Seadusandlus E-hääletamisel (0)

Seadusandlus E-hääletamisel
Järjest enam peavad valitsused ja seaduseloojad mõtlema kuidas reguleerida virtuaalseid käibevahendeid ja biograafilisi andmetöötlusi ning nendega seotuid tehnoloogiad . Plokiahel on üks nendest tehnoloogiatest, mida kasutatakse andmete turvaliseks ülekandmiseks ühest servrist teise üle interneti, nii et igal ajahetkel on võimalik tuvastada andmete õigust ja muutumatust. E-valimised on endiselt üsna unikaalne nähtus ja seega enamus riikidel puudub sellega kokkupuude. Eesti oli esimene riik, kes juurutas e-valimis süsteemi. Sellega kaasnesid ka ulatuslikud muudatused seadusandluses.
Eesti hääletamissüsteemi reguleerib Valimis seadus. 2006 aastal viidi sinna sisse seaduse muudatus ja täpsustati elektroonilise hääletamise sätted. Eesti e-hääletussüsteem baseerub digitaalse tuvastamist võimaldaval sertifikaadil [1]. E-identimise usaldusväärtust reguleerib omakorda “E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus”, mis võeti vastu 12.10.2016. Antud seadus täpsustab kõiki e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid ning riikliku järelevalve korralduse, mis pole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 [2].
Lähtuvalt hetkel kehtivast seadusest peab usalduse tagama seaduses määratud asutus. Infoturbe pädevasutus võib korraldada usaldusteenuse infrastruktuuri loomise, haldamise ja ajakohastamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014. See tähendab, et seaduse poolt on usaldatud ühte vabariigi asutust tagamaks kogu identimisahela turvalisust. Näiteks otsustab see asutus kuidas ühte või teist protseduuri läbi viiakse, kuidas kontrollitakse isikusamasust või kuidas ja kui kaua säilitatakse andmeid.
Eestis kasutusel olev e-hääletus süsteem saab edukalt toimida, sest Eestis on kogu infosüsteem rajatud ühele identimis viisile, sidudes kokku erinevad andmekogud. Eestlased on lõpliku täpsusega loetud ning kõik isikuandmed (sünd, surm, nime muutus, elukohavahetus) on kantud andmebaasidesse. Krüptograafiale tuginedes on loodud isikute kaugtuvastamissüsteem, milles riik garanteerib baasidentiteedi tõese kindluse. Hetkel kasutusel olev süsteem eeldab kodanikelt suurt usaldust riigi institutsioonide ja IT-süsteemide vastu. See tähendab, et valijad peavad usaldama mistahes etapis kasutatud infotehnoloogia turvalisust ja süsteemi töökindlust ning eeldama, et hääletustulemusi pole rikutud pahavara poolt või tulemusi pole mõjutaud/muudetud inforturvet tagava asutuse poolt. Lisaks tuleb valijatel eeldada, et kogu hääletussüsteemi menetletakse vastavalt seadusandluses paika pandud protseduuride järgi [3].
Kui täna salvestatakse, loetakse, kontrollitakse ja hallatakse hääletamisel antud hääli tsentraalselt, siis plokiahela tehnoloogia võimaldaks igal hääle andjal teha neid samu ülesandeid ise, lubades neil oma antud hääl salvestada. Iga süsteemi osapool näeks, kui keegi üritaks tehingut muuta või kustutada , sest tema logi oleks erinev teiste osapoolte logidest. Antud juhul jääks ära andmebaasi haldajapoolne häälte kontrollimine ja lugemine, kuna see kõik tehakse süsteemi poolt automaatselt.
Üheks plokiahela  tehnoloogial põhineval e-hääletussüsteemi eeliseks peetaksegi võimalust tuua kodanikukohustuse täitmine kodanikule lähemale ( luues nö. alt-üles kodanikuühiskonda), pakkudes suhteliselt odavat ja lihtsalt häälte kogumise süsteemi [4].
Selleks, et viia sisse seadusemuudatus ja võtta kasutusele uus süsteem peaks olema sellele veenev põhjus. Kuna E-valimised on tavaliselt riigi ehk siis tsentraalse valitsuse poolt või kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud, siis plokiahela kasutusevõtu põhjenduseks Eesti puhul saakski olla vaid läbipaistvuse suurendamine . Ehk võimaliku korruptsiooni väite ümberlükkamiseks võiks nõuda, et aktsepteeritakse ka muid viisi e-valimiste korraldamiseks kui olemasolev. Kuna iga lahendus peaks olema seotud probleemiga siis on küsimus, kas hetkel on kuskil probleem, mida plokiahela kasutuselevõtt võiks lahendada. Probleemi ilmnemisel tuleks seadusandluses sätestada plokiahela kasutust kui lisaturvalisuse meedet, mis tagab kogu valmisprotsessi kontrollitavuse hääletajate poolt.
Allikad:

https://www.riigiteataja.ee/akt/30593

https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016001

https://plog.ria.ee/valimiste-turvamudelist/

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2017/581948/EPRS_IDA(2017) 581948_EN.pdf