Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus Eesti on e-riik. E-riigiks nimetatakse valitsemis-ja infosüsteemi internetis, kust inimesed saavad informatsiooni ning samuti saavad ka poliitikud edastada teavet omavahel ning ka valijatel läbi interneti keskkonna. E-riigil on aga omad tugevused ja nõrkused. E-riigi üheks suurimaks tugevuseks võib pidada selle kättesaadavust. Internet on tänapäeval kodudes igapäeva lahutamatu osa. Täna leidub Eestis ilmselt väga vähe kodusid, kus puuduvad internet ja arvuti. Inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaal keskkonda ning ajavad oma asjatoimetusi seal. See on muutnud kogu elu inimeste jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Eriti maal elavate inimeste jaoks
kaugtuvastamissüsteem, milles riik garanteerib baasidentiteedi tõese kindluse. Hetkel kasutusel olev süsteem eeldab kodanikelt suurt usaldust riigi institutsioonide ja IT- süsteemide vastu. See tähendab, et valijad peavad usaldama mistahes etapis kasutatud infotehnoloogia turvalisust ja süsteemi töökindlust ning eeldama, et hääletustulemusi pole rikutud pahavara poolt või tulemusi pole mõjutaud/muudetud inforturvet tagava asutuse poolt. Lisaks tuleb valijatel eeldada, et kogu hääletussüsteemi menetletakse vastavalt seadusandluses paika pandud protseduuride järgi [3]. Kui täna salvestatakse, loetakse, kontrollitakse ja hallatakse hääletamisel antud hääli tsentraalselt, siis plokiahela tehnoloogia võimaldaks igal hääle andjal teha neid samu ülesandeid ise, lubades neil oma antud hääl salvestada. Iga süsteemi osapool näeks, kui keegi üritaks tehingut muuta või kustutada, sest tema logi oleks erinev teiste osapoolte logidest
Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud
Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Selle arv tuleneb sellest, kus ringkonnas on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Riigikogu valimistel keskmiselt 8 mandaati. Kokku saab mandaate olla nii palju, kui on valitavas kogus saadikukohti. (Riigikogus 101) Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe, pooled teise süsteemi alusel. Valijatel 2 häält- üks majoritaarsele, teine proportsionaalsele põhimõttele. (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari). Eelisteks loetakse paremat tasakaalu regionaalsete ja erakondlike huvide vahel. Valimiskäitumine ja selle mõjutamine valijate käitumist mõjutavad tegurid on *massimeedia, *klassikuuluvus, *erakondade programmid ja suhtumine erinevatesse konkreetsetesse probleemidesse. Erakond - kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on 1)oma liikmete
Eestis saab valida a. Riigikogu viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik. b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017. Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik. c. presidenti viimati 2016, järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu. d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul. Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79. 1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: võib rakendada tervisepiirangut ning piirata kohtulikult karistatute (vangide) õigust valida. A. vanusepiirangu variandid PS § 7 Riigikogu ei saa valida alla 18 vanused isikud.
2009. aasta lõpus jõustunud Lissaboni lepinguga anti Euroopa Parlamendile suuremad seadusandlikud volitused ning parlament on nüüd võrdväärne nõukoguga otsuste langetamisel ELi tegevuse ja rahaliste vahendite kulutamise üle. Lepinguga muudeti ka Euroopa Parlamendi koostööviisi teiste institutsioonidega ja anti parlamendiliikmetele suurem mõjuvõim ELi juhtide ametissenimetamisel. Need reformid tagavad, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletades on valijatel veelgi suurem sõnaõigus Euroopa edasise arengu üle. Lissaboni lepinguga suurendati ELi ja Euroopa Parlamendi võimet sekkuda ja otsuseid vastu võtta. Lepinguga laiendati parlamendi täielikke seadusandlikke volitusi rohkem kui 40 valdkonda, sh põllumajandus, energiajulgeolek, sisseränne, õigusküsimused ja ELi rahalised vahendid, ning parlament tegutseb nüüd võrdsetel alustel nõukoguga, kes esindab liikmesriikide valitsusi
vimuvahendumine. 1)Kodanike tahted vimudele edastamine - toimub valimiste kaudu 2)Rahva usalduse indikaator riigivimule - nitab, kui usaldusvrne on rahvas teatud parteile vi ldiselt vimule 3)Hariv lesanne - harib inimesi ##VALIMISTE PHIMTTED## Valimised on ldised - vimalikud laiad rahvahulgad osalevad selles (tisealine kodanikkond). Vanuse tsensus ja kodakonsus tsensus on hleamise piirangud. Valimise on vabadus Valimised on hetaolised ehk kigi valijate hlled on kaalult vrdsed ja igal valijatel on 1 hl. Valimised on otsesed - valija annab hle otse, kas kandidaadile vi partei nimekirjale. Hletamine on salajane. Aktiivne valimisigus - thendab igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised. ##VALIMIS SSTEEMID## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see ssteem toimub on jagatud valimisringkondadeks ja on niipalju ringkondi palju on riigi saadikuid
parteide arvukus = konkurents erakondade vahel 2) üldisus- valimisõiguslike hulk võimalikult lai 3) ühetaolisus- igal häälel sama kaal 4) otsesus- kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt 22. Valimiste peamised funktsioonid Võimu regulaarne ja seaduslik vahetumine; vähendab kodanike nõudmisi; annab hinnangu senisele tööle; näitab usaldust; hariv funktsioon (et saada teada mis vaated on valijatel). 23. Viimaste valimiste tulemused Eestis · Europarlament – Reformierakond (2 kohta), Keskerakond (1), Isamaa ja Res Publica Liit (1), SDE (1), Indrek Tarand (1) · Riigikogu – Reformierakond 28,6%, Keskerakond 23,3%, IRL 20,5%, SDE 17,1% · Tartu kohaliku omavalitsuse valimised – Reformierakond 28,16%, IRL 21,08%, Keskerakond 18,44%, SDE 15,8% 24. Kaks peamist valimissüsteemi, kummagi plussid ja miinused
rahva poolt ja väga lühikeseks ajaks, seeläbi sunnitakse seadusandlust järgima valijate üldisi ellistusi ja koguni reageerima mööduvatele muutustele. Sellise seadusandluse kätte on ameeriklased koondanud peaaegu kogu valitsusvõimu. Seadus on aina tugevdanud neid võime, mis olid ennegi tugevad ning samas nõrgestanud niigi nõrku. Täitevvõimult on võetud see vähenegi voli, mis demokraatlik võim talle siiski andma peaks. Ameerikas on kombeks valijatel anda kaasa om saadikule täpsed tegevusjuhised ja kindlad kohustused, mida saadik peab täpselt täitma. Enamuse võim vajab pikaajalist kestvust, et jätta legitiimset muljet. Vähemus hakkab respekteerima enamust alles siis, kui on natukene aega elatud nende reeglite järgi. Enamuse kõlbeline autoriteet on rajatud põhimõttel, et suurma hulga huve tuleb eelistada väiksema omadele. Vähemused, kes tahavad enamuse poolehoidu, peavad loobuma oma eesmärkidest
poolt üle. See võib olla nii vabatahtlik kui sunnitud. Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve. Üsna lihtsalt teostatav organisatsiooni tasandil, problemaatiline institutsiooni tasandil, kuid praktilisel võimatu väärtuse tasandil. GOVERNANCEI VARJUKÜLJED: Vastutuse kadumine. Riigi tühjendamine ehk tegelik võim varjujääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada. Governande kui varasema jätk... Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi ehkki nende kasutamisviis erineb klassikalisest kujutlusest. Formaalset võimu on alati täiendanud sisulline:korraldusi ja järelvalvet on täiendanud läbirääkimised.Poliitika edukas elluviimine on alati nõudnud nii vormilist õigusvõimu kui ettevõtlikkust ja poliitikatunnetust. VALITSUS JA MAJANDUS
Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad ja kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijatel eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Mõnedes riikides(nt Hollandis) saabki hääletada vaid nimekirja (st erakonna), mitte aga konkreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb.
4. Valimised harivad rahvast poliitiliselt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Demokraatlike riikide valimisi iselomustab : 1. Valimised on üldised - valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud . Vaatama sellele on piirangud . Tervise piirang. 2. Valimised on vabad . Valimispäeval on propaganda keelatud . 3. Valimised on ühetaolised : kõigil valijatel on üks hääl. Valimis süsteeme võib jagada kaheks: Majoritaarne ja propotsionaalne. 1. Tagab tugeva ja stapiilse valitsuse kuna võimul on üks partei. 2. Võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel. 3. Valimiste puhul on esmatähtis effektiivsus. 4. Valija mõistab et tema ühest häälest sõltub palju. Majoritaalsel valimisüsteemil on kaks alaliiki: 1. Lihthäälte enamuse põhimõtte
Salajane on ka hääletamisest osavõtjate nimekiri. 5) Proportsionaalsed valimised-erakonnad koostavad üleriigilise nimekirja, iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (%). Kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku- ja ringkonnamandaatide arvestamine, 5% valimiskünnis (Riigikogusse pääseb erakond, kes kogub üleriigiliselt vähemalt 5% häältest), modifitseeritud d`Hondti meetod. 6) Ühetaolised valimised-kõigil valijatel on võrdne arv hääli ja häältel võrdne kaal kohtade jaotusel. Õiguskantsler PS kohaselt on õiguskantsler ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Ametisse nimetab õiguskantsleri Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid
kultuuriliste õiguste kohta 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõustus Euroopa Sotsiaalharta 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta ÕIGUSRIIK Õigusriik on riik, mida struktureerib seadus. Selle kaudu tekib inimestes kindlus, et mis on kirjas seadustes, saab ka ellu viidud. POLIITILISED REZIIMID Demokraatia valitsemisviis, kus võib põhineb üldvalimiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatel, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus; võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe Diktatuur valitseja piiramatu võib ja autoriteet, vastuseis demokraatia tingimustele, puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitsejat Totalitaarse reziimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus
suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama lähevad. Niisiis mida aktiivsem on kodanikkond, seda rohkem on võimalusi valida tõelist rahvaesindust. Rahvahääletusest tuleb aga kindlasti aktiivselt osa võtta, sest rahva otsus on Riigikogule, Vabariigi Presidendile ja kõigile teistele riigiorganitele kohustuslik. Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaadikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev, et ta saaks oma valimisringkonnas viibida. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. (Vaata www.riigikogu.ee)
viide, pikk lõik ja viide... · Näide: Eelnevalt analüüsitud postkommunistlike riikide omapärad loovad postkommunistlikes riikides takistusi kindlustatuse ja ühendatuse seisukohast ning tekitavad lisaks ka suure tõenäosusega konflikte ning võitlust parteisüsteemis. Postkommunistlike KIE riikide parteisüsteemid ja parteid ning ka demokraatia on tänaseni alles arengujärgus, seega ei olegi võimalik, et valijatel oleksid kindlad eelistused välja kujunenud, sest süsteemi muutustest on möödunud veel liiga vähe aega. Kogenematus demokraatia vallas on samuti ilmselgelt märgatav. (Gallager 2005) Parteisüsteemide omavaheliseks võrdlemiseks tuuakse esmalt välja aspektid, mille alusel parteisüsteeme omavahel üldse võrrelda saab. Kaks kõige tähtsamat parteisüsteemi aspekti on parteide arv parteisüsteemis ja ideoloogiad, mida parteisüsteemis osalevad parteid esindavad.
Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu - volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea. Valitsus on sellest tulenevalt täidesaatva organina volikogu ees aruandekohustuslik ning vallavanem või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel. Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud · kaupade ja teenuste müük jms Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on : · kohalike küsimuste lahendamine · kohalik heakord · kohalik veevarustus · kohalikud teed ja tänavad · kohalikud turud · haiglad, koolid, lasteaiad
Proportsionaalne valimine või kui on ainult üks või pole ühtegi kehtivat valimisesildist, korraldatakse majoritaarsed valimised + majoritaarne valimine proprtsionaalse võrdsustusega: majoritaarsetes ringkondades võrdustatud valimisest ehk proprtsionaalsest varunimekirjadega ehk liidumaades võivad valijad anda oma hale täielikult või osaliselt ühele kandidaadile või jaotatda oma hääled mitmete kandiaatide vahel, sest mõnigates ringkondades on valijatel 3 häält ning vahel rohkemgi vastavalt jaotatavatele kohtadele. Leedu- unitaarriik, jaotub maakondadeks, mis jagunevad munitsipaliteediks st rajoonideks ja linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks. 2-tasandiline. Regionaal- maakonda juhib maavanem. Teostab järelvalvet. Maavalitusus on administartsioon. Omavalitsuslik- munitsipaliteet, nõukogu juhib valin teised isikud.
piirkonna valijate ees. Majoritaarse süsteemi nõrkused 1) suur hulk valijate hääli läheb kaduma 2) süsteem soosib suurerakondasid ning väikeerakonnad tihti parlamenti ei pääse, seega poliitiline pluralism on väiksem kui proportsionaalse süsteemi korral. Hübriidsed valimissüsteemid Saksamaa, Itaalia, Leedu Ühendavad endas nii proportsionaalse kui majoritaarse süsteemi põhimõtteid (valijatel 2 häält) Demokraatia e rahvavõim 1) kehtib võimude lahususe põhimõte 2) meedia on vaba, tsensuur puudub 3) vähemuste huvid on tagatud 4) mitmeparteilisus 5) kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna olemasolu 6) kodanikualgatuslike organisatsioonide olemasolu Demokraatia mõisted 1) otsene e vahetu e klassikaline demokraatia otsused langetatakse ilma vahendajateta. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks referendum e rahvahääletus (küsimused jah/ei vormis)
mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus), teovõimelisus, süüdi mõistetud ja karistust kandvate inimeste valimisõiguse piiramine, kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute kandideerimisõiguse piiramine. Otsesed valimised valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel. Keelatud on valijameeste kasutamine. Samas on lubatud mandaatide jaotamine nimekirjade alusel. Ühetaolised valimised kõigil valijatel on võrdne arv hääli ning nendel häältel peab olema võrdne kaal valitava kogu kohtade jaotuse üle otsustamisel. Passiiviivses valimisõiguses tähendab see seda, et kõigile kandidaatidele tuleb anda võrdsed võimalused. Salajased valimised hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema vaba tahte vastaselt teada, kuidas ta hääletas ja kas ta üldse hääletas. 5. Eesti valimishaldusliku süsteemi tunnused
Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud
valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on
n Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased) Governance'i varjuküljed n Vastutuse kadumine. Valijale esitletakse uusi ,,paratamatusi" (nt Tallinna Vee 15%-line lepinguga tagatud kasum) n Riigi tühjendamine (hollowing out of the state): tegelik võim varju jääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada (oligarhilised erakonnad, eraomanduses meedia kontrollimatu propagandavahendina) n Nt ebaseadusliku rände tõrjumine: siseriiklik surve, suur tähendus lennuettevõtetel, kontrollil arengumaade lennuväljadel jne et ei kuuluks oma kohtu pädevusse Governance kui varasema jätk n Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi (nt maksustamise ja legitiimse jõukasutuse monopol), ehkki
Eesti NSV formaalselt kõrgeim seadusandlik organ oli Ülemnõukogu, mille ülesannetesse kuulus ka seaduste väljaandmine ning eelarvete vastuvõtmine. Tegelikult oli Ülemnõukogu, “parlament”, kumrnitempel, mille tavaliselt kaks korda aastas peetavatel ja mõne päeva kestvatel istungitel automaatselt ja vastuvaidlematult kiideti võimude range kontrolli all. Kommunistliku partei poolt asetatud ühe kandidaadiga nimekirjade tõttu ei olnud valijatel mingit valikut ja poolt hääletanuid oli näiteks 1951. aasta vali- mistel 99.5%. Valimiste mõte oli lihtsalt anda nõukogude võimule formaaljuriidiline kinnitus. “Valimised toimusid meie kaupluse punanurgas. Valimised olid lahtised, ilma ümbrikuta. Valimissedel lasti kasti kommunistide silma all,” meenutab üks kaasaegne. “Olid küll vali- miskabiinid, kus oleks võinud käia kandidaatide nimekirjast nimesid maha tõmbamas, aga kes sinna läks, oli kohe märgistatud
valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. 48. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21 a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas.
