Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vajame uusi väärtusi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
visioon, rahandus, väärtushinnangud, ideaali, väljendus, töövõtjad, toonud, selleni, viinud, vigane, majanduspoliitika, öelnud, ökonoomika, skaalad, abinõu, luues, tervikuna, piirdu, kullast, võtmehoidja, möödudes, abivahend, kaasõpilased, armani, teksased, orjadeks, juhtmõte, jaotuv, mõttekas, loova, aegadel, hooliv, abistavoma kodumaa kultuuri, majandust, poliitikat ning ,,toota" järgmine põlvkond, kes liiguks sama teed. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust/tungi teha midagi oma riigi ja rahva heaks, sest nooruslik energia vajab rakendust ja ära kasutamist, kuna säärane entusiasm ei kesta kaua. Kas ka mind igapäevaselt ümbritsevad noored tunnevad teatavat ,,kohustust" kodumaa ees ning millised on üldse tänapäeva noorte väärtushinnangud ja ambitsioonid ning millist rolli mängib nende kujunemisel ümbritsev ühiskond koos tavade, rollide ja väärtustega? Võttes aluseks Andu Rämmeri 11. novembril 2009 aine sissejuhatus sotsiaalteadustesse raames peetud loengu teemal ,,Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid" võib mõistet ,,väärtus" defineerida järgnevalt: ,,Väärtuseks loetakse suhteliselt püsivaid tunnetega seonduvaid
looduskeskkonna säilitamine; perekonna väärtustamine. Väärtuskasvatus peab olema järjepidev (Õpetajate Leht 07.10.05 Pille Valk). Õpilaste väärtushinnangute kujundamisel on suur osa õpikutel. Mitmed spetsialistid kirjutavad, et õpilased töötavad õpikute ja muude trükitud materjalidega kuni 90% tunni ajast. Selle tõttu võib õpikute mõju õpilasele olla isegi suurem kui õpetaja mõju (Firer 1995,5). Igas ühiskonnas on normid ja väärtushinnangud, mida selle ühiskonna liikmed järgivad. Ilma normideta pole ühiskonda ega ühistegevust. Arvestades normide ja väärtushinnangute väga suurt rolli inimelus, tuleb norme lülitada ka õppekirjandusse (Õppekirjandus väärtuste kujundajana Jaan Mikk /Tartu Ülikool/). Väärtushinnangud muutuvas ajas Tänases elus on selgelt märgatav tendents moraalireeglite ähmastumise suunas, mis kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus,
on see kriis. Sest kokkusobivuses loodusega on alati kuskil raskusi. Anomaalia olulisuse kasvades hakkab sellele pühenduma rohkem teadlasi – arvukalt osalahendusi Kui on paradigma vahetus, siis kõigepealt kiriis – kohendamine, liiga täpne, tulevikus; vahetus – võistlevad koolkonnad, teooriad, eelmise paradigma aluste kahtluse alla seadmine. Teadus ei ole kumulatiive Teadlased ei ütle kriisi sattused lahti paradigmast, mis on nad kriisini viinud. St nad ei pea anomaaliaid vastunäideteks. Paradigma kuulutatakse kehtetuks üksnes juhul, kui on olemas teda välja vahetav kandidaat. Keskne moment, otsustamishetk tähendab alati samaaegset otsust akstsepteerida teine paradigma ja selle otsusega kaasneb mõlema paradigma võrdlemine loodusega ning teineteisega. Paradigma hülgamine = teaduse enese hülgamisega, sellest loobumisega. Ükski paradigma ei lahenda kunagi kõiki probleeme, kui nad seda teevad
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
revolutsioonidest teaduses (Kuhn 6-10 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSSAD: Ptk 6. Mis on teaduslik avastus? Kuidas see ajas toimub? Mis juhtub paradigmaga avastuse perioodil? Analüüsige hoolikalt hapniku näidet. Missugune on tehnoloogia ja protseduuride roll paradigmas? Anomaalia mõiste. Kuidas tuleks anomaaliatesse suhtuda? Anomaalia – „mõistatus“ mida ei saa lahendada hetkelise paradigmaga. Anomaaliad segavad normaalteadust ja seega viib see vahel selleni, et eiratakse dominantset paradigmat uue vastu. Ei saa eristada vaadeldavaid fakte ja teooriat, mis tõlgendavad neid. Kasutab paradigmat, et: kindla kogukonna täielik maailmavaade ja autoratiivne näide, et kuidas teha teadust. Normaalteadus on teadus käsitletud kogukonna poolt, kes võtab arvesse paradigmasid – teadlased nõustuvad, et kuidas maailma on ja mis on need head näited teaduslikus uurimistöös. Anomaaliad segavad normaalteadust, nt – hapniku avastus, X-kiired ja Leydeni purk
Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega. Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka ,,puritaanlikeks".1 Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4 1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit
Oluliseks lähtekohaks on hinnang tegevusele ja tagajärgedele. Teleoloogiline lähenemine. See hindab tegude õigust või väärtust vastavalt tagajärgedele. Tegu on õige ja hea, kui tulem on kiiduväärt (olenemata sellest, milliste vahenditega see saavutati). Deontoloogiline lähenemine. See põhineb ideel, et tegevusel on sisemine moraalne väärtus (seega võetakse eesmärgi saavutamisel arvese selleni jõudmise meetodid). 20. Kultuuripingete esinemine viiel erineval kujul Kultuuripinged võivad põhimõtteliselt esineda viiel kujul. Geto. Liikumisel teise ühiskonda ja kultuuri võib inimestel või tervel inimgrupil (etnilisel grupil) mitmetel põhjustel (keeleoskuse, religiooni jms tõttu) tekkida või mitte tekkida (kaduda) side oma kultuurikeskkonnaga. Samal ajal luuakse enda ümber
aastal. Riiklikus õppekavas kirjeldati teadmisi, oskusi ja taset, milleni iga õpilane konkreetses õppeaines konkreetsel õppeaastal peaks jõudma. Õppekava määratles ka selle, kuidas õpilaste edasijõudmist tuleb hinnata ja kuidas sellest ette kanda. Õpetajate võimalused mõjutada õppekava struktuuri ja sisu olid väikesed. Ei mõjunud ka informaalse kooli juhtiva teoreetiku A. Kelly (1989) hoiatus, et ühtne riiklik õppekava viib paratamatult selleni, et osa õpilastest muutub rahulolematuks ja võõrandub koolist. Peaminister John Majori (tuli võimule nov. 1990) ajal läbiviidud riikliku õppekava arendustöö üheks uueks eesmärgiks seati kultuuriväärtuste restauratsioon (cultural restorationism), kus võtmekohal oli rahvuse keel ja identiteet. Kasvatus, perekond ja riik püüti ühendada Inglise ühiskonna traditsioonilise väärtusmaailmaga, õppekava tuumaks seati inglaslikkus ning traditsioonilised õpetusvormid.
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
tähendust – luuletuse tähendus on midagi muud. Kus see muu tuleb? Seega peab edasi täpsustama seda objekti. Luuletuse tähendus ei samastu psüühilise läbielamisega. Kolmas järeldus: luuletaja ei ole oma teose privileegne tõlgendaja; luuletaja ise ei mõistagi oma teose tähendust. Kust tähendus pärineb? Pärineb objektiivsest vaimust. 4. peatükk. Skeem lk 82, lehel. Lk 84 – elu objektivatsioon. Psüühiline, elamus kitsamas tähenduses. Väljendus on elu objektivatsioon. Objektivatsioon on – väliseks tegemine (teostame selle objektis; nt luuletaja paneb luuletuse kirja), väljub privaatsfäärist ja saab väliseks objektiks); saab intersubjektiivselt ligipääsetavaks (interpreteeritud objektiivne vaim (vaimuteaduste objektiks)). Objektiivse vaimu käsitlemine elu objektivatsiooni kaudu – tähenduste kogum, mida iseloomustab see, et kõik on väliselt tähistatud, intersubjektiivselt ligipääsetav. „iga
