Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaimne kasvatus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiväärtused, eneseusaldus, julgus, valikuvabadus, armastada, kaastundlik, toetavad, tolerantsus, hoolimine, tänulikkus, vajadustest, unistustest, teostaminekõigil inimestel on universaalsed põhivajadused. Subjektivistid- see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Elama head elu siis, kui selle tundetasandil heaks kiidame. Universalväärtused: 1 Inimene kui väärtus 1 Indiviidi vabadus 1 Indiviidi õigus 1 Indiviisi võrdsus Euroopaliku trditsiooni valgustusajastu pärit väärtused: vabadus, vendlus ja võrdsus. Kristlikud väärtused: usk, lootus, armastus. Antiik ajast pärit põhiväärtused: õigus, julgus, mõõdukus ja tarkus. Väärtused muudavad elu elamisväärseks. Üks kasvatuse keskseid moodustusi on inimkäsitlus. Täna pole enam tuumvärtusi, vaid on üksteisega võrdlevaid väärtused. Väärtused pole enam ühiskonda koos hoidev jõud, vaid indiviidi vaba valik. Väärtused-põhjapanevad inimelule orientatsioonilist alust loovd väited, mille nimel midagi juhatab; nimetatud ka soovide objekstiks. Normid-üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elu toimitakse.
Vaimne tervis, mis väljendub lapse positiivses eneseväärtustamises ja tema kindlustundestulla toime; 2 Emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga; Sotsiaalne tervis - avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isiku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas kolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisega tohutud mõju. Erinevus ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast.
L-V ja T-T üks otsib abi, toetust või tunnustust, kuid põrkub hoopis asjalikule ja probleeme käsitlevate T-T tasandi suhtlemisele nt Vaata kui ilusa särgi ma täna ostsin! Päris normaalne särk. Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad (tähelepanelik kuulamine; ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad (teadlik ignoreerimine; küsimuste esitamine; argumenteerimine) BAASHOIAKUD ENDASSE: Sallivus, enesearmastus=tolerantsus, eneseusaldus. MAAILMAPILDID: See kuidas me enesesse suhtume, määrab suuresti ära meie tundeid ja käitumise. KOGNITIIVNE TRIAAD: suhtumine endasse, ümbritsevasse ja oma tulevikku. M + T + ,,Terve" positsioon. Laps peab aru saama et vanemad teda armastavad pai/võtta sülje. Eriti isad+poissid. KUIDAS OMANDADA? 1) Armastuse väljendamise käitumises. 2)Jagamisprintisiibi rakendamine. 3) Reeglite kehtestamine. M +(-) T - ,,Mina olen prints ja sina oled konn"
Vabakoolidel ei olnud selget kasvatusfilosoofiat. Neid analüüsides saab rääkida sellest, mille vastu nad olid. Õpetaja jaoks oli lihtne mall, mille järgi sai eristada "pahad asjad" "headest asjadest". Teadus (teadmine), autoriteet ja korrareeglid - neist tuli hoiduda, sest pole olemas sellist teadmist (teadust), mida kõigile tingimata vaja on. Kuna laps õpib kogu ümbrusest, kus ta elab (elust enesest), siis tuli hoolt kanda õppimisümbruse eest, mitte aga õpetuse sisu ja viiside eest. Valikuvabadus, koostöö ja loovus - neid tuli järgida ja tunnistada. Iseloomulik oli, et lapsed valisid väga vähe akadeemilisi ehk teaduslikke aineid. Nii pole midagi imestada, et mitmete tunnistustega pärjatud koolilõpetanud olid sisuliselt kirjaoskamatud ja sõna otseses mõttes harimatud. Avatud kasvatus Open Education oli teine lapsekeskse kasvatuse suund Ameerika Ühendriikides, mille tippaeg jäi 1970. aastatesse ja mis 1980. aastateks oli end praktiliselt ammendanud. Avatud kasvatus
vastupidi - sõbrad, kes on hasartmängudes rivaalid, siis kirg ja soov võita on sageli sõprusest tugevam ( 2005). · Aktiivsuse ergutaja, mis mõjutab intellektuaalset, füüsilist ja moraalset tugevust lapse arengus (sama). Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus. Mängija ise tahab mängida ja leiab selleks idee, algatab mängu ja kutsub kaaslased mängima. Iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus on jooned, mis teevad mängu lapse arengu seisukohalt tähtsaks. Mängu tunnustena on toodud välja neli komponenti a) justkui nagu päris, b) paindlikkus, c) positiivsed emotsioonid ning d) seos vahendi ja eesmärgi vahel (Saar 1997, Ugaste 2005). Seega on mäng lapsele omapärane viis vajaduste edasiseks intensiivseks arenguks, mis kinnitab mängu olulist osa lapse vaimses arengus. Peamine tingimus vaimses arengus on lapse aktiivne tegevus. A
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
- selgitamise teel, mida teisel on võita (näidatakse kasusid, teise väärtuste ja vajaduste kaudu); - tunnustamise kaudu Enesemotivatsioon on emotsioonide mobiliseerimine eesmärgi teenistusse. Ma saan hakkama, ma teen selle ära "kontrollitud emotsioonid" Vastutustunne on sisemine vajadus toimida mingil viisil. Vastutustunne tekib kui esineb: - isiklik aspekt (sisemine veendumus, et seda tuleb teha; tegevus tugineb inimese väärtustele ja eesmärkidele); - valikuvabadus (võimalus ise otsustada, kohustuse vabatahtlik võtmine); Maailmapilt on indiviidi suhtumine teistesse. E. Berne neli suhtlusviisi enesesse ja teistesse: - M+ ja T+ - M+ (-) T- sulus miinusmärk sellepärast, et tema enda minapildis on viga, käitumuslikult oleks ta nagu parem (arvab, et on parem), aga tegelikult mitte, teiste mõnitamisega nö kompenseerib oma vigu; - M- T+ - M- T-
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................
Erinevate tunnete väljendamine, oskus oma tundeid valitseda ja nendest aru saada. • selleks tundke koos lapsega erinevaid tundeid (rõõmustage ning kurvastage koos) • julgustage last oma arvamust välja ütlema • õppige esitama lapsele häid küsimusi, mis näitab, et kuulate last ja hoolite tema arvamusest • andke lapsele aega vastamiseks Last tuleb aidata erinevate kogemuste abil olema avatud, kaastundlik ja teisi austama. • selleks looge erinevaid olukordi, kus laps oskab kasutada ja nautida kõike õpitut • olge situatsioonide loomisel aktiivsem pool Õpetada heatahtlikult ja sallivalt suhtuma inimeste ja rahvuste erinevustesse. • planeerige lastega vestlusi, kohtumisi, arutelusid, et meie seas elavad teised inimesed oma murede ja rõõmudega • tuleb märgata, aidata ja mõista Soovitusi, kuidas aidata last oma tundeid mõista (Allmann, 2003)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid. Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise
ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (Haridusseadus 1992). KOOLIEELNE LASTEASUTUS Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. Põhiülesanne on: luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti
- Selget ja arusaadavat esitlust – näited, lihtsus, eakohasus. - Sotsio-kommunikatiivset stiili. - Korra saavutamise võtteid – kehtestamine. Hollandi koolkond. Interpersonaalse käitumise mudel. OTT küsimustik uurib õpetajat läbi 3 käitumistüübi: 1) Juhtiv: juhib, organiseerib, annab korraldusi, kehtestab reegleid. 2) Abistav/sõbralik: abistab, näitab üles huvitatavust, käitub sõbralik. 3) Mõistev: kuulab huviga, on empaatiline, andestab, on kaastundlik. 4) Õpilastele vabadust andev: annab õpilastele valikuid. 5) Ebakindel: õpetaja hoiab „madalt profiili“ 6) Rahulolematu: näitab üles rahulolematust. 7) Noomiv: süüdistab, väljendab ärritust ja viha, keelab, karistab. 8) Range: õpetaja „hoiab ohjad pingul“, kontrollib, hoiab klassi vaikse, on range, kehtestab reeglid ja normid. Ranged õpetajad saavutavad korra klassis, aga õpimotivatsioonile on kahjustav. Õpetaja suhtlemist klassiruumis saab liigitada:
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
11.17 Vaba aeg ja perekond. Põhilised pereteraapia koolkonnad ja mõned praktilised perekonna hindamise meetodid (genogramm, võrgustikukaart) Kaasaegse pere lisad: Naise karjääri ümber organiseerunud pere. Külalisabielu(viimased 20 aastat) (2 eraldi majapidamist). Pensionieas inimeste töötamine peres. Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised käsitlused: Freud (1937) –terve psühholoogilise funktsioneerimise alus nõuab inimestelt võimet armastada ja töötada; Erikson (1963) –töö teema (töökus vs alaväärsus, 7-12 a) ja armastuse teema (intiimsus ja isolatsioon, 20ndad). Maslow ja Rodgers- töö ja armastus on tähtsad terviklikuks psühholoogiliste funktsioneerimiseks (emots vajaduste rahuldamine peres) Kiindumusteooria Hazan ja Shaver (1990) Varajases eas kiindumuskäitumine ja uurimiskäitumine; täiskasvanueas: armastuse vajaduse ja töö vajaduse rahuldamine, turvaline kiindumus- baas stressitekitavas situatsioonis vs
välismaailmast ja iseendast. Piir pärilike ja mittepärilike mõjurite vahel on segane. Muutused maailmas toovad kaasa muutusi meie sisemuses. Näiteks tüdruk, kes oma olemuselt on rõõmsameelne toob kaasa positiivse pöördumise tema poole, sellega kinnitame tugevamalt veel tema usaldust, et taoline käitumine väärib tunnustust. Koos sellega tugevneb tema eneseusaldus ja ta katsub sagedamini nii käituda, ta on usaldavam kui laps, kellel pole niisugust usaldust tekkinud. Individuaalsete erinevuste hulk suureneb, kui inimene kasvab. Normaalne laps läbib samad arengutähised peaaegu samaaegselt teistega, sest paljud lapsepõlves toimuvad muutused on seotud aju ja keha baasilise küpsemisega. Aastate jooksul koos mõtlemise
Roll, Selle olemus Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on õiguste, kohustuste ja mõjuvõimu koostoime. Roll eeldab erinevat käitumist ja avaldab mõju inimese käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preforma
samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga 2. PEREKOND 2.1. Perekonna ülesanded SOOJÄTKAMINE- olnud sajandeid ... SEKSUAALFUNKTSIOON- vastastikune kiindumus, sõprus, hoolimine aitavad hoida paarissuhet, mis on perekonna heaolu otsustav tagatis MAJANDUSLIK TOIMETULEK- tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE- inimese ühiskonna liikmeks kujunemine, peres õpetatakse toime tulema normide, reeglitega, kõlblusnormide õpetamine HOOLITSUS- see on turvalisuse vajadus, et sinu eest hoolitsetakse, hiljem sina teiste eest kannad hoolt, mis on eneseteostusvajadus
Seksuaalfunktsioon tagab abielupaari seksuaalsuse õigupärase väljendamise. Majanduslik funktsioon. Sotsialisserimis funktsioon- eelkõige mõeldud laste õpetamiseks. Hoolitsus- olla hoolitseja ja tunda hoolitsust. Hariv/kultuuruline funktsioon- mõeldud laste edasiarendamiseks. Turvalisuse pakkumine- varjata inimest välismaailma mõjude eest. 2. armastuse kolmnurkne mudel lk 43 Armastus sisaldab intiimusts ehk lähedust(emotsionaalne; avatus, usaldus ja julgus olla aus oma partneri vastu.), pühendumist(soov ja kohustus suhet jätkata) ja kirge(paneb energia liikuma, väljendub seksuaalsuses). Suhted erinevad selle poolest, mida suhtes olles kõige rohkem tajutakse. 3. pühendumine lk 48 Pühendumine väljendub partnerite otsuse jääda kokku nii heas kui halvas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhteporbleemidega. Pühendumist toetavad rituaalid: kihlus, abielu, ühised sünnipäevapeod
Tema jaoks oli see normaalne, sest väike Emma arvas, et asjad lasteaias niimoodi käivadki. Kasvatajad hoidsid tüdrukul silma peal, aga iga kord, kui pöörati selg, kordus tüdruku poolt sama käitumine. Õpetaja jooksis olukorda lahendama ning rääkis ja näitas nii kannatanule kui ka haigettegijale, kuidas peab üksteisega suhtlema ja mismoodi oleks õige käituda. Teemat arutati ka suures ringis, kus loeti ette õpetlik lastejutt ning seejärel arutati, kuidas üksteist hoida ja armastada. Laste käest küsiti, kuidas nemad ennast tunneksid 2 ja mida teeksid, kui keegi neid hammustaks, tõukaks või näpistaks. Emma hammustamiskorrad on nüüdseks oluliselt harvemaks muutumas, aga kui see juhtub, siis teeb tüdruk kohe peale oma tegu ohvrile kaastundlikult ning siiralt pai ja mõnikord ka kallistab. Sellisest käitumisest on näha, et tüdruk sai midagi aru, kuid mitte lõplikult. Seega, õpetaja
· Õppemängu kaudu lapsed kinnistavad ja süvendavad saadud teadmisi, harjutavad teatud oskusi. · Need mängud on seotud vaimsete võimete arendamisega. Mängus kujuneb oskus oma toiminguid koos teistega kooskõlastada, täita reegleid. · Mängud aitavad süvendada ja täpsustada laste teadmisi. · Mängudes ühendatud tunnetuslik- õpetuslik külg, kui ka emotsionaalne mänguline külg. · Õppemängud toetavad õppimist ja loovad lastes soovi mängida koos ja õppida Õppemäng ühendab endas: · Õppimist ja õpetamist · Mängimist Õppeülesanne: igas õppemängus võib olla mitu ülesannet, ülesanne on varjatult mängu sisse peidetud. Õppemängude liigid: · Nukumängud ja mängud erinevate esemetega · Lauamängud · Sõnalised õppemängud · Mängud- reisid Ehitusmäng- on esemete või erinevate materjalide kasutamine selleks, et ehitada või luua
kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja
Kui Émile ütleb: ,,Mul on valu", siis peavad valud väga suured olema, et nuttu välja kiskuda. Olgu lapsel nii valus kui tahes, ta nutab harva, teades et on üksi ja kuulajaid ei ole. Haavamise puhul tunneme valu vähem haavast, kui hirmust selle vaatamisel. Kui laps näeb, et ma kohe juurde ei jookse, näeb ta minu külma verd, siis arvab ka tema seda omavat ja arvab valu paranenuks, kui ta seda enam ei tunne. Seesuguste kogemustega areneb lapses juba varakult julgus ja kartmatus, kergemate valude kannatamisega õpib ta kannatama ka suuremaid valusid. Kannatamine on esimene asi, mida Émile peab tundma õppima ja mida ta kõige rohkem vajab. Niipea kui ta kõndima õpib, toetame teda ainult kivisel pinnal, et teda võimalikult kiiresti sealt ära viia. Iga päev viibib ta väljas murul mängides. Seal võib ta vabalt joosta ja hullata, seal võib ta kukkuda- seeläbi õpib ta jälle üles tõusma
