Fotoaparaat Pildistamine fotoaparaadiga on eseme kujutise jäädvustamine valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile.
Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud
Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimisega ja sellega seonduvaga, nimetatakse mikroskoopiaks Fotoaparaat Seade eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil Fotoaparaadi eelkäija Camera obscura Fotoaparaadi objektiiviks on lääts, läätsede grupp või mitu läätsede gruppi Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ts http://et.wikipedia.org/wiki/Luup http://et.wikipedia.org/wiki/Teleskoop http://et.wikipedia.org/wiki/Mikroskoop http://et.wikipedia.org/wiki/Fotoaparaat
Fotograafia Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. PILT SÜNNIB SUURENDUSKLAASI ABIGA Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis
Fotograafia Põhimõisted Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a
(Kooli nimi) (Nimi) FOTOAPARAAT Referaat JUHENDAJA: (Ees- ja perekonnanimi) (Linn) 2010 FOTOAPARAAT Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see on eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. HOOLDUS JA PUHASTAMINE Opjektiivi tolmust puhastamiseks tuleks kasutada pintslit koos puhriga ja näpujälgede eemaldamiseks pehmet ebemeta lappi. Ning kui on raskesti eemaldavad plekid siis tuleks kasutada puhastusvedelikku. Pintsetidest on ka kasu, kui kaamerasse satub nt. Mõni juuksekarv kuid selle juures tuleb ka ettevaatlik olla ,et mitte puudutada mõnd peenmehaanilist deitaili. Parem on aparaati hästi hoida kui parandada, seega kasutage võimaluse korral
Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis. Silmas toimub teravustamine läätsedele teise kuju andmisega, objektiivis läätsede liigutamisega. Valguse hulka reguleeritakse mõlemal juhul läbilaskeava suuruse muutmisega. Silmas tekkinud kujutis muutub inimesele tajutavaks närvisüsteemi abil, fotograafias keemilise töötlemisega. Negatiivkujutise tekkimine. Säritamisel avame katiku ning objekti valguskujutis mõjutab filmi
.......................................7 2 Fotograafia Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Digtaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib
Järgnevas loovtöös otsin vastuseid küsimustele, kuidas jõuti fotograafiani nagu me tunneme seda tänapäeval. Tahan uurida fotograafiaajaloo tähtsamaid ja olulisemaid sündmusi ajalises järjestuses. Lisaks püüan selgitada fotograafia ja inimeste ajaloo omavahelist seotust oma pere näitel. 1 Võõrsõnastik. Tln,2005. Lk 243. - 14.03.2014 1. MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafia on kogum protsesse , mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsest objektist tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks.2 Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama).
siledamalt. puudub soojendusaeg, Tindiprinterite tint on saadaval kas printeri tootjatelt või vahendajatelt. lisaks laialdlaselt kodus ja kontoris kasutatavatele väiksestele tindiprinteritele on olemas ka professionaalsed tindiprinterid hind jääb printerikeskus.ee andmetel 160 kuni 18 235.53 euro vahele, olenevalt kvaliteedist, suurusest, kaalust ja otstarbest UV ja fotoprinter UV- printeri paber on kaetud mõne mikromeetri paksuse kihiga UV valgustundliku kemikaaliga.Printerid kasutavad UV valgustoru, millest kiirgava UV valgusega on võimalik paberile kirjutada ja kustutada Värviprinter võimaldab mitmevärvilist tootmist. Fotoprinter on värviprinter, mis toodab kujutisi, mis matkivad fotograafilise filmitrüki värviulatust ja resolutsiooni. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Printer http://www.arvustus.com/kuidas- valida-printerit#ixzz3KlG2IQ8t www.printerikeskus.ee Tänan!
mõõdetakse ka südamelihase takistuse ajalist muutust.) 4) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse ElektroEntsefaloGraafiat? - Elektroenstefalograafia puhul mõõdetakse analoogiliselt inimese ajus tekkivaid pingeid asetades elektroodid kas peanahale või koljusse. Kasutatakse diganoosimaks ajutalitusega seotud haigusi. 5) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse Kserograafiat? - Kserograafia on koopiamasina tööpõhimõte. Koosneb neljast punktist: a) valgustundliku kihi pindade laadimine; b) elektrostaatilise kujutise tekkimine valguse toimel; c) kihi valgustamata osade katmine negatiivsete värvaine terakestega; d) värvaine söövitamine paberisse. 6) Selgitada piesoelektriline efekt. - Piesoelektrilise efekti puhul on tegemist aine polariseerumisega aine mõõtmete muutmise käigus (näiteks kokkusurumine, löök jne). 7) Selgitada piesoelektriline pöördefekt.
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik
Ühe kondensaatori plaadi laadimine samaväärne laengu q üleviimisega ühelt plaadilt teisele. Mahtuvus sõltub kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Jadaühendus: Kui ühendada kond. jadamisi, siis töö mahtuvus väheneb, aga pinge kasvab. Rööpühendus: Kui ühendada kond paralleelselt, siis töö mahtuvus ja pind suurenevad. Cr= C1+C2+C3...+Cn 7. Paljundusmasin. Valgustundliku kihi kohal paiknevale elektroodile antakse pinge suuruskärgus +1000V. Tekkinud elektriväljas liiguvad positiivselt laetud õhuosakesed valgustundlikule kihile. Kopeeritavalt paberilt suunatakse valgus valgustundlikule kihile. Originaali heledatelt aladelt peegeldub palju valgust ja seetõttu muutuvad vastavad piirkonnad tundlikus kihis elektrit juhtivaks. Kihis tekib elektrivool, mis neutraliseerib pindadel laengu vastavalt pealelangeva valguse instensiivsusele
1. OFSETRÜKI EELIS TEISTE TRÜKITEHNIKATE EES · Kvaliteetne, kiire,suure diraazi puhul ka odav 2. TRÜKIPLAATIDE VALMISTAMINE - MATERJAL, KIHID. · Alumiinium · (kaetud uv-ga ehk valgustundliku emulsioonikihiga) · oksüdeerimise eest kaitsmiseks lisatakse plaadile õhuke kummikiht · alumiiniumist plaat · vaakum mullid · positiv ja negativ kihid · alumiinium oksiidid · karestatud , matistatud alumiinium 3. POSITIIV- NEGATIIVPLAADID. · Negatiivplaadil valgustatakse see osa, mida on vaja trükkida. · Positiivplaadil valgustatakse see osa, mida ei ole vaja trükkida 3
Fotokeemiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mis toimub footonite osavõtul. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valgusenergia toimel. Fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu. Taimedes nimetatakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ja see on üks eluslooduse alusprotsesse. Fotograafia- kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. 16. Valguse dualistlik käsitlus. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Iga peatüki STOP märgiga laused. Lk 13.
Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu trentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktiallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punktis S ja kujutiseruumi punktis I nimetatakse kaaspunktideks. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri koste (silmas valgusaistingu, fotoaparaadis filmi tumenemise, CCD kaameras laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini jõudev kiirusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukohta ekraanil, ei teki ekraanil kujutist. 6 3. Valge valgus ja valguse allikad Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab
Neil puuduvad kehakarvad, nahk on halli värvi ning üldjuhul kannavad nad ka hõbeda- ja/või halli värvi kombinesooni. Nende pead on suured ja pirnikujulised. Silmade suurus varieerub, kuid need on üldiselt tunduvalt suuremad inimsilmadest ning kaetud musta valgustundliku membraaniga, mis töötab ka öise vaatlusvahendina ja kaitseb silmi muude vigastuste eest. Nina asemel on 2 auku, suu on väga väike. Kõrvad kas puuduvad või on rudimentaarsed. Oletatavasti suudavad nad mõtte teel suhelda. Maavälise elu ajalugu Mütoloogias ja religioonis ei ole tehtud selget vahet tulnukate ja jumalate vahel.
