Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väike käitumisraamat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distsipliin, teeks, lutt, suhtlemine, järjekindlus, juttu, juttude, rutiin, järjepidevus, lugupidaminesvatamine, rõõm, ehkki, võite, olge, tegude, positiivset, püüdke