 20.saj

Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

 Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika)  Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika)  Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur.  Taastamise põimumine uuendusega  Avaliku ja variatud kirjanduselu asünkroonia – see tähendab, et on mingi nihe – on ametlik trükisõna, mis näitab kirjanduse üht nägu ja on varjatud trükisõna. Nihe on suur just sulaajastul. Uued tendentsid ei jõua avalikku ringlusesse vaid on nn poolpõrandaaluses ringluses. Sulaaeg on optimistlik aeg ja Eesti vaatepunktist väga otseselt poliitikaga seotud. Inimesed tulevad Siberist tagasi, rahad hakkavad liikuma, kaubad hakkavad poest otsa lõppema, inimesed hakkavad individuaalmaju ja

Eesti kirjanduse ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suuline arvestus kirjanduses

kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid. Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr. Tuglas peale 1905. aasta revolutsiooni kuni tsaarivõimu kukutamiseni poliitiline pagulane (1906-1917), asus põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse. Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni.

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kirjandus paguluses

klass EESTI KIRJANDUS PAGULUSES 1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p.

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Eesti kirjandus 1940-1955

Eesti kirjandus 1940-1955. Sõda ja stalinism. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid põhimõttelisi muutusi kultuuri- ja kirjanduselus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. 1940. aastal asutati ajaleht "Sirp ja vasar". Kõik ilukirjanduslikud tekstid pidid saama eelnevalt avaldamisloa. Kirjanikud sattusid olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit, Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks kodumaast ja mõistagi ka E

Kirjandus
159 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kirjandusrühmitused

liialdused. Muutus poeetide hoiak ja luule üldilme. Arbujad Sõpruskond sai Tartus kokku 1930a. Nad olid esimene põlvkond noori luuletajaid, kes olid saanud emakeelse hariduse iseseisvas Eestis. Taaselustasid ja arendasid edasi sümbolismi, huvitusid elufilosoofilistest ja vaimsetest küsimustest Ajakriitiline hoiak, rõhutasud luule ja kunsti tõeväärtusid Heiti Talvik ­ juhtvaim Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, August Sang- müüride sümboolika Püüd vaimsele iseseisvusele, nad kujundasid 20.sajandi luule kõrgtaseme. Arbujate tegevuse lõpetas pagulus.

Kirjandus
137 allalaadimist
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

Noorus (tüüpiline noor 1960ndate alguses on nõukogulikus kultuuris siledaks kammitud tööline), optimism, romantilisus (kosmoseromantika ja looduseromantika ja armastusromantika), allegoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika, õpitakse tsensuuri ülemängima. Mõne autori jaoks muutub see omamoodi spordiks (Hando Runnel)), Avanemine ja avatus, taastamise põimumine uuendusega (uuendatakse luulet ja proosat), avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia (trükis ilmunud ja varjatud käsikirjad on erinevad), luulet mõjutas Vladimir Majakovski ja kirjandus käsitlust Roger Garaudy (piirideta realism). Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 ­ sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60ndate lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966­72.

Kirjandus
91 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate

Kirjandus
276 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kirjanduse jaotumine

Kirjanikest oli eriti edukas: juhan smuuli(NSV teeneline kirjanik,Leenini preemia.) 5. sulaperiood kultuuris ja kirjanduses tekkis: 1950 aastatel. kultuurielu erines varasemast: võimalus veidi vabamaks loominguks,hakkati tõlkima rohkem maaimakirjandust vastukaaluks nõukogude omale. Kultuurielu muutus laialdlasemaks,tehti saateid,mis olid harivad ja silmaringi laiendavad(Eesti Televsioon,Eesti Raadio) 6. 1970ndate kirjanduselu: II pool tähistab seisakut,levis pessism,minnalaskmismeeleolu ja väljapääsmatuse tunne,vene keele õpetamise tõhustamine. lubatud teemad: proosas kajastati olmeprobleeme(ühiskondlikud probleemid). kirjanikud said avaldada mõtteid järjes rangemaks muutuva tsensuuri tinimustes: j.kross ja ajaloolised romaanid: ´´Keisri hull`` 7. ´´kassetipõlvkond´´ tegutses: kuulusid: Rummo,H.Runnel,V.Luik,J.Kaplinski,M.Traat.

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna Bernhard Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri Luuletus: ,,Ajatu mälestus"- mina olen reheahi, reheahi on muudetud müüdiks, mida reheahi tunnetab? Ajatut mälestust, ühendab põlvkondi. Ajatu. Sügisball: minevikuta ja tulevikuta inimesed. Polnud reheahju Kolhoosis suur põld ja kortermaja- polnud ka reheahju, et lõhkuda minevikku, et kasvatada sotsialismi inimesi. FRIEDEBERT TUGLAS(1886-1971) · Lõuna-Eestis sündinud. · Mõisateenistujate perest

