Arvuti ehitus (0)

Viljandi Paalalinna Gümnaasium
ARVUTIEHITUS
Referaat
Elis-Meryl Tiido
8a klass
Juhendaja: Margit Nerman
Arvutiõpetaja
Viljandi 2010

Sisu

Sisu 2
Mis on personaalarvuti 3
Klaviatuur ( keyboard ) 4
Emaplaat 6
Protsessor 6
Arvutiviirused 7
Kuidas viirused jagunevad ? 7
Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ? 7
Printimine 9

Mis on personaalarvuti

Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest osadest: põhiplokk, kuvar , klaviatuur, hiir .
Kõiki arvuti osasid, mida on võimalik käega katsuda (ehkki mõnikord oleks selleks vaja arvuti lahti võtta), nimetatakse riistvaraks. Peale riistvara on igal arvutil ka tarkvara , mille moodustavad programmid ja andmed. Riist- ja tarkvara on ühtviisi olulised.
Arvutite ühilduvus tähendab seda, et nendel arvutitel on ühesugune tarkvara. Mõiste “IBM-ga ühilduma viitab firmas IBM 1981. Aastal toodetud esimesele personaalarvuti mudelile IBM PC(Personal Computer). Tasub meeles pidada, et IBM-ga ühilduvaid arvuteid ei tooda mitte üksnes IBM, vaid ka palju teised firmad terves maailmas.
Eestis on levinud välimaiste suurfirmade ( Compaq , Dell, HP, IBM), veelgi enam aga kodumaiste arvutitootjate (näiteks Microlink, Ordi)valmistatud arvutid . Ka Eestis toodetud arvutite detailid on valmistatud suurtes välismaa tehastes .

Klaviatuur(keyboard)

Klaviatuur, ’ klaver ’,’käbord’, sõrmistik vms.-kuidas keegi nimetada armastab, on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse , samuti korralduste andmiseks . Meenutades tavalist kirjutusmasinat, on arvutiklaviatuuril mitmeid erinevusi, sisaldades lisasõrmiseid andmevahetuse ja töötluse juhtimiseks. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud . Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop’i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid jagunevad kasutatava tähestiku järgi – kasutatakse USA klaviatuure, aga ka klaviatuure, mis on kohandatud kasutamiseks Saksamaal, Rootsis ja Soomes jne. Ka Eestis sobiv klaviatuur (õ-tähe saamise võimalusega) pole mingi ime.
Caps Lock – liikumiseks suur-ja väiketähtede režiimi vahe l
Tab – viib tekstis järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt aknalt teisele
Esc - paoklahv, põgenemisklahv. Aitab tühistada viimast käsku, sulgeda akent jne
Funktsiooniklahvid F1-F12 – on mõeldud funktsioonide täitmiseks, käskude andmiseks
Enter – sisestusklahv. Üks tähtsamaid klahve. Tähistab käsu ja tekstilõigu sisestamise
lõppu
Backspace – tagasilükkeklahv. Kustutab märgi kursorist vasakul
Delete – kustutamiseklahv. Kustutab märgi kursorist paremal
Insert – liikumiseks vahelelisamise ja ülekirjutamise režiimide
vahel
Print Scrn – kopeerib ekraanipildi vahepuhvrisse
Indikaatorid – tulukesed, näitavad töörešiimi sisselülitamist
Tühikuklahv – ( space )
Alt Gr – võimaldab valida mõnel klahvil olevat kolmandat märki
Ctrl ja Alt – juhtklahvid. Kasutatakse koos teiste klahvidega.
Shift – tõsteklahv. Võimaldab valida suur- ja väiketähtede vahel. Shift – klahvi abil saab sisestada ka klahvide ülaosas olevaid märke.
Nooleklahvid – kursori juhtimisklahvid
Num Lock – lülitab täiendava klaviatuuri ümber kursori juhtklahvide režiimist numbrite ja tehtemärkide sisestamise režiimi ja vastupidi.

Emaplaat

Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiblokis. See kujutab endast suurt montaažiplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse amaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.

