Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valimised-demokraatia kool". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liisk, heites, raudla, demokraatlikus, erakonnad, karilaid, varblane, liisu, heitmine, jaanus, öelnud, selgub, reklaam, põhiseadus, rousseau, supermarket, kreekakeelsest, demos, kratos, puutub, president, abraham, lincoln, mõistis, toots, nurgakivi, milleta, põhiseaduslik, esindusdemokraatia, regulaarne, vahetumine, möödudes, edasilükkamineesineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele. Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades. [2] Nagu me teame, kuulub demokraatlikus riigis kõrgeim võim suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas omakorda teostab oma võimu erinevate institutsioonide kaudu. Täpsemalt võime demokraatlikus riigis eristada kolme põhilist institutsiooni: parlamenti, milleks on Eestis riigikogu, valitsust ning kohust. Parlament on riigi seadusandlik võimuorgan, mis on valitud rahva poolt. Parlamendivalimised kohaliku omavalitsuse valimiste kõrval ongi rahva demokraatlik võimalus oma soove väljendada
ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS Miks on erakondi vaja? Tavaliselt mõeldakse erakondadest rääkides ainult demokraatiale. Ei maksa siiski unustada ka totalitaarset valitsemisreziimi, kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone- seadusloomet , ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Valimised on tänapäevalgi tähtsal kohal , kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad
nimetatakse vabadeks valimisteks. 2.1 Valimisõigus on üldine: Arusaam demokraatiast on tinginud kodakondsuspiirangu. Kohalikul tasandil loetakse liikmeteks kõik vastava piirkonna alalised elanikud, kuid parlamendi ja presidendivalimistel on kodakondsuse nõue olemas, kuigi kodanik ei pea elama oma kodakondsusriigi territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuse nõuet oluliselt vähendanud kandidatuuri ülesseseadmisel teises liikmesriigis või europarlamenti. Kandidaatide ülesseadmist juhivad erakonnad, mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus. Olulised on valija vanusega seotud nõuded nii hääletamisel kui kandideerimisel. Enamuses riikides saab hääletada alates 18.eluaastast, Eestis võib kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. 3 2
hääleõiguslike kodanuke arvust ringkonnas. Kus on ohkem valijaid, seal on ka rohkem mandate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud ka üksikkandidaadid. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu on seadusest tulenevalt kehtestatud. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Seda kasutatakse mitmetes riikides, et vältida parlamendi liigset killunemist kümneks pisikesteks parteifraktsioonideks. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhim- mõtteid. Tavaliselt jagatakse niisugusel juhul pooled parlamendikohad ühe ja pooled teise süsteemi alusel
Samas peame arvestama, et vabadus tähendab vastutust ja seaduste täitmist, et mitte kahjustada teiste inimeste ja kogu ühiskonna huve. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eckstein Harry ,,Stabiilse demokraatia teooria" 1990 2. Ilu Elmar ,,Rooma eraõiguse alused" 2001 3. Kleis Richard; Räägo Richard ,,Majandusteadus ja kodanikuõpetus" 1939 4. Peep Viljar; Kama Priit ,,Kodanikuõpetus" 1996 5. Raudla Heiki ,,Kodaniku raamat" 2002 6. Sepp Ene ,,Kodanikuõpetusest ja õppekavadest" 1996 7. Wiingaard Helge ,,Demokraatia - väärtuslik väljakutse" 1999 15 16
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Rahval pole kuigi suurt otsustusõigust rahvahääletuse korraldamise üle otsustamisel, sest rahvahääletuse toimumine on seatud sõltuvusse Riigikogu tahtest. Riigikogu valimised toimuvad 4.a tagant. Rahvas saab rahvahääletusel ja riigikogu valimise kaudu riigivõimu teostamises osaleda piiratult. Demokraatliku riigi alustena nähakse erinevaid alampõhimõtteid. Demokraatia põhimõttel on kaks üldtunnustatud tahku: Rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid; Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele. 2.1.1 Demokraatia legitimatsiooni põhimõte ..tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidul. Rahvas võib heakskiidu anda nii otseste kui kaudsete vahendite abil , rahvahääletusel v valimiste teel. Demokraatliku legitimatsiooni nõue vastandub jumalale. Monarhi võim on demokraatia seisukohalt vastuvõetamatu.
Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime ,,Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle andis. Kui valitud isik (saadik) valija mandaati (volitust) ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim. Tundmatu autor
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist.
Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, kus kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. ~4~ Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osa paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval. Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Demokraatlikus riigis valitseb pluralism vaadete paljusus ja võrdsus. Kokkuvõttes on demokraatia tugisambad: 1. rahva suveräänsus; 2. valitsemine valitsetavate nõusolekul 3. enamuse võim; 4. vähemuse õigused; 5. põhiliste inimõiguste tagamine; 6. vabad ja ausad valimised; 7. võrdsus seaduste ees; 8. korrakohane õigusemõistmine; 9. põhiseadusega piiratud riigivõim; 10. sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism (ideede paljusus); 11
Mitte et nad kahtleksid demokraatia väärtuses: pigem eitavad nad demokraatia idee arusaadavust. "Demokraatia," öeldakse vahel, pole mitte poliitilise süsteemi nimetus, vaid kiidusõna. Selle seisukoha järgi pole olemas ühtki järjekindlat demokraatiateooriat. Pole ühtki niisugust poliitilist süsteemi, mille võiksid heaks kiita kõik need, kes väidavad end olevat demokraatia poolt. Seda laadi kriitika võib küll olla liialdatud, kuid kahtlemata on sel teatud alus. Demokraatlikus teoorias on tõsiseid sisemisi pingeid, ning on kasulik uurida mõningaid demokraatiateooria formuleerimise kõige põhilisemaid probleeme, enne kui vaatleme argumente demokraatia enese poolt ja vastu. Esimene pinge demokraatlikus teoorias, millele ma tahan tähelepanu pöörata, valitseb järgmise kahe idee vahel: demokraatia kui "enamuse valitsemise" süsteem ja demokraatia kui "üksikisikuga arvestamine". Kui
Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj. juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau' [ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime "Ühiskondlik leping". Rousseau' ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle andis. Kui valitud isik (saadik) valija mandaati (volitust) ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim. Tundmatu autor
konkureerida), rahastamisvabadus (Saksamaal saab erakond täpselt nii suure limiidi raha, kui tal õnnestub saada annetusi see sunnib erakonda käituma rahvale meelepäraselt) Erakonna võrdsus = võrdsed võimalused kandideerida, seada üles kandidaate - Formaalne võrdsus kõigile täpselt ühepalju - Sisuline (materiaalne) võrdsus (raha, eetriaeg jne) - kaalukamad erakonnad saavad proportsionaalselt rohkem; riik jms ei saa takistada erakondi tegemast kampaaniat (opositsiooni piiramine jne) tähelepanu ei tohi saada see, kes on rikkam, vaid see, kes suudab anda paremaid ideid 2. Enamuspõhimõte / vähemuse kaitse: - Enamuspõhimõte: Enamusreegel ja § 73 Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.
opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.