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Eesti kirjandus

tegid koostööd saksa võimudega 30 ilukirj. Ja 30 noorsookirj. Teost. 1941-1944 Riiast sai taotleda luba avaldamiseks, raske saada!! Raamatukogude fenomen- poodides rmt. Praktiliselt ei olnud, menuraamatuid pidi kohapeal lugema. ,,Ammuaat"- 2 nr. Ajakirja ,,Postimees" Tartus, ,,Päevaleht" Tallinnas - ilukirj. Palad lisaks uudistele, Tõlkeid vähe eesti kirjandus tõlgiti rohkem võõrkeeltes. Proosa Ristikivi ,,Rohtaaed" Gailit ,,Ekke moor" Mälk ,,Hea sadam" Kirikas ,, Karuskose" Luule Under ,, Mureliku suuga" Visnapuu ,,Tuule ema" Merilaas ,,Kallis kodu" Alver ,,Elupuu" Tsensuur Eesti raamatukogudes Nilbe ja vaimulageda sopakirjanduse hävitamine ,,Looduse" kirjastuse avaldatud Gailit, Mälk, Visnapuu, Ristikivi Disney ,,Miki Hiir", ,,Tarzan" Kriminullid Usulised raamatud

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU

kuks vormiks. Viljaka matkamärkmete autorina paistis silma Robert 7 Iga foto juurde on erandliku täpsusetaotlusega lisatud, mis ilmakaarest ülesvõte on tehtud. Eesti looduskirjanduse lugu 253 Grauberg (Roopi Hallimäe); isiklikke emotsionaalseid tähelepanekuid ornitoloogilistel teemadel pani kirja Mihkel Härms. 1930. aastatel olid tooniandvateks matkamuljeid avaldavateks ajakirjadeks Loodusevaatle- ja ning Turismi Teataja, kümnendi keskel lisandus Eesti Loodus. Loodusesseid avaldasid neis näiteks sellised tuntud loodusteadlased, nagu Gustav Vilberg (Vilbaste), Eerik Sits (Kumari), Hans Kauri, Johan- nes V. Maide, aga ka kirjanik Juhan Jaik. 1934. aastal koolitegelase ja õpikute autori Harald Jänese koostatud keskkoolilugemik "Matkakirjeldusi ja mälestusi" (1934) sisaldab eesti algupärase matkakirjanduse näidete valiku kõrval (neist küll vaid üks,

Loodus
10 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Väliseestlaste koolid

Väliseestlaste koolid Annika Mägi Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli ­ Ameerika Ühendriigid ­ Soome ­ Rootsi ­ Saksamaa ­ Venemaa ­ jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti väliseesti

Pedagoogika alused
9 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Toimetas sarja "Eesti Kultura " I­IV (1911­1915). Reimani arvukate kirjutiste hulgas on "Eesti piibli ümberpanemise lugu" (1889), biograafia "Jaan Adamson" (1913) . Ta kirjanduslooliste tööde valik ilmus kogumikus "Kivid ja killud" (1907). Publitsistina avaldas ta mitmeid karskusteemalisi brosüüre, postuumselt ilmus Reimani "Eesti ajalugu" (1920). Villem Reiman on silmapaistev nii teadlase kui rahvusliku ideoloogi ja kõikumatu aatemehena. 11. 19.sajandi lõpu kirjanduselu eestis, epigonism 12. SAJANDIVAHETUSE LUULE (19.SAJAND 20.SAJAND) 1880. a alguses vajus luule madalseisu (võrreldes ärkamisajaga) Aeg muutus tunduvalt proosalisemaks. Aleksander III võimuletulekuga algas venestamine ja olukord/eluolu muutus märgatavalt. Ärkamisaja tähtsad luuletajad surevad, peale kasvab uus põlvkond. Ajakirjade ja ajalehtede arv kasvas meeletult. Luule avaldajateks olid Sakala, Valgus, Virulane, Postimees.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Jakob Tammele kirjutama ning viiulimängu õppima. 1898 astub Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Sinna võeti vastu kõik, kellel oli raha. Õpetas ise ka väiksemaid ja tegi lisatöid. Seal saab korraliku humanitaarhariduse (keeled, eriti vene). Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema. Leiab tööd Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, mis on väga uuendusmeelne. Tammsaare ülesanne oli kohalikud uudised ja teatri/kontserdiarvustused. 1905 suletakse Teataja. Kirjutab sotsiaalkriitilisi artikleid. Täiendab oma keeleteadmisi (oskab inglise, saksa, vene keelt). Oskab vabalt lugeda ning ka tõlgib. Nt „Dorian Gray portree“. Loeb palju. Loomingust pole leida teiste autorite stiili jäljendusi. Keskendub noortele haritlastele. „Pikad

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

ning raha koguma. Vanuse tõttu ta kroonugümnaasiumisse ei sobinud ning sellest tingituna astus Hugo Treffneri eragümnaasiumi. Ka õppeperioodil pidi ta kõrvalt tegema abitöid. Õppur juhendas ka nooremaid. Gümnaasiumis keskendus võõrkeeltele ning kirjandusega. Luges näiteks Dostojevskit, kes tema loome kujunemist mõjutas. Esimestest jutustustest on õnnestunum külaelust rääkiv ,,Vanad ja noored". 25-aastasena sai gümnaasiumi lõputunnistuse, misjärel asus tööle Teataja ajalehetoimetuses. Kolleegide hulka kuulusid näiteks Konstantin Päts ja Eduard Vilde. Ajakirjanikuna oli tal suhteliselt vähe aega ning looming jäi tagaplaanile. Ilmub lühijutt ,,Tähtis päev", mis räägib lihtsa loo karjapoisi vabast päevast. Selles võib aga näha ka sügavamat eksistentsialistlikku filosoofiat. 1905. aastal toimusid rahutused ning ajakirjaniku töö kaotas ei tundunud usaldusväärne. Tammsaare

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

KARL RISTIKIVI

KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931­1932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan)

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni

ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega

Kirjandus
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun