1.Too näiteid eesti sisepoliitikast 1920-1934, selle kohta, et riigis valitses parlamentaarne demokraatia. V: a) Mitme partei süsteem b) Koalitsiooni valitsused. c) Rahva laialdased demokraatlikud vabadused d) Õigused e) Võimudelahusus. 2. Too näiteid 1934-1940 a Eestis valitsenud autoritaarse võimu kohta. V: sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, riigikogu saadeti laiali, 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. 3. Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned. V: Ainupartei, demokraatlike õiguste piiramine, seadused ilmusid pätsi dekreedina, kaitse seisukord riigis, riigikogu ei käinud koos. 4. Mida nimetati Balti liiduks? Ja miks selle loomine ebaõnnestus? V: *sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti
Vabadussõja ajal. Luule 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks" Kirjanik ja poliitik Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. 21.juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile peaministri ametivande. 24.augustil paigutati Johannes Vares Eesti Nsv Ülemanõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat Lõpetuseks 25. augustil 1940 võttis Riigivolikogu vastu Esti
Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johann Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Toetusallkirjade kogumise kampaania käigus sai Larka 51%, Laidoner 30% ja Päts 15% antud allkirjadest. Kõlasid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Vastuseks ähvardustele Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad siiski jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. Sirgul õnnestus juba 1934 vanglast põgeneda; ta suri 1937 Luksemburgis segastel asjaoludel (seda on peetud poliitmõrvaks).
7. Milles seisnes kriis Eesti Vabariigis 1930.-ndate aastate algul? 1930. aastate algul tabas Eesti ühiskonda kriis: 1. ülemaailme majanduskriis a) vabrikud ja talud läksid pankroti b) tööpuudus c) elutaseme langus 2. Sisepoliitiline kriis rahvas oli rahulolematu riigi võimuga, nõuti uue põhiseaduse ja riigipea ametikoha kehtestamist. 8. Nimeta Vaikivale Ajastule iseloomulikke jooni Eestis? a) keelustati kõik poliitilised organisatsioonid b) ainuparteina loodi Isamaaliit c) kehtestati tsensuur d) ei toimunud demokraatlikke valmisi e) riiki valitseti K. Pätsi dekreediga f) 1937. aastal võeti vastu uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht
haridustaset. Väga tähtis on töötajate koolitamine ja edasi arenemine. Sellega nad aitavad töötajaid, muutes tööd üha ergonoomiliseks, mistõttu on ettevõte üha edukam, sest on tagatud töötajate heaolu. On oluline, et inimesele sobib see töö, mida ta teeb või tegema hakkab, kuid see sõltub ka kindlasti majanduslikust olukorrast. Paljud organisatsioonid on seetõttu muutunud paindlikkumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Leping peab olema selge, kuid psühholoogiline leping viitab vaikivale lubadusele, need võivad erineda sellest, mis on kokku lepitud. Lepingud lepivad kokku nii rahalised väärtused kui ka lojaalsuse ja pühendumise. Kui organisatsioon pakub välja suhteliselt kindlat töökohta, sisemise karjääri võimalusi ja pidevat koolitamist ja arendamist, siis inimesed tõenäoliselt eeldavad, et neid ka premeeritakse, kui nad on edukad. Praegused organisatsioonid peavad olema paindlikud ja jätkusuutlikud, mistõttu ei saa nad hoida kinni vanadest reeglitest, vaid
aastatel veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Vahekorrad" (1922), "Geomeetriline inimene" (1924), "Multiplitseerit inimene" (1927), "Maailm on lahti" (1929), "E.V.-r" (1932), "Tulipunkt" (1934), "Memento" (1936) jpt. Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. Poliitikas ta (erinevalt paljudest teistest vasakintellektuaalidest) otseselt ei osalenud, kuid kirjutas "kodanlikku riiki" kritiseerivaid luuletusi ning külastas mitmel korral (1928, 1935, väidetavalt ka 1939) Nõukogude Liitu, millest talle jäi väga idealistlik mulje. Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning
,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst". 1930. aastate keskpaigas leidis aset teine suurem murrang omariiklusaegses kirjanduses. Proosalooming jäi küll esikohale ning järgnenud aastaid on peetud koguni eesti romaani kõrgajaks, kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi. Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja
Samal ajal kui vabariiklastel oli ette näidata kaheldamatuid edusamme.olid demokraadid 1972.aastal rohkem kui kunagi varem poliitilisest tsentrist eemaldunud. Demokraatide parteikongress kujunes kildkondlike huvide foorumiks, naisõiguslaste, homoseksuaalide, lesbide ja kõikvõimalike äärmusgruppide eestkõnelejate kõrval said ka ohjeldamatu kanepisuitsetamise poolehoidjad ning mulje, mille partei jättis "vaikivale enamusele", oli katastroofiline. Vabariiklased seevastu ilmutasid oma parteikongressil 1972. aasta augustid parimat vormi ja valisid esitluseks optimaalse koreograafia. Kokkuvõte R. M. Nixon oli USA riigitegelane. Hariduselt jurist. Ta oli 1947 1953 Kongressi liige ja 1953 1961 aastal asepresident ning 1969- 1974 president. Sell ajal, kui Nixon oli president paranesid USA suhted Hiina ja NSV Liiduga. 1972
liit ületas kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna ning seadis uues olukorras sihiks asjade parandamise riigis. See eeldas aga võimule tulekut. Siinkohal sattusid ohtu võimu armastama hakanud poliitilised juhtfiguurid. Kui 1934.aasta Riigivanemate valimise võitis ülekaalukalt vapside esindaja Andres Larka, korraldasid Konstantin Päts ja Johann Laidoner sõjaväelise riigipöörde, keelustades EVL tegevuse ning pannes alguse nn ,,vaikivale ajastule". Avalikkusele põhjendati seda küll vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga, kuid valimiste tulemuste valguses tundub see endiselt rumala õigustusena võimu enese käes hoidmiseks. Ilmselt ei oska keegi meist arvata, milline oleks Eesti riigi saatus olnud vapside võimuletulekul, kuid kahjuks teame seda vastupidisel juhul. Vabadussõjalased vangistati pikkadeks aastateks, ilma otsese süütõendita
17) Selgita mõisted: isikukultus, industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine, plaanimajandus, suur terror, GULAG. Isikukultus ehk lõputu ülistamine; industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine; sundkollektiviseerimine – talupoegadelt võeti vili jõuga ära; plaanimajandus – rahvamajanduse arendamine ühtse riikliku plaani kohaselt; 18) Iseloomusta autoritaarse reziimi kehtestamist Eestis 1934.aastal (kelle poolt, miks, vaikivale ajastule iseloomulik) 19) Kuidas mõjutas totalitarism kultuurielu kahe maailmasõja vahel? 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Liit 1919-1933 Demokraatlik Saksamaa ehk Weimari Vabariik 1923 Ruhri kriis – Prantsusmaa ja Belgia viisid väed Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonda ja okupeerisid selle. (Sellel ajal oli Rahvasteliidu põhimõte, selle tõttu USA ja teised riigid sekkusid) Tehti Dawesi plaan ehk Saksamaa maksab järelmaksu.
Samal ajal kui vabariiklastel oli ette näidata kaheldamatuid edusamme.olid demokraadid 1972.aastal rohkem kui kunagi varem poliitilisest tsentrist eemaldunud. Demokraatide parteikongress kujunes kildkondlike huvide foorumiks, naisõiguslaste, homoseksuaalide, lesbide ja kõikvõimalike äärmusgruppide eestkõnelejate kõrval said ka ohjeldamatu kanepisuitsetamise poolehoidjad ning mulje, mille partei jättis "vaikivale enamusele", oli katastroofiline. Vabariiklased seevastu ilmutasid oma parteikongressil 1972. aasta augustid parimat vormi ja valisid esitluseks optimaalse koreograafia. Kokkuvõte R. M. Nixon oli USA riigitegelane. Hariduselt jurist. Ta oli 1947 1953 Kongressi liige ja 1953 1961 aastal asepresident ning 1969- 1974 president. Sell ajal, kui Nixon oli president paranesid USA suhted Hiina ja NSV Liiduga. 1972
Vapsid asusid põhiseaduse muutmist toetama. Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks kukkus aga napilt läbi ( rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ja vapside tugev vastupropaganda), teine rahvahääletus kukkus samuti läbi, tuli korraldada kolmas rahvahääletus. 5)Millal ja miks tegi Päts riigipöörde? Ennetamaks vapside võimuletulekut ning koondamaks võimu enda kätte, 12.märts, 1934. 6)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned: Riigikogu ei kutsutud kokku Oli ainult üks partei (Isamaaliit) Seadusi andis välja Päts oma dekreetidena Võim oli Pätsi ja ta sõprade käes (Päts, Laidoner, K.Einbund, Kaarel Eenpalu) Kehtis erakorraline seisukord, põhiseadus ei kehtinud Tsensuur
Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll
Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll
d) Peamised väliskaubanduspartnerid : a. Suurbritannia. b. Saksamaa. 5. Nimeta põhjuseid, miks jõudis Eesti ühiskond 1930.-ndate aastate alguses ühiskondlikku kriisi. 1) Sisepoliitilised kriisid(valitsuskriisid) valitsused vahetusid pidevalt. 2) Ülemaailma majanduskriis elatustase langes, töötus kasvas. Inimesed olid rahulolematud. 3) Riigikogul oli suur võim. 6. Nimeta Vaikivale ajastule iseloomulikke jooni ja selgita, kuidas nad demokraatiaga kokku sobivad. 1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust. 3) Kolmikvõim ehk triumviraat. 4) Autoritaarne kord. 5) Opositsioon oli likvideeritud.
Riiginõukogu – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt o Presidendil oli õigus parlament laiali saata o 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus o tõusis elatustase o Eesti oli muutumas tööstusriigiks “Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud
peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk. · Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr. · Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen Tammsaare ja Karl Ristikivi. · Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. · Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate'' rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. · Eesti kunsti vanameistritest jätkasid tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe.
Ta nimetas ametisse valitsuse, mille peaminister oli Kaarel Eenpalu. Valitsus jätkas senist poliitikat - kaitseseisukord püsis ja riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidena. Majandus vaikival ajastul 1934. aastal hakkas majandus kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes koduloomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusse. Eraettevõtlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu. Majanduse otstarbekamaks korraldamiseks loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid. Ilmnesid plaanimajanduse alged ja suurenes riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitika Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, sest NSV Liit tugevnes ning Hitleri võimuletuleku tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa. Ilmnes Rahvasteliidu ja
toetused neile 2)SISEPOLIITILINE: MASU-ga kaasnes rahulolematus(korrupt., kunstlik tekitamine?, parteiliste huvide eelidtamine riigile Süüdistati poliitikuid, Riigikogu, valitsust. *valistsuskriis e. rahvas võõrandus riigist, parlament killustus => tulid vabadussõjalised ja tekki nende liit, lubasid et pole korruptsiooni jms. Põhiseaduslik probl+vajadus presitendi järele => rahvahääletus. 9) Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused? Riigipööre: Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja sulgeti vabadussõdalaste ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit võttis Tlni oma kontrolli alla ning politsei arreteeris vabadussõdalasi. Valimised lükati edasi ning käivitati puhastustöö riigiametites. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Eiselbund. 2.okt1934 seati parlament nn
Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. "VAIKIV AJASTU" EESTIS: 1. "Vaikiva ajastu" kujunemine: Mõiste: Vaikiv ajastu- periood Eesti ajaloos, kus K.Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. "Vaikivale ajastule" iseloomulikud jooned: A) 1934 sügisel saadeti määramata ajaks laiali Riigikogu (e. sunniti "vaikivasse olekusse"), kes oli söendanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. B) Vailtsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. C) Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut.
a. valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a. keelustasid Laidoner ja Päts Vabadussõjalaste Liidu tegevuse, pannes alguse nn. vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. Sirgul õnnestus juba 1934. a. vanglast põgeneda. 7. KONSTANTIN PÄTS Pätside põliskodu on olnud Viljandimaal Holstres. K. Pätsi isa Jakob pidas Viljandis ehitusmeistri ametit. Konflikt kohalike mõisnikega ja ehitustellimuste
* kasvas riigi otsene roll majanduses: suurendati riigi osalust ettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid * erakordselt suur tähelepanu tööstusel * põllumajanduse edenemine (suured toetused) * kasvas eksport * väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks (peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia) * rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, elukallidus langes, kadus tööpuudus Milline on Teie isiklik hinnang vaikivale ajastule? Põhjendage oma hinnangut. Mõiste vaikiv ajastu. nimetus Eesti ajaloo perioodile aastail 19341938. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. * asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust (Maaleht suleti ja Postimees allutati Pätsu-meelsete ringkondade kontrollile)
Suleti vapside organisatsioonid Vangistati 400 vapsi Valimised lükati edasi 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas ,,vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu- K. Päts juhtis riiki ainuisikuliseltkeelustas erakondade tegevuse, ajakirjandus allutati tsensuurile, ainus lubatud poliitiline organisatsioon oli Isamaaliit. ,,Vaikivale ajastule" oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. Juhitav demokraatia-esimeseks presidendiks sai K.Päts. Välispoliitika: Eesti ja Rahvasteliit, Balti liit, suhted NSV Liiduga Rahvasteliit-Eesti seisund kindlustus 1920. aastate kekspaigus, kui Euroopas vähenes relvakonfliktide oht. Eesti ühines kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjategevust.
· Itaalia kahe maailmasõja vahel: Mussolini ja fasistide võimuletulek; fasistide sise-, majandus- ja välispoliitika. · Eesti kahe maailmasõja vahel: majanduse tsükliline areng 1920-1940; sisepoliitiline areng 1920.aastatel; võitlus sise- ja välisvaenlastega 1920.aastatel; sisepoliitilise kriisi põhjused 1930.aastate algul; Vabadussõdalaste liikumine Eestis; 12.märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). · Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö",
võimuvolitustega presidendi ametikoht Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu 80 liiget rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu 40 liiget nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt Presidendil oli õigus parlament laiali saata 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti. "Vaikivale ajastule" oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Välispoliitilised probleemid- 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fasistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24
4) Itaalia kahe maailmasõja vahel: Mussolini ja fasistide võimuletulek; fasistide sise-, majandus- ja välispoliitika. 5) Eesti kahe maailmasõja vahel: majanduse tsükliline areng 1920-1940; sisepoliitiline areng 1920.aastatel; võitlus sise- ja välisvaenlastega 1920.aastatel; sisepoliitilise kriisi põhjused 1930.aastate algul; Vabadussõdalaste liikumine Eestis; 12.märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). 6) Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari
1928. a rahareform, mis tehti Rahvaste liidu ja Inglise panga toel. Margad muutusid kroonideks ja pennid sentideks. Positiivse arengu katkestas 1930. a Euroopasse jõudnud majanduskriis. Majanduskriisiga kaasneb ka poliitiline kriis. Tekkis Eesti vabadussõdalaste liit, kes hakkas nõudma põhiseaduse muutmist. 30ndate aastate algul toimus 2 põhiseaduslikku kriisi 12. märts 1934.a toimus riigipööre, mille organiseerisid Päts ja Laidoner. Pannakse alus n-ö vaikivale ajastule, purustatakse Vapside partei, peatatakse parlamendi tegevus, luuakse üheparteiline süsteem, seega on alus pandud autoritaarsele diktatuurile. 1938. a võetakse vastu uus põhiseadus, poolpresidentaalne riik, parlament oli kahekojaline ja prlament valib presidendi. 2. Heaoluriik ja selle jätkusuutlikus Nüüdisühiskonna rajamine saab alguse industriaalühiskonna tekkimisest. Asjaolu, et inimesed liikusid maalt linna ning asusid tehastes tööle, muutis oluliselt nende
Päts, ta nimetas ametisse valitsuse mille peaminister oli Kaarel Eenpalu, valitsus jätkas senist poliitikat, kaitseseisukord püsis, riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemnad seadused anti välja presidendi dekreetidena. 1934 hakkas majandu kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes loomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõttlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu ning loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid majanduse otstarbekamaks korraldamiseks, ilmnesid plaanimajanduse alged ja kasvas riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, NSVL tugevnes ning Hitleri tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa, ilmnes ka Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus lahendada
tagasi maksma. 60 Tehinguõiguse eriosa. Seltsinguleping. (Slaid 29) Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). Vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. (VÕS § 610 lg 1). Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega (VÕS § 580 lg 2). Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Panuste
Locke'i loomuliku vabaduse ja võrduse idee (sarnaneb Filmerile). Riik loodi selleks, et saada üle probleemidest, mis valitsesid riigieelses seisundis. Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule. Praktilised argumendid monarhia kasuks- ülivooruslik valitseja, ühiste huvede kaitse. 19.sajandi algul pettuti Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad : monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Kuni I MS liberaalse monarhia idee vs vabariiklikud, sotsiaalsed ideed. Alternatiiv I : rahvavalitsus Keskajal olematu ideoloogia, hakkas laiemalt levima 17. sajandil seoses Inglise kodusõjaga
18 · Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel · Käsiraamatud: "Valitsejapeeglid". Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned · Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule (consent) · Praktilised argumendid monarhia kasuks. 18. saj: "valgustatud despootia" idee (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina). Ülivooruslik valitseja, ühiste huvide kaitse · Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad:
Töörahva Elu, lk 1-3. 93 Kasesalu, H. (28. august 1984. a.). Võru tähistas oma juubelit. Töörahva Elu, lk 1. 31 4. JUUBELISÜNNIPÄEVADE VÕRDLUS Eesti on olnud nendel aegadel väga erinevas olukorras: 1884.aastal Vene keisririigi koosseisus; 1934.aastal iseseisev Eesti Vabariik ja 1984.aastal Nõukogude Liidu koosseisus. Kõik sünnipäevad on sattunud pingelistele perioodidele: tsaaririigi venestamisperioodile, vaikivale ajastule ja järjekordsele venestamisele. Seega igal ajal on olnud omad probleemid. Võru linn on kogu aeg olnud maakonnakeskuse rollis. Võru linna haldamine muutus aja jooksul (Tabel 1). Võru elanike arv on 1884. aastal u 2700, 1934. aastal u 5330 ja 1984. a. u 17 900. Seega elanike arv on esimesel juhul kahekordistunud ja seejärel kolmekordistunud. Oluline muutus on toimunud linnaelanike rahvuslikus koosseisus: 1884. aastal oli eestlasi u
järk-järgult kõike teie elus muutma. Oma olemuselt on Jumal või Vaim või Allikas looja, kuid loob ta teile peaaegu mõistetamatute meetoditega. Vaim on vaikiv ning igavene, ja siiski on ta looja. Jumalikkuse reaalsusest ei ole võimalik mõistusega aru saada. Seda on võimalik vaid tunnetada. Kui te lasete selle oma ellu ning tunnetate seda kui sosinat südames, hakkab kõik tasapisi oma kohale asetuma. Kui häälestada end Vaimu reaalsusele selle kõige, mis teie kogemuste taga seisab vaikivale teadvustamisele, lõpetate te reaalsusele oma tahte pealesurumise. Te lubate kõigel olla loomulikus olemise seisundis. Te muutute oma loomulikuks tõeliseks minaks. Ja kõik toimub siis harmoonilisel ning tähenduslikul moel. Te tunnete, et kõik toimub loomulikus rütmis ja loomulikus järjestuses. Kõik, mida on vaja teha, on olla häälestatud jumalikule rütmile ning lubada lahkuda hirmudel ning mõistmatusel, mis tekitab teis tungi vahele segada. Vaimu tasemelt teiste
Locke: usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud Rooma eeskuju kujul (liberaal) Toetusid Polybiose (200-118 eKr) kirjeldusele Rooma vabariigi pol. 18. saj. monarhiaideed süsteemist, 3 segatud elementi, valvavad üksteist: Loobumine Jumaliku võimu ideest – rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) demokraatlik (tribüünid), nõusolekule (consent e konsensus) aristokraatlik (Senat) Praktilised argumendid monarhia kasuks. 18. s: “valgustatud despootia” idee monarhistlik (konsulid) (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina II). Muidu igavene vaheldumise tsükkel, Polybiose anacyclosis:
dekreetidega. 1934. a. Sügisel tuli küll Riigikogu uuesti kokku, ent valituse kritiseerimise pärast saadeti nüüd lõplikult laiali. Järgnes ,,vaikiv ajastu" s.t valitsemine ilma parlamendita. 11. Uue korra sisseseadmist põhjendas K. Päts suuresti vapside ohuga. Selle rõhutamine võimaldas valitsuse sotsaalset baasi laiendada. Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn. Vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad siiski jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. 12. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal ja kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. Tegelikkuses 1938. aasta põhiseadus autoritaarsust ei
Tehti ümbes eesti ajalgu ja puhastati saksa ja vene mõjutustest- anti välja „Eesti rahva ajalugu“ ja „Eesti ajalugu“. Eesti teaduse küpsuse tõendina valmis 8 kõiteline „Eesti Etsoklopeedia“ 1932-1937. KIRJANDUS Peale Noore-Eestit tuli päevakorda „Siuru“ rühmitus koos G. Suitsu, M. Underi ja H. Visnapuuga jt-ga. Peamine kirjutuslaad oli uusromantism hiljem uusrealism ja siis psühholoogiline realism. Tänu vaikivale ajastule kerkis esile ajalooline romaan. Luules kerkis esile „Arbujad“ koos H. Talviku, B. Alveri ja U. Masinguga jt-ga KUJUTAV KUNST Kunstis puudus kindel suund tänu mõjutustele erinevatest vooludest ja koolkondadest. (impressionism, ekspressionism, kubism, konstrktivism) Vanameistrid: A.Laikmaa, K.Raud ja K. Mägi, uuemad: N.Triik, P. Aren, A. Jansen, A. Vabbe Skulptorid: Jaan Koort (porteed ja loomaskulptuurid), A
Hing täitund saastaga, mis jätnud sinna mineviku koorem. Üks veski nägematu jahvatab kõik rõõmud mürgiks jahtuvas mu veres, kus elumõte kahvatab kui närbuv päike kleepjas udumeres. (,,Eleegia") Ülesanne Loe luuletust ,,Dies irae." Millised sündmused toimusid Eestis 1934. aastal ja missugune reziim tuli võimule 1933. aastal Saksamaal? Kuidas on kirjeldatud kahe maailmasõja vahel Euroopas valitsenud olukorda ja mis viitab Eesti oludele? Milliste kujunditega on vihjatud vaikivale ajastule? Mis on Talviku arvates kirjanike kohus, aga kuidas on olukord tegelikult? Loe luuletusi ,,Fööniks" ja ,,Eleegia". Milliseid kujundeid on kasutatud? Mida on nendega öelda tahetud? VÄLISEESTI KIRJANDUS Eestist lahkus 1944 sügisel kokku kuni 70 000 inimest, põgenike hulgas olid ülekaalus intelligents ja majanduslikult kindlustatud inimesed need, keda Nõukogude vägivald oli 1940-41 kõige valusamalt puudutanud. Kõige arvukamalt (20 000) jäi eestlastest pagulasi elama Rootsi
karistada, kuid see pole nii turvaline ja kindel kui riik, mistõttu seatakse kõrgem kohtumõistja, valitsejale usaldatakse võim kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). Valitseja peab valitsema seaduste alusel, kui seda ei tee, võivad alamad teda kukutada 18.19. saj. monarhiaideed · Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule (consent e konsensus) see, mida Locke nõudis. Tavaliselt tõlgendati seda kui vaikivat nõusolekut. · Praktilised argumendid monarhia kasuks. 18. sajandil: "valgustatud despootia" idee (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina II). Ülivooruslik valitseja, ühiste huvide kaitse. Monarhile tulebki rohkem vabadust anda, sest valgustatud monarhid näevad ühishuve paremini ja kaitsevad lihtrahvast aadlike jt võimsate isikute vastu
Kõik ideed sealhulgas feministlikud, on selles mõttes patriarhaalse ideoloogiaga määritud. Asi ei ole niivõrd mitte selles, kas antud teooria on mehe või naise sõnastatud, vaid kas tema mõju saab antud olukorras nimetada seksistlikuks või feministlikuks. Poliitiliste tegutsemismotiividega kriitikutena püüavad feministid oma tööde poliitilist konteksti ja tagamõtteid selgesti välja tuua, just nimelt selleks, et seista vastu patrialhaalse võimupoliitika vaikivale tunnustamisele, mida nii tihti esitatakse intellektuaalse neutraalsusena või objektiivsusena. Rõhutades, vajaduse korral agressiivselt, oma õigust teiste ideid omaenda poliitilistele eesmärkidele kohandada, saame hoiduda analüüsimast intellektuaalselt ja kultuuriliselt aktiivsete naiste olukorda lüüasaanu seisukohalt. Näitena sellest kultuurilisest ümberkujundustööst võime viidata paljudele naistele, kes on võtnud
«Maha! Maha!» hüüti igast küljest. Sel hetkel tõusis riietumisruumi vaip, mida eespool kirjeldasime, ja nähtavale ilmus isik, kelle nägemine juba rahvahulga seisma pani ja nagu võluväel ta viha uudishimuks muutis. «Vait, vait!» See kõhklev ja kõigest kehast värisev isik tuli, kogu aeg kummardusi tehes, mis liginedes üha põlvituste sarnasemaks muutusid, marmorlaua ääreni. Vahepeal oli erutus vähehaaval vaibunud. Oli alles jäänud vaid kerge sumin, nagu see ikka on omane vaikivale rahvakogule. «Härrad kodanikud,» ütles näitleja, «ja austatud naiskodanikud, meil on au tema eminentsi härra kardinali juuresolekul ette kanda ja etendada üht väga ilusat moraliteed, mille nimi on «Neitsi Maria tark kohtuotsus». Mina mängin Jupiteri. Tema eminents on praegu siia saatmas Austria hertsogi auväärt suursaatkonda, mida aga praegusel silmapilgul Baudets' väraval kinni peab härra ülikooli rektor oma kõnega. Niipea kui kõr-geaulikum kardinal siia
annaabi.ee 