laiendades teleskoobi objektiivi auku. Camera Obscura Camera Obscura Camera Obscura Camera Obscuras tööpõhimõte Ajalugu 17. sajand: Kaamera obscuras sage kasutamine kunstnike seas ja tegid kaasaskantavad sedaan toolid 1727. a avastas J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802. a T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud kujutis paberil. Ajalugu 1816: Nicéphore Niépce ühendab kaamera obscura koos valgustundliku paberiga 1826: Niépce loob püsiva pildi 1834: Henry Fox Talbot loob püsivad pildid paberile, niisutatud hõbekloriidi ja fikseeritud soola lahuse abil. Talboti loodud piltide kontaktne trükkimine teisele paberilehele. Esimene fotoaparaadiga tehtud pilt 1826 Ajalugu 1837: Louis Daguerre loob pildid hõbetatud vasele, mis on kaetud hõbedase KI-ga ja "arenenud" koos soojendatud elavhõbedaga; Daguerre
· Mitte tõmmmata internetist programme · Eemaldada programmid, mida ei kasutata · Mitte jätta disketti arvutisse · Mitte jagada diskette · Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes! · Panna administraatori kontole parool 8 Printimine Laserprinterid: Pilt jäädvustatakse lehele nii nagu koopiamasinates, kasutades spetsiaalset värvipulbrit tahma, mis kantakse lehele valgustundliku võlli trumli läbi (töötavad veel keerulised elektriväljad) ja seejärelkinni kuumutatakse. Koopiamasinal juhub pildi valgustundlikule trumlile masina optika, laserprinteris joonistab pildi peenike laserkiir. Laserprinterid on parimad kontoprinterid. Prindi tulemus on kvaliteetne ja püsiv (ei karda niiskust). Võrreldes ülejäänud kahe põhitüübiga, on laserprinterid kallid. Aktiivses kasutuses printeri korral kompenseerivad hinnaerinevused laserprinterite odavamad kulumaterjalid
laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel
trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi söötmisseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend). Joonisel toodud laserprinteril on kujutatud söötmisseade(Joonisel 1 nr 8) rullpaberi jaoks, enamus tänapäeva laserprintereid kasutab A4- või väga harva A3 formaadis lehtpaberit. Printeri keskmiseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni ühenditest koosnev) kihiga kaetud pöörlev trummel (Joonis 1 Nr 6). Laadimisseadme(Joonisel nr 5) abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel salvestatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehekülje (kaadri) standardsete elementide näitamine ja seejärel prinditav info skaneeritakse reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt muudetakse täpses vastavuses salvestatava infoga, selle tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend originaalist
jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine . Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline
töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu). Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje, mille puhul vajatakse üsna suurt mälumahtu. Valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväiksed valgusdioodid. Valgustundliku kihiga kaetud pöörlevat trumli valgustamine toimub valgusdioodide süütamisel ja kustutamisel. Sellel tehnoloogia puhul puudub vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti. Tindiprinteri printimispea Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi.
Pilt 1. Peegelkaamera erinevad osad. 4 FOTOGRAAFIA AJALUGU Kõik algas sellest, kui Saksa teadlane J.H.Schulze avastas 1727. aastal hõbenitraadi valgustundlikkuse. T. Wedgwoodil õnnestus 1802. Aastal hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise tekitada. 1816. Aastal ühendab Nicephore Niepce Camera Obscura(valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava) koos valgustundliku paberiga. 1826. Aastal suudab ta luua püsiva pildi. 1834. Aastal loob Henry Fox Talbot püsivad pildid paberile niisutatud hõbekloriidi ja fikseeritud soola lahuse abil. 19. Augustil 1839. aastal tegi füüsik D.F. Arago Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Dagerrotüüpias kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Seda päeva nimetatakse ka
erisugune, siis kasutatakse ka erinevaid andmekirjeldamis e. struktureerimis formaate (viis kuidas bitte paigutada). Tänapäeval on kasutusel mitmeid eri formaate, millest mõned formaadid on populaarsemad, kui teised, mõned vajavad lugemiseks spetsiaalseid seadmeid, mõned aga on ühilduvad üksteisega. 1.2 Kuidas CD'si kirjutatakse CD-R kettastel ei ole õnarusi ega tasasusi, selle asemel on sile läikivast metallist kiht, mis on valgustundliku kihi peal. Kui cd plaat on tühi, siis värv on läbipaistev. Valgus saab läbi kumada ja tagasi peegelduda metall pinnalt aga kui kuumutada kuivanud värvi kihti eraldiseisva sageduse ja tugevusega siis värv muutub läbipaistmatuks, see tumendub kohani kus valgus enam läbi ei pääse. CD kirjutaja töö on kirjutada digitaalset mustrit tühjale plaadile. 1.3 CD-R kettaajam Kettaajam, mille abil saab salvestada informatsiooni CD-R ketastele ja
Fototakistid Fototakistiks nimetatakse pooljuhtelementi mille takistus väheneb nähtava valguse või infrapuna valguse mõjul. Takistuse muutus põhineb fotoefektil st. elektronide siirdumist kiirguse mõjul juhtivustsooni. Kui fototakisti ühendada jadamisei koormustakistusega ja rakendada sellele ühendusele elektromotoorjõud, siis sõltub koormustakistil tekkiv voolulang fototalisti valgustundliku pinna valgustus tiheduses. Nähtavale valgusele tundlikuks fototakistiks on tablet kujuline valgustundlik element, kaaliumsulfiidist. Infrapunasele tundlikuks fototakistiks on plastplaadil pliisulfiidi kith. Põhiparameetrid: 1. Pimetakistus Rp fototakisti takistus täielikus pimeduses 20°C juures 2. Takistuskordsus Rp/Rv see on pimetakistuse suhe fototakisti takistusse juhul, kui selle valgustundliku pinna valgustustihedus on 200 lx ja
Kujutis võib olla tõeline (joonis 1) või näiv (joonis 2). Joonis 1: Optilise süsteemi läbimisel tekib tõeline kujutis. 9 Joonis 2: Optilise süsteemi läbimisel tekib näiv kujutis. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri T koste (silmas - valgusaistingu, fotoaparaadis - filmi tumenemise, CCD - kaameras - laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini P jõudev kiirgusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukoha ekraanile, ei teki ekraanil kujutist. 5. Fotokaamerate enimlevinud formaadid ja klassifikatsioon Klassifitseerimine suuruste järgi: a. Suureformaadiline kasutatakse väga kvaliteetsete fotode saamiseks, mida saab suurendada. b
TLÜ Haapsalu Kolledz 2 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 1. 1850 Sellel aastal hakati otsima võimalust pildi kopeerimiseks paberile. Tehti avalikuks uus meetod. Paberi valgustundlikuks muutmiseks kaeti see munavalge ja ammooniumkloriidi seguga, mis võimaldas sellele kinnitada valgustundliku hõbejodiidi kihti seda hõbenitraadilahuses hoides. Üsna pea alustati taolise paberi tööstuslikku tootmist ja näiteks üks tehas Dresdenis kasutas päevas lausa 60 000 munavalget. Albumiinpaberile saadi ambrotüübil olev kujutis kontaktkopeerimise teel. Kuna kujutis kopeeriti erinevalt kalotüübist klaasnegatiivilt paberi peale, mitte ühelt paberile teise sees olevale soolalahusele, siis olid albumiinpildid väga hea kvaliteediga. Seda parandas veelgi paberi läikiv pind, mille andis
valguse suhtes efektiivseks. Pildistamisel on kõige tähtsam üldine valgustundlikkus, mida väljendab valgustundlikusarv (see on kantud ka fotomaterjali pakendile või passi). Selle järgi valitakse säritusparameetrid (säriaeg, diafragmaarv). Erialases kirjanduses nimetatakse üldist valgustundlikkust (vastavas kontekstis) sageli lihtsalt valgustundlikuks. 15. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN). (diafragmaarvude järgi ka selle vahed kahekordsed 25, 50, 100 jne 1600, 3200, 6400). Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes. Eksponomeeter mõõdab langevat valgust - (objekti juures suuname kaamera poole) üldvalgus ja punktvalgus