Protsessor

Kuna protsessor (CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutustest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest. Protsessori ja emaplaadi tüüp näitavad, millisesse põlvkonda arvuti kuulub.
Inteli poolt toodetud protsessorite areng:

Arvutiviirused

Mis on arvutiviirus ja millist kahju need arvutile tekitavad ?
Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse.
Kuidas arvutiviirused levivad ?
Peamised levimise viisid:
•  E- maili manusena
•  Arvutivхrgus vдljajagatud ressurside kaudu
•  Kasutatud flopikettad tundmatust allikast
•  Eelformateeritud flopikettad
•  Disketid kodunt vхi koolist
•  Laenatud disketid
•  Nakatunud internetilehekьlgede kaudu
•  Korduvalt pakitud vхi avatud tarkvara pakend (kahtlane firma)
•  Odavalt saadud tarkvara (kahtlane firma)
•  Piraattarkvara

Kuidas viirused jagunevad ?

Arvutiviirused jagunevad:
failiviirused
süsteemiviirused
makroviirused

Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ?

•  Aktiviseerida tulemüür
•  Mitte avada kirjadega kaasas olevaid faile, kui pole sisu turvalisuses veendunud
•  Skanneerida viirusetõrjeprogrammiga sissetulevaid kirju
•  Mitte tõmmmata internetist programme
•  Eemaldada programmid, mida ei kasutata
•  Mitte jätta disketti arvutisse
•  Mitte jagada diskette
•  Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes!
•  Panna administraatori kontole parool

Printimine

Laserprinterid: Pilt jäädvustatakse lehele nii nagu koopiamasinates, kasutades spetsiaalset värvipulbrit – tahma, mis kantakse lehele valgustundliku võlli – trumli läbi (töötavad veel keerulised elektriväljad) ja seejärelkinni kuumutatakse. Koopiamasinal juhub pildi valgustundlikule trumlile masina optika, laserprinteris joonistab pildi peenike laserkiir. Laserprinterid on parimad kontoprinterid. Prindi tulemus on kvaliteetne ja püsiv (ei karda niiskust). Võrreldes ülejäänud kahe põhitüübiga, on laserprinterid kallid. Aktiivses kasutuses printeri korral kompenseerivad hinnaerinevused laserprinterite odavamad kulumaterjalid. Prinditud masinakirjalehe kulumaterjalide hind on paarkümmend senti lehele – mida kallim printer , seda odavamaks kujuneb tavaliselt hilisem kasutus.
Tindiprinterid: Pildi loob lehele printeritint, mis pihustatske paberi kaetavatele kohtadele läbi peenikese düüside. Hetkel on selline printeritüüp parimaks koduprinteriks, kuna võimaldab suhteliselt odavat värvitrüki (värvilised laserprinterid on väga kallid). Sobib ka väikekontorisse ning värvitüki võimaluse tõttu peaksid ühes korralikus kontoris (või arvutiklassis) mõlemad - nii laser kui tindiprinter olema. Kahjuks on tindiprinteri väljatrükk suhteliselt kallis - kulumaterjali hind ühele lehele on tavaliselt 0.5-1 kr. vahemikus (sõltuvalt lehe värviga kaetusest). Ka tindiprinterite puhul kipub toimima suhe - mida kallim printer, seda odavam kasutus. Lisaks tagab kallim printer parema kvaliteedi. Kaasajal toodetakse suhteliselt püsivaid musti tinte, kuid trükitud värviline leht ei talu niiskust - juba mõni üksik lehel sattunud veepiisk rikub pildi.
 
Nõelprinterid: Nimi tuleneb pilti loova trükipea ehitusest. Läbi värvilindi (mis sarnaneb kirjutusmasinates kasutatavaga) löövad lehele märgid trükipeas maatriksins paiknevad 9 või 24 nõela. Veel viie aasta eest oli selline printeritüüp valitsev. Kaasajal on nõelprinterite osatähtsus prindi halva kvaliteedi ja printeri ebameeldiva müra tõttu osaliselt vähenenud. Nõelprinterite pärusmaaks on jäänud spetsiifilised kasutusvaldkonnad (näiteks isekopeeruvate blankettide printimine). Printeri kulumaterjal - trüki(värvi) lint on suhteliselt odav, seetõttu sobivad nad kasutusalale, kus trüki kvaliteet pole oluline.
Sublimatsiooniprinter: -kõrgkvaliteediga värviprinter, mis kasutab värvaine sublimatsiooniprotsessi . Fotoelektriline printer - kiire, kvaliteetne, ka värviprinterid .
9