muudatustest, mis on seotud tema lapsega või rühmaga - lõpetan positiivselt, tänuga - hoian vestluses saadud info konfidentsiaalsena. Vestlus lõpeb mõlema poole kokkulepetega edasisteks sammudeks, kirjaliku lühikokkuvõtte tegemisega ja allkirjastamisega; saan ka tagasiside lasteaia tegevuse kohta. Tulemus: saavutame lapsevanemaga parema usaldussuhte; kooskõlastame nägemuse lapse arengust; sõnastame koos lapse arengut toetavad eesmärgid, kokkulepped mis on kooskõlas lapse arengu eeldatavate tulemustega; Arenguvestlust praktikas ellu viies pean silmas, et: * lasteaiaõpetajana loon avatud, vestlust soodustava õhkkonna KOHE - arenguvestluse alguses; * arenguvestlus on keskendunud nende PROBLEEMIDE VÄLJASELGITAMISELE, mis takistavad lapsel parima arengu saavutamist; * vestlused julgustavad KESKENDUMA LAHENDUSTELE; * spetsiifilised LAHENDUSTEED, milles kokkulepe saavutati, on
liikumisest ja liikumise ohutusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse kodu ja lasteaia koostöös. 3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas. Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel. Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi. 4. MÄNGU KAUDU ÕPPIMINE Mäng on koolieelses eas lapse põ hitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017
tagab lapsele turvatunde 2) Autonoomia vs häbi 1-3a – Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine ja liiga rasked ülesanded tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Tekivad suhted. 3) Initsiatiiv vs süü 4-6a – Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad ja tõrjuvad, siis tekib lapsel süütunne. Eristab poissi ja tüdrukut. Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja fantaasiamängud. 4) Edukus või alaväärsus 7-11a – Algab kooliminekuga ja põhiline on õppimine, enesetäiustamine ja arendamine. Kui laps ei saa eduelamus ja teda ei kiideta
Individuaalne töö aitab kaasa kasvatusülesannete täitmisele, suureneb omandatava info maht ja intellektuaalne aktiivsus ning iseseisvus. Lapsed õpivad oma arvamusi paremini põhjendama. Individuaalse töö puhul ei ole lapsel objektiivses mõttes rühmakaaslaste ees kohustusi. (Liimets, 2001.) Kui lasteasutus on lapsele meeldivaks tegevuspaigaks ja ta märkab, et tema eest hoolitsetakse, siis kasvab ja tugevneb lapse eneseteadvus ja eneseusaldus (Eisen, 1992.). Seega tuleb õppe- ja kasvatustegevust kohandada lapse individuaalsusega, et soodustada lapse arenemist igakülgseks isiksuseks. Individuaalne töö peab jääma õigetesse piiridesse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Üksik isiku arenemist tuleks suunata selliselt, et ta tunnustaks sotsiaalseid väärtusi. (samas, 1992.) Individuaalsus ongi see, mis teeb igast inimesest isiksuse ning õpetaja ülesandeks on individuaalsed iseärasused
Selle kujunemine etapiline: 1. Ema armastus lapse vastu- tähtsaim 1.eluaasta 2. Lapse armastus ema vastu- 2.eluaastast peale 3. Armastus eakaaslaste vastu- eelkoolieas 4. Armastus teisest soost inimese vastu (saab kujuneda ainult siis, kui eelmised on olemas) Vaadeldi ilma emata kasvanud lapsi ja ahvilapsi. Üksi kasvanud ahvid olid võimetud suhtlema, käitusid ebaadekvaatselt (N.kallale kõige tugevamale). Ilma armastuseta kasvanud ei suuda armastada. Emotsionaalses arengus peamiseks faasiks on võõrastamisärevus ja lahutamisärevus, mis ilmnevad umbes 7-kuuselt. Spitz (USA)- uuris lapsi emast lahutamisel. 1.etapp- nutab 2.etapp- laps sulgub endasse, ei taha kellegagi suhelda 3.etapp- liigutuste aeglustumine 4.etapp- kõhnumine 5.etapp- miimika kadumine, neuroosid, apaatsus Eva Schmidt-Holmer- uuris hospitalismi (lapsi, kes pikemat aega haiglas). Lastel on liikumapanevaks jõuks vajadused.
annaabi.ee 