Luba midagi teha on meil põhiõiguste jõul, seadus, mis sätestab migneid lubasid ilma keelde sätestamata on mõttetu. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud.Soorituspõhiõigused on õigused sooritusele. Võrdsuspõhiõigused õigused võrdsele kohtlemisele. 2. Vabaduse primaarsus vabadust ei pea õigustama, õigustama peab vabadusepiirangut. 3. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS §11 lause 2 õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud... (kirjutada PS-sse juurde,et see on proportsionaalsuse põhimõte). Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et kõik vabaduse piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Põhiõiguse riive peab olema: -sobiv soodustab eesmärgi saavutamist, st, et vabadust piirava abinõuga peab olemavähemalt kuidagi viisi võimalik saavutada püstitatud eesmärgid. -vajalik abinõu on vajalik siis, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada muud moodi kui
Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatlikud otsustusmehhanismid.- need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. 2.7 Erakonnad •Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras.(EKS §1) Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus. •Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on:erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine
Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng
valimisringkonnas kõige rohkem hääli (näiteks 30% häältest, kui konkurendid saavad vähem). Enamusvalimised väldivad seadusandliku kogu killustumist. Väikeparteid ei saa mandaate või saavad mõne juhusliku mandaadi, mis ei mõjuta parlamendi otsuseid. Soodustab erakondade ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides. Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander
Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid
Riik ja partei on sellises riigis harilikult kokku kasvanud. Nt kompartei kontrollis NSVL-s seaduse loomet, jagas tarbekaupu, kortereid jne. Demokraatlikus ühiskonnas on ideoloogiaid palju. Erakondade vahel on valimiskonkurents. Erakonnad esindavad teatud gruppide huve. nt reformierakond on eraomanike huvide kaitsja (tööandjate partei). Selleks aga et grupi huve ellu viia, on vaja saada võimule. Sinna aga pääseb valimiste teel. Ajalooliselt kujunesidki erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, kelle ülesandeks oli koondada teatud gruppide huve ja propageerida oma õhiskonna programmi valijate hulgas. Programm ongi erakonna üks põhidokumente, mis esitab nägemuse kõigi ühiskonna valdkondade ja poliitika suhtes. Programmi aluseks on mingi ideoloogia. Tavaliselt vaadatakse programm üle enne valimisi. Kuna programmid on väga mahukad, siis koostatakse valijate jaoks lõhike ja lööv valimisprogramm ehk platvorm.
Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum
Eesti valitsusjuhid alates 1990.a 1990-92 Edgar Savisaar 1992 jan-sept Tiit Vähi 1992 94 Mart Laar 1994 95 Andres Tarand 1995 97 Tiit Vähi 1997 99 Mart Siiman 1999 2002 Mart Laar 2002 2003 Siim Kallas 2003 05 Juhan Parts 2005 07 Andrus Ansip 2007 - .. Andrus Ansip praegune valitsus peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas Justiitsminister Rein Lang Kaitseminister Jaak Aaviksoo Keskkonnaminister - Jaanus Tamkivi Kultuuriminister Laine Jänes Mjndus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Rahandusminister - Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Marko Pomerants Sotsiaalminister Hanno Pevkur Välisminister Urmas Paet Kuidas moodustada valitsus 1. toimuvad valimised 2. vana valitsus astub automaatselt tagasi 3
Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Kautsjon tagastatakse kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kautsjoni eesmärk on vältida 10 kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. d. Isikumandaat Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. e. Ringkonnamandaat
PROPORTSIONAALNE VS MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Proportsionaalne valimissüsteem ehk võrdeline on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga (1% häältest = 1 koht, 20% häälest = 20 kohta). - valimiskünnisest (5%) väljajäävad erakonnad ei saa kohti Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha, vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata (kui A saab 5000 häält, siis B 4000 ja C 3000 häält lähevad nii-öelda kaotsi). - 20 osariiki: 11 hääletab 20millioni häälega ühe kandidaadi poolt, 9 hääletab 22millioni
· Erakonna liikmeks ei või olla: 1) õiguskantsler ja tema nõunikud; 2) riigikontrolor ja Riigikontrolli peakontrolor; 3) kohtunik; 4) prokuror; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. · Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. · Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid · Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget Erakonnal on põhikiri ja programm Eestis registreeritud erakonnad · Eesti Iseseisvuspartei Sven Sildnik · Eesti Keskerakond Jüri Ratas · Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Mart Helme · Eesti Uhendatud Vasakpartei Valev Kald · Eesti Reformierakond Kaja Kallas · Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu Rein Koch · Eesti Vabaerakond Andres Herkel · Erakond Eestimaa Rohelised Züleyxa Izmailova · Isamaa Erakond Helir-Valdor Seeder · Rahva Uhtsuse Erakond Paavo Raudsepp · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Jevgeni Ossinovski
21. Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus
kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed. Valituks osutuv peab saama esimeses voorus 2/3 hääli Riigikogu koosseisust (101) ehk 68 häält. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor. Samal päeval peab toimuma ka kohe kolmas valimine. KOALITSIOON- ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valimisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. / need parteid, kes teevad koostööd ja moodustavad enamuse. On võimul. OPOSITSIOON- vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel./ Need parteid, kes on vähemuses ja koalitsiooniga koostööd ei tee. Seadusandlik võim
suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
annaabi.ee 