häälte arvule. See valimissüteem aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt koguvalijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Põhiseadus ei nõua puhta proportsionaalsuse süsteemi kasutamist: seda modifitseerivad mõnevõrra kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku ja ringkonnamandaatide arvestamine ning 5%vvalimiskünnist, samuti D Hondti meetod-soosib suuremaid erakondi väiksemat ees. 2.2.2.7 ÜHETAOLISED VALIMISED Ühetaolised valimised- kõigil valijatel on võrdne arv hääli ning nendel häältel on võrdne kaal valitava kogu kohtade jaotuse üle otsustamisel. Passiivse valimisõiguse(kandideerimisõiguse) puhul tähendab ühetaolised valimised seda, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. Häälte kadumaminemist valimiskünnise rakendamisel õigustab Riigikogu töö normaalse
valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on
4) Salajased – õigus salajasusele, kelle poolt või kuidas isik hääletas 5) Proportsionaalsed – valimised toimuvad mitmemandaadilistes valimisringkondades. See põhimõte tagab valimistel osalenud erakondade kandidaatide nimekirjadele valijate poolt antud häälte osakaalule vastava arvu parlamendikohti. 6) Ühetaolised – hääletamis- ja kandideerimisõigust saab teostada ühetaolistes tingimustes. Kõikidel valijatel on võrdne arv hääli (üks) ja kõik hääled on võrdse kaaluga. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Kandideerida saab: RK – hääletamisõiguslik ja vähemalt 21-aastane KOV volikogu - hääletamisõiguslik ja vähemalt 18-aastane EP - hääletamisõiguslik ja vähemalt 21-aastane Kandideerida ei saa tegevväelane, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud isik, lisaks kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandev isik
Kandidaatide ülesseadmine toimus kompartei organite kontrolli all, kusjuures ülesseatud kandidaatide ja jagatavate mandaatide arv oli sama (üles seati ühele saadikukohale vaid üks kandidaat). Valimised toimusid territoriaalsel põhimõttel 2) Oli ette nähtud deputaadi tagasikutsumise võimalus. See õigus oli kandidaadi üles seadnud kollektiivil, mitte aga valimisringkonna valijatel. Deputaadi tagasi kutsumise võimalusega saavutati kontroll deputaadi tegevuse üle 3) Rahva esindusorganid polnud alaliselt tegutsevad, vaid käisid koos perioodiliselt (üldriiklikul tasandil 1-2 korda aastas, kohalikul tasandil sagedamini). Deputaadid töötasid esindusorganis põhitöö kõrvalt. Tegelikult andis seaduse jõuga üldakte suhteliselt väikesearvulise liikmeskonnaga kollegiaalorgan Ülemnõukogu Presiidiumi. Rahva esindusorgan (Ülemnõukogu)
valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel;
üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel;
loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus
loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus
Põhiprobleem on, et alati on indiviididel vähem informatsiooni kui võiks olla. Hea näide on valimised, kus valijad ei tea täpselt poliitikute programme ja poliitikud ei tea valijate täpseid soove. Info asümmeetrilisus on olukord, kus üks pool on infoga halvemini varustatud kui teine pool. all peetakse avalikus sektoris silmas peamiselt poliitikute ja valijate vahel olevat info asümmeetriat. Poliitikud ei tea täpselt valijate enamuse huvisid ja samas on valijatel vähe huvi ja teadmisi, et poliitikute tegevusplaane täpselt uurida. See raskendab kokkuvõttes ühiskondliku heaolu maksimeerimist. (R: see on info mittetäielikkus) 9 Info asümmeetriat nähakse veel poliitikute ja nende alluvuses olevate asutuste vahel ehk poliitikud ei suuda alati täielikult kontrollida otsuste täideviimist ja selle vastamist püstitatud eesmärkidele (nt AS kulude kokkuhoid).