eespool, seda peamiselt tänu keskkonnakaitse alasele tegevusele. Ärieetika ja vastutustundlik tegutsemine on otseselt seotud sellega, millise mulje me teistele jätame, kuivõrd usaldusväärseteks meid peetakse. Kui soovime, et meisse suhtutakse kui headesse ja võrdväärsetesse partneritesse, tuleb ka vastavalt käituda. Nobeli preemia laureaat Amartya Sen on välja toonud ärieetika nii otsese kui kaudsema rolli majandusliku arengu edendamises (Amartya Sen 2001): · majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine · turu koostöö ja usalduse arendamine · korruptsiooni takistamine · keskkonnakaitse ja säästlikkus · inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine · organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine
Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest. "Politeiale" järgnes "Politikor", kus Platon keskendub peamiselt riigimehe mõiste selgitamisele ja "Trimoios". Viimane ning õieti valmimata sellealane teos oli "Nomoi" e "Seadused", kus Platon loob pildi "teisest" riigist ja sellele vastavatest seadustest. "Teise" riigi konseptsioon on ka rohkem kompromissi otsiv tegelikkuse ja ideaali vahel. Platoni filosoofiat võib nimetada objektiivseks idealismiks. Platoni nägemuse järgi on vaim primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne. Kõige eksisteeriva põhjuseks ei ole mitte inimese teadvus, vaid mingi üleloomulik "ideede maailm". Materiaalsed asjad on nende "ideede" hoopis kahvatum vari. Teadmisi ei saa tema arvates tuletada kogemustest ja nende üldistamisest, vaid teadmisi saab ammutada ainult mõtlemisest endast. Platoni ühiskonnakäsitlus on puht-filosoofiline
panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missioon, mis paigutaks ettevõtte keskkonda, mida uurima asuda. Analüüs on strateegia formuleerimise aluseks ning annab samas õppimisprotsessina olulise panuse organisatsiooni enda arengusse. - strateegia formuleerimine; selles etapis fikseeritakse ettevõtte strateegilised valikud konkreetse tulevikuvisiooni ja pikaajaliste eesmärkidena ning fikseeritakse täpsemalt või alles luuakse ettevõtte esialgne äriidee ja missioon. Strateegiate väljatöötamisel peab samuti
(Sotsiaaltrendid 3, 2004). Heaolust saab rääkida tänapäeva arenenud ühiskonnas ja ka inimkonna üldist arengut saab vaadelda kooskõlas heaolu üldise arenguga. Üleminekul agraarühiskonnast 7 9 industriaalühiskonnale omistati suuremat tähelepanu materiaalsetele väärtustele ning rahva heaolu võrdsustati just nende näitajatega. Erinevates ühiskonna arengustaadiumides kehtisid erinevad väärtushinnangud, nii ka erinevad arusaamad heaolust. Suured muudatused heaolu mõiste tõlgendamises toimusid pärast Teist Maailmasõda (1939 - 1945), kui hakati senisest enam tähelepanu pöörama erinevate sotsiaalsete gruppide olukorrale. Materiaalsete väärtuste kõrvale tõusid mittemateriaalsed väärtused nagu kuuluvustunne, eneseteostus, rahulolu jne. Väärtused väljendavad mingi mõiste positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks, kujundades nii inimese elustiili ja olemuse
- kui tagatakse piisav interaktsioon - kui vanem on oma kavatsustes järjekindel - kui kiidumust toetab usaldus ja teineteise austamine - kui vanemlik roll kujuneb tingimustes, kus puuduvad varjatud rollid ning interaktsioon eri ,,korrustel". Sotsioloogilises mõttes on vanemlus sotsiaalne institutsioon, mis toetub tavadele ja seadustele. - vanemaks olemine on kodanikukohus - vanemaks olemine on loodusseadus - vanemaks olemine on soolise identiteedi väljendus - vanemaks olemine on paarisuhte täiuslikumaks muutmine - vanemaks olemine on normaalne vaimne seisund Vastuolulised ootused LeMasters ja DeFrain (1983) on välja toonud ka vanemluse sotsiaalseid vastuolusid. Esiteks ei ole vanemaks olemisel ühemõttelisi, üldiselt aktsepteeritud eesmärke, ehkki vanematelt oodatakse üldiselt ,,head" vanemlust. Samas võib ühiskond halba vanemlusse üsnagi jõuliselt sekkuda.
4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini koolkond Planeerimise koolkond Positsioneerimise koolkond Kognitiivne koolkond Ettevõtluse koolkond Õppimise koolkond 11 Võimu koolkond Kultuuri koolkond Keskkonna koolkond Konfiguratsiooni koolkond 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? 1. Määrata tegevusvaldkond 2. Luua visioon pikaajaline nägemus 3. Võtta endale missioon 4. Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5. Strateegia kavandamine 6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
4) Asenduskaubad teistest tootmisharudest 5) Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees – seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, Planeerimise, Positsioneerimise, Ettevõtluse, Kognitiivne, Õppimise, Võimu, Kultuuri, Keskkonna, Konfiguratsiooni koolkond. 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? Määrata tegevusvaldkond Luua visioon – pikaajaline nägemus Võtta endale missioon Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid Strateegia kavandamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet
4) Asenduskaubad teistest tootmisharudest 5) Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees – seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, Planeerimise, Positsioneerimise, Ettevõtluse, Kognitiivne, Õppimise, Võimu, Kultuuri, Keskkonna, Konfiguratsiooni koolkond. 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? Määrata tegevusvaldkond Luua visioon – pikaajaline nägemus Võtta endale missioon Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid Strateegia kavandamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid........................................................................................................................................ 5 1.1. Määratlus ja eesmärgid.................................................................................................................. 5 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus..................................................................
«Me hoiatame, et liigelda on keeruline, sest valitsus pole suutnud lahendada meie probleeme,» ütles Läti põllumajandusorganisatsioonide liidu esindaja Uldis Krievrs. Täna keskpäevaks oli põllumajandusministeeriumijuurde kogunenud umbes 50 põllumeest, kes lubasid paigale jääda, kuni valitsus on langetanud vajalikud otsused, teatab Leta. Toetajad toovad süüa Protesteerijad olid süüdanud lõkked ja joovad kuumi jooke ning söövad toitu, mida toetajad on neile toonud. Põllumajandusminister Roze kohtus põllumeestega enne valitsuse istungile minekut. Ta selgitas neile, mida valitsus täna arutab ja lubas, et võetakse vajalikud otsused ka vastu. Leta teatel on esimesed meeleavaldajad jõudnud ka Läti valitsushoone ette, kus nad nõuavad põllumeestele suuremaid toetusi. Toitlustusfirmad pakuvad protesteerijatele tasuta süüa. Tuntud Läti kokk Martins Sirmais kostitab Baltezersist tulevaid põllumehi
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi. - Sõltuv muutuja (dependent variable) – muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud. “Sõltuv”, sest sõltub teiste muutujate väärtusest. Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Sisendi ja väljundi vahel on organisatsioon. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenest (ehk lihtamat öeldes kui ettevõttel pole kliente või toorainet). Olukorraline koolkond Psühholoogid uurisid inimest (biheivorism) ja oli isegi üks mees, kes ütles, et andke mulle ükskõik, milline laps ja öelge, keda te temast saada tahate ning parimate õpetajate käe all on see võimalik. Ideed jõudsid ka majandusse ja juhtimisse. Lõpuks jõuti selleni, et tuleb arvestada konteksti. Uuteks märksõnadeks paindlikkus ja olukorraga arvestamine. 90ndad õppiv organisatsioon. Keskkonna muutused tingivad muutused organisatsioonis. Ettevõtted mõtlevad juba ise proaktiivselt on uuenduselikud, et ei jääks ajale ja tehnoloogia arengule jalgu. Oluline on, et organisatsioon ise annaks ja looks võimalusi, et inimesed õpiksid ja et kommunikatsiooni kaudu õpetataks ka teisi. Isiklik meisterlikkus mida mina saaksin teha, et olla edukam.
energiaid; tuua oma loomingulised ja väljendusenergiad maailmast välja kas positiivsel või negatiivsel moel. See on meie põhiotsus. Mitte kõik eksisteeriv ei ela kooskõlas selle seadusega, kuna ta kannab endas võimalust nii hingeliseks tõusuks kui ka languseks ja valida kurjuse loomine. Olenemata elutingimustest on meil võim valida oma elutee suund. Meil on võimalik ka valida kas oleme teiste mõju all või oleme näidiseks teistele. Me teeme seda sadade tegevuste kaudu, mis on viinud meid tänaste elutingimuste juurde. Mõtted on asjad ja teadvus on ehitaja.Loomiseks kasutatud vaba tahe seguneb võimega sügavalt armastada ja seega valitud teerada peegeldab ajakestust kui püüame ühtseks saada kogu Loovuse Suure Hingega. Kristus hoiatas selle eest,mis võib hävitada hinge (mitte Vaimu) kuna on alati olemas võimalus, et hinge olemus oma teel võib saada JumalaVihkajaks
võõrandumine. Ühiskonnaelu arengut hakkavad üha enam määrama poliitilise eliidi valikud ja rahva tahe jäetakse selles protsessis sootuks kõrvale. Poliitiline identiteet hajub. Poliitikat mõjutavad kümned huvigrupid oma pisikeste, sageli vägagi ajutiste probleemidega, millel pole suurte poliitiliste ideoloogiatega midagi pistmist. Valimistel kaotav erakond sünteesib oma seisukohtadesse vastaspoolele edu toonud seisukohad, päästes enda omadest, mis päästa annab. Kui kaalul on võit valimistel või selge ideoloogiline järjepidevus, siis paljud parteid eelistavad kindlasti võitu. Ka valijaid huvitab ideoloogiline järje-kindlus vähe. Arusaam kiiret lahendamist vajavatest probleemidest on palju olulisem ja toodab parteidele valimisedu. PR-firmad teevad tänapäeval tihti rohkem poliitikat kui parteid. Mitmesugused ühendused, liidud ja organisatsioonid hõlmavad paljudes riikides suure osa
paika : see polegi midaig muud kui suurimetajate evolutsiooni kulgemise tulemus] võimutahtel on kvalitatiivne aspekt (isandatel on seda rohkem, orjadel vähem) ja on kvantitatiivne aspekt. siin teeb nietzsche vahet jõu kahe toimesuuna vahel : see võib avalduda aktiivsena ja reaktiivsena. aktiivne lähtub inimese sisemistest tungidest. see on tasakaalus isiksuse tunnus. reaktiivne on suunatud väljapoole ja see märgib iseseisvuse ja autonoomsuse puudumist. ka see on võimutahte väljendus, aga see ei ole kuidagi aktiivne. nietzsche järgi on aktiivsed jõud reaktiivsetest kõrgemad, sest nad ei ole teadvusele kättesaadavad. aktiivsed jõud on instinktide, tungide sfäär. nad ei ole mingil juhul mõistuse sfäär. judaismis ja kristluses on käibel mõiste ressentiment : trots, vastuhakk, tõrjumine (pr k) see sõna tähistab just reaktiivset arusaama. see hoiak usub subjekti kannatavat mingitel välistel põhjustel
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid III tegevused IV tegevused Eba Vahelesegamised, mõned Tühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, olul telefonikõned, vahetud meelelahutused ine kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine. Missioon organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt, reaalselt ja olema sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab organisatsioonile luua soodsa imago ja hoiaku. Missioon võrreldes eesmärgiga: on püsivam ega muutu nii kiiresti, sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte. Peab vastama küsimustele: 1
sest kunagi pole lõplikult õiget vastust. Vari võib ühteaegu olla nii kahetsusväärne nõrkus, kui ka tervendav instinkt. Varju ära tundmiseks on vaja maha võtta väga palju projektsioone ning see on võimalik vaid siis kui suhelda teiste inimestega. Varju ära tundmine on eriti raske ühiskondades, kus alandatakse üksikisikuid ja ülistatakse parteisid või masse. :) Anima & Animus ladina keeles hing & vaim. Anima tähendab naiselikkuse alget mehes, sisaldades ka naiselikku ideaali ning animus on mehelik alge naises koos vastava ideaaliga. Anima: esimene mehe/lapse kokkupuude animaga on enamasti tema ema ning seega projektseerub naiselikkuse ideaal just tema emasse ning hiljem peaks see anima projektseeruma igasse naisesse, kes temas tugevaid tundeid tekitab. Kui emaprojektsioon jääb maha võtmata, siis võib juhtuda see, et abielludes või koos elama hakates projektseerib mees ema kujutluse oma naisesse ning alateadlikult hakkab mees tahtma, et naine
meie maailm on parim kõikidest võimalikest maailmadest, jumal on loonud maailmakorra, mille reeglite kogusumma annab kõige parema maailma. 18. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. T. Aquinas- ratsionaalne seisukoht- loomupärased (nendeni võib jõuda loogikat rakendases, mõtlemise tulemusena, kogemuste kaudu) ja ilmutuslikud (ei jõua ise õppimise teel) tõed. Tema arvates on jumala olemasolu võimalik tõestada, kuid seda, et jumal on kolmainsus, selleni me ise oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest?
annaabi.ee 