aastaid tagasi, ent alles 19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonilpõhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Esimene keemik oli sakslane Schultze--püüdis leiutada miskit, mis salvestaks kirjutise ilma inimkäeta, ja , et see ilmneks hiljem uuesti. Kaameratel kasutati esmalt fosforit, hiljem hõbeda osi. Valgustundliku ühendi avastamine Kui oli leiutatud tehnika, mille abil mingi kujutis pinnale tekitada, siis fotograafia jaoks oli vajalik ka selle kujutise salvestamine. Juba 16. sajandil teati, et hõbeda sooladel on võime sõltumata temperatuurist muutuda valguse käes tumedamaks. Aastal 1727 tõestas seda saksa teadlane Johann Heinrich Schultze. Ta kasutas päikesevalgust sooladele sõnade salvestamiseks, ent ei püüdnud neid sinna lõplikult kinnitada. 1777. aastal tegi Carl William Scheele katseid
Usutakse ka, et tulnukad külastavad meie planeeti. 3.6 Humanoidid Kõige kuulsam tulnukhumanoidi tüüp on greyd ehk hallid. Nende kasv varieerub umbes 110 cm-st 180 cm-ni. Neil puuduvad kehakarvad, nahk on halli värvi ning üldjuhul kannavad nad ka hõbeda- ja/või halli värvi kombinesooni. Nende pead on suured ja pirnikujulised. Silmade suurus varieerub, kuid need on üldiselt tunduvalt suuremad inimsilmadest ning kaetud musta valgustundliku membraaniga, mis töötab ka öise vaatlusvahendina ja kaitseb silmi muude vigastuste eest. Nina asemel on 2 auku, suu on väga väike. Kõrvad kas puuduvad või on rudimentaarsed. 4. Kokkuvõte Vahel on tunne, et me ei ole oma toas üksi või kõnnib õues keegi su kõrval. Kas kummitused, hinged ning muud paranormaalsed olevused on reaalsed või kõigest meie fantaasia vili.Sellele küsimusele jäämegi vastust otsima. 5. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org http://www.ghostresearch
Valtsidega trükitud tapeetidele on omane maaliline efekt. Erinevaid värve kantakse paberi pinnale kiirelt üksteise järel, mistõttu ei jõua need täielikult kuivada ning segunevad üksteisega. Hästi säilinud või uute tapeetide puhul on võimalik eristada nn huult ehk värvivalli, mis tekib kohtadele, kus valts on viimasena paberi pinda puudutanud. Serigraafia ehk siiditrükk Serigraafia ehk siiditrüki tehnikas hakati tapeete valmistama 1950. aastatel. Trükkimiseks kasutati eelnevalt valgustundliku materjaliga töödeldud siidiga kaetud raame ning spetsiaalseid trükivärve. Ühe raamiga sai trükkida vaid ühte värvi. Siiditrükk võimaldab väga peente ja graafiliste mustrite trükkimist. Reljeefi see trüki tehnika paberi pinnale ei jäta. Mustrit või kujutist väga lähedalt uurides võib märgata siidist jäänud peent struktuuri värvi pinnal. Tapeetide tootmise kohta Eestis on vähe viiteid, siiski leidub arhiiviallikad, mis räägivad
Need on eelmistega sarnased, kuid nendes ei põletata värvainet värvkilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi pinnale. 9 LASER/LED-PRINTERID Laserprinteri tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis. Laserkiire skanneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub nähtamatu elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu laserkiir langeb, elektrilinelaeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse.
( näiteks vitamiin A). Seepärast on toitumissoovitustes antud ka vitamiinide maksimaalsed ohutud päevased kogused. Kui tarbimine ületab neid näitajaid pikema aja jooksul, võivad ilmneda kahjulikud kõrvalnähud. Tähtsamad vitamiinid A-vitamiin ehk retinool: keemiliselt on retinool alkohol (C20H29OH). Retinooli ja tema derivaatide füsioloogiline toime on mitmekülgne, näiteks kuulub üks derivaatidest - retinaal - silma vrkkestas leiduva valgustundliku pigmendi rodopsiini koostisse, mis kutsub närvikius esile aktsioonipotentsiaali. Ehkki A-vitamiini eriline osa avaldub silma fotoreaktsioonis, kulutab organism selleks kigest 0,1 % kehas oleva retinooli (ja tema derivaatide) kogusest, 90...95 % retinoolist on aga salvestunud maksa. Selline maksa suur vitamiini A sisaldavus ongi põhjuseks, et kalamaksast valmistatud, nii laialdaselt tuntud õlid on väga rikkad vitamiin A poolest. Samuti leidub A-vitamiini
näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus (värvus),struktuur(küllastatus) transduktsioon (silmapõhja retseptorrakkudes e kolvikestes ja kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul). Valguslaine teekond nägemissüsteemis- sarvkest-silmaava-lääts-klaaskeha-võrkkest Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad · bipolaarsetesse rakkudesse, · sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, · mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, · väljub silmakoopast
Termoprinteri osad: Termopea - toodab soojust, prindib paberile Trükisilinder - kummist rull, mis söödab paberi Vedru - surub termopea peale ja sunnib seda luua kontakti termopaberiga Kontroller - kontrollib mehhanisme 7 2.2.2 UV printerid Xerox on välja töötanud spetsiaalse tindita printeri, mis kasutab korduvkasutatavat paberit. Paber on kaetud mõne mikromeetri paksuse kihiga UV valgustundliku kemikaaliga. Need printerid kasutavad UV valgustoru, millest kiirgava UV valgusega on võimalik paberile kirjutada ja kustutada. Aastal 2007 oli see tehnoloogia veel katsejärgus, tekst paberil kestis vaid 14-16 tundi enne hajumist. 2.2.3 Monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid Monokroomne printer võimaldab toota ainult ühevärvilist kujutist, tavaliselt musta. Monokroomne printer võimaldab toota lisaks ka selle värvi erinevaid toone, nagu näiteks hallskaalal
Too välja mustri ehituse ja inimsilma psühholoogia vaheline seos. - Bayeri muster (Bayer mask) on mask, mida kasutatakse digitaalfotograafias CCD ja CMOS tüüpi sensorites, et sensor saaks salvestada värve. (Iga piksel sensoril on küll valgustundlik, ent mitte värvitundlik..) - Üks mustritükk koosneb neljapikslisest süsteemist, kus liisaks pentaprismale, mis valgussignaali võimendab, on iga valgustundliku piksli peal ka värvifilter- üks punane, kaks rohelist ja üks sinine R.G.B. See filter laseb läbi ainult üht tooni valgust. - Kokkuleppeliselt on kasutusel kaks rohelist pikslit, sest väidetavalt on inimsilm rohelistele toonidele vähemtundlik. 14)Mida tähendab DPI? Mida tähendab PPI? Miks seadmete resolutsioone nende abil kirjeldatakse? - DPI = dots per inch = punkte tolli kohta
Printerid. Värviline trükk Löökprinterid printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Kõige tuntum on nõelmaatriksiga. Termoprinterid termokontakt(kinopilet, vajab spets temp tundliku paberit) ja termosiirde (vahaga immutatud värvilint), sublimatsioon (4- põhivärviga sublimaat, fotoprinter). Jugaprinter kujund moodustub väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Fotoelektriline/laserprinter valgustundliku materjaliga kaetud trummel, mis valguse toimub muutub juhiks. Laetud kohad tõmbavad toonerit, toneerist moodustub trumlile kujund. Trummel vastu puhast paberit, tooner kuumutatakse kinni. Laserprinteris on ainult laser valgusallikas. Värviprinter printimisel kasutatakse värvide lahutamist, valge taust peegeldab kõiki värve. Põhivärvused CYAN (helesinine) ei peegelda punast, magneta (lilla) ei peegelda rohelist, yellow ei peegelda sinist, black.
Mis puutub märgistikesse (character sets), siis võib see ulatuda paarist põhimärgistikust enam kui 30 kooditabelini. Enamik printereid on varustatud sisseehitatud rahvuslike märgistike lisamise võimalusega (tavaliselt 10-15 lisamärki kooditabelile 850). Mõned printerid sisaldavad ka eesti tähtedega kooditabelit (kooditabeli 850 täiendus tähtedega S, s, Z, z) o laserprinter (Laser Printer) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel
vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on nimelt selles, et algselt vedel trükivärv kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda. Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. · Fotoelektrilised printerid jagunevad laserprinteriteks ja LED-printeriteks. Laseprinterite keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kaadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel. Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Iga punkt trumlil vastab punktile paberil. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile
Vanematel aegadel kasutati selleks ehtsat siidi. Tänapäeval on kasutuses sünteetilised materjalid nagu nailon ja polüester, kuna siid ei ole piisavalt tugev materjal. Uusim leiutis on veel metallvõrk, mis oma vastupidavuselt ja trükikvaliteedilt hetkel tehnoloogia viimane sõna. 16. Millistel erinevatel viisidel on võimalik siidiraami ette valmistada Vedel kohtemulsioon Ilmutades valgustundliku kile (fotokile) läbi Uusima tehnoloogiaga – digiprinteriga 17. Selgita print on demand mõistet, millise trükitehnoloogia juures ja miks seda Kasutatakse trükitakse ainult vajalik kogus trükisest. Digis Hoiab krõbisevat kokku ega raiska laoruumi 18. Mis on suurim erinevus digitaalse trükitehnoloogia ja teiste tehnoloogiate Vahel Puudub klassikalises mõttes trükiplaat 19. Digitaalse trükitehnoloogia alaliigid • Risograafia
spektrijoontest üks spektrijoon, mis meile huvi pakub. See spektrijoon, millel soovime mõõtmist teostada. See langeb fotoelemendile. Pilu laiust on võimalik väga täpselt reguleerida. Leegis tekib ka teatud kiirgus aatomite ergastumise tõttu, mis summeerub lambi poolt tekitatud kiirgusega. Aatomite ergastumisest tingitud kiirguse mõju ellimineerimiseks kiirgab lamp valgust impulssidena, sagedusega 50 impulssi sekundis (50 Hz). Lambiga on sünkroniseeritud valgustundliku elemendiga seotud võimendi, nii et registreeritakse ainult lambilt lähtunud kiirgus. Aatom-spektrofotomeetriat kasutatakse keemiliste elementide (peamiselt metallide) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks. On teistest selleks otstarbeks kasutatavatest meetoditest kiirem ja praktiliselt ei nõua proovi eeltöötlust, kuna reeglina üks element ei sega teise määramist ning neid on võimali korraga määrata ühes proovis. I=Io*e-kcl D=log Io/I
kutsutakse fotomeetriteks. Fotomeetrid jagunevad visuaalseteks (valguse vastuvõtjaks on silm) ja objektiivseteks (valguse vastuvõtjaks ei ole silm). Visuaalsete fotomeetrite ehitus põhineb silma võimel piisavalt täpselt kindlaks teha kahe kõrvutise pinna heleduste võrdsust. Fotomeetria objektiivsed meetodid jaotatakse fotograafilisteks ja elektrilisteks.( Fotograafilised meetodid põhinevad tõsiasjal, et fotoplaadi või filmi valgustundliku kihi tumenemine on suures ulatuses võrdeline talle ekspositsiooni ajal langenud valguse energia hulgaga. Elektrilistes fotomeetrites kasutatakse valguse vastuvõtjatena fotoelemente, fotoelektronkordisteid, fototakisteid, balomeetreid ja termopaare. Lihtsaim fotoelektriline fotomeeter koosned fotoelemendist ja osutigalvanomeetrist, mis võimaldab mõõta valguse toimel tekkiva fotovoolu tugevust.) Valgusvoog Valguse intensiivsuse suurus . Valgusvooks nimetatakse kogu kiirgusvõimsust, mis
energiat. ionisatsiooni tulemusel. 7. Rasvlahustuvad vitamiinid osalevad ainevahetuse regulatsioonis. Retinool (vit A). Retinool, retinüülestrid ja retinaalid on vit A vormid. Retinooli omastatakse kas loomse toiduga või sünteesitakse -karoteenist. Retinool konverteeritakse retinaaliks silma võrkkestas, kus ta seotuna opsiinile moodustab rodopsiini valgustundliku pigmendi võrkkesta kepikestes ja koonustes tagab fotokeemiliselt nägemise. Maks, munad, piim, köögiviljad. Kaltsiferoolid (vit D). Ergokaltsiferool (D2) ja kolekaltsiferool (D3) on hormoonide prekursorid. Kolekaltsiferool sünteesitakse nahas UV toimel. 9 Pole 'päris' vitamiin, kuna aktiivne vorm, 1,25-
et luminofoorlambid sütivad vilkudes ja aeglaselt, valgus väreleb, ise surisevad, ei tööta õues ja jahedas, ei talu sagedast sisse-välja lülitamist jne, tuleks unustada. Tänu moodsatele elektroonsete sagedusmuunduritega liiteseadiste kasutuselevõtule on paremate firmade toodangus need puudused praktiliselt kõrvaldatud. On hoopis uusi meeldivaid lisandusi. Osrami Dulux-seeria alamseeria Sensor lambid on näiteks varustatud ka valgustundliku anduriga, mistõttu lamp süttib õhtuhämaruse saabudes automaatselt ning lülitub koidikul välja, alamseeria Facility lampe võib süüdata ka liikumisandurite abil, Vario-lampe võib aga hõlpsasti lülitada 60%-lisele säästure_iimile, kui seda korraks välja lülitada ja seejärel uuesti sisse lülitada. 4 LED lamp Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele
parandamiseks. 2.)Zelatiin Zelatiin kujutab endast loomse päritoluga valkude segu, mis keetmisel vees või vähehappelises keskkonnas lahustub kergesti ja moodustab kleepuva vedeliku. Farmaatsias ja bioloogias kasutatakse zelatiini hemostaatikuna, laboratoorsetes uuringutes toitekeskkonna valmistamiseks, farmaatsias ravipreparaatide valmistamiseks, toiduainetetööstuses eelkõige kondiitritööstuses zelee ja marmelaadi valmistamisel, fotograafias ja filmitööstuses fotofilmi ja -paberi valgustundliku kihtemulsiooni valmistamisel. Zelatiini kasutatakse ka rahatähtede, värvide ja kunstpärlite valmistamisel. 21 http://ud-chemie.ee/ee/company.htm 19 5 Kokkuvõte Uuringust, mida autor viis läbi saksa firmade seas, ilmnes, et Saksamaa ja Eesti omavahelised suhted mängivad olulist rolli firmades. Kellele mängisid suhted olulist rolli, olid suuremal määral
Magnetkiri kujutab endast klaarteksti magnetilist varianti. Kirjamärgid kantakse andmekandjale (pangakaardile) magnetilist ainet sisaldava tindiga (trükivärviga) ning nende lugemist teostatakse erilise MIRC lugeja-sorttiirmasina abil. Magnetkaardilugeja - magnetribaga varustatud kaart on sarnane standardse magnetlintseadmega, kuid on mõeldud suhteliselt väikeste andmehulkade salvestamiseks. Valguspliiats on selline sisendseade, mille põhiosaks on pliiatsitaoline ja valgustundliku otsikugapulk. Pliiatsiga spetsiaalset arvutiekraani puudutades sulgub fotoelektriline ahel ja vastava elektroonikalülituse abil fikseeritakse selle punkti koordinaadid ekraanil, mis seejärel antakse edasiarvuti protsessorile. Valguspliiatsit kasutatakse peamiselt jooniste ja graafikute loomiseks otse elektronkiirekuvari ekraanile spetsiaalsetes graafikakuvarites. Puuteekraan - selle sisestusmeetodi puhul asendab hiire või valguspliiatsi taolist osutusseadist
Nahk NÄGEMISAISTINGU TEKKIMINE Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest. See on analüsaatori retseptoorne osa: Enne võrkkestani jõudmist lähevad valguskiired läbi silma läbipaistvatest, valguskiiri murdvatest keskkondadest - sarvkestast, vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. Kõige rohkem murrab valguskiiri lääts. Silmamuna võrreldakse tavaliselt fotoaparaadiga, kus lääts täidab fotoläätse ja võrkkest valgustundliku plaadi osa. Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal ümberpööratud vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud päevane nägemine, kepikestega aga nägemine videvikus. Kepikestes on eriline aine - nägemispurpur e. rodopsiin. Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Selle aine moodustamisest võtab osa A-vitamiin. Kui nägemispurpuri süntees on häiritud, tekib nn. kanapimedus. Kolvikestes
Keemilised ühendid, mis võivad erituda arvutikomponentide materjalidest, aga ka tekkida õhu tavalistest koostisosadest mõnede detailide läheduses kõrge temperatuuri toimel, on samuti teadlaste huviorbiidis olnud. Tänaseni pole tõestust, et arvutis tekkivate võimalike saasteainete imeväikesed kontsentratsioonid inimese tervisele mõju võiksid avaldada. Epilepsiat põdevate inimeste jaoks ei ole arvuti probleemiks osutunud. Isegi haiguse valgustundliku vormi korral pole haigushoogude vallandumist arvutiekraanil nähtavaga seoses täheldatud. 25 TÖÖKOHA KUJUNDAMINE ARVUTIGA TÖÖTAMISEL Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest
astuda. Seadused leiame Riigi Teataja. Alguses paberkandjal, hiljem ka netis. Isikuandmete seadus on olemas. 8. AUDIOVISUAALSED DOKUMENDID fotograafia ajalugu masin loetavad (negatiiv, arvuti jne.) dokumendid Aastal 1793 hakati eksperimenteerima valguspiltidega. Esimesed pildid tuhmusid kiiresti. Alles 1824. aastal õnnestus Niepce fikseerida camera obscura pildid kasutades tinaplaati, mis oli kaetud valgustundliku asfaldikihiga. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826. aastal. On eestis Filmi foto ja fonoarhiiv. 1971a. loodud. Digifotod praegu seisavad max. 30 aastat. Probleem, et kauem seisaks. Praegu kopeeritakse pidevalt ja see pole juba siis originaal, vaid koopia. Filmid: üleüldse esimene 1895 prantsalaste vennad Lumiere poolt tehtudoli tummfilm Eestis 1910 esimene tummfilm. 1913 I mängufilm ,,Karujaht" autor Pääsuke Kroonikafilmid mida näha saab ka praegu
annaabi.ee 