30 Seal, kus valimistest osavõtt on kohustuslik, on osavõtuprotsent kõrge (üle 90%), valimistulemuste poliitiline legitiimsus on aga küsitav. Nimelt on valijad huvitatud mitte sellest, keda nad valivad, vaid valimistest osavõtust. Võrdne valimisõigus Võrdne valimisõigus tähendab, et igal valijal peab olema võrdne võimalus mõjutada valimistulemusi. Kõikidel valijatel peab olema võrdne arv hääli, näiteks Saksa Bundestagi valimistel on igal valijal 2 häält, Baieri kohalikel valimistel 3 häält. Võrdse valimisõigusega on vastuolus kuriaalne valimissüsteem. Kuriaalsüsteemi korral on valijad jagatud teatud tunnuste alusel (näiteks rahvus, religioon, sugu, ametiseisund) teatud rühmadesse. Apartheidi ajal kasutati seda süsteemi Lõuna-Aafrikas. Hiinas moodustasid eraldi kuuria sõjaväelased. Eestis kasutati kuriaalsüsteemi viimati 1990
seda üritatud = seadused+poliitiline represseerimine - tegelikult jätsid valijad sel juhul lihtsalt oma arvamuse enda teada, avalikult aga andsid "keisrile keisri jao"). P. 2. VALIMISÕIGUSE SISU: 1.Vabade valimiste kaasaegsed üldprintsiibid on: - üldine valimisõigus - st riigi kõigil täisealistel teovõimelistel kodanikel (või püsielanikel) on vastavast east alates õigus valida; - ühetaoline valimisõigus - st kõigil valijatel, kui nad saavutasid vanusekünnise on sõltumata soost, rassist, usulistest veendumustest, varalisest seisust, positsioonist jne õigus valida; - otsene valimisõigus - st iga valija hääletab vahetult ja personaalselt, kusjuures igal valijal on üks hääl (one vote - one man); - salajane hääletamine - st iga valija hääletab anonüümseks jäädes - kontroll valijate
maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Valitsus teostab finantskontrolli, et ei ületatakse valimiskampaania maksumuse ülempiiri. Taoline kontroll on oluline, sest on võimalik ära osta nii valijaid kui ka tulevasi saadikuid. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama aruande rahade laekumise kohta. Valimised on võrdsed tähendab veel seda, et kõik hääles on võrdsed kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid jagunevad põhimõtteliselt kahte suuremasse kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed valimissüsteemid. Kummagi alla kuulub mitu erinevat varianti, näiteks majoritaarsust püüavad saavutada kahevooruline valimismudel (tuntuim näide on Prantsusmaa), proportsionaalne on muuhulgas Eestile omane parteinimekirja baasil valitav seadusandev võim. Vähem levinud on poolproportsionaalsed (või poolmajoritaarsed) valimissüsteemid.
See valimissüsteem on kaheastmeline segasüsteem, mida tuntakse ka "isikustatud proportsionaalse valimisena". Ta koosneb majoritaarsest valimisest valimisringkondades ja võrdsustavast proportsionaalsest valimisest varunimekirjade baasil. Mitmetes liidumaades võivad hääletajad anda oma hääled täielikult või osaliselt ühele kandidaadile (kumulatsioon) ja/või jaotada oma hääled mitmete kandidaatide või valimisesildiste vahel (jaotamine). Sel eesmärgil on kohalikel valijatel vähemalt kolm häält; mõnedes liidumaades on valijatel selline arv hääli, mis vastab jaotatavate kohtade arvule jne. 8. Leedu Vabariik (kõnes: Leedu) Pindala: 65 200 km² Rahvaarv: 3 374 000 (2007) Pealinn: Vilnius Riigivalitsemise vorm: parlamentaarne vabariik Riiklik korraldus: unitaarriik, jaotub 10 maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad ca 60 munitsipalitee-diks (savivaldyb, sh rajoonid e rajonas ja linnad e miestas)
annaabi.ee 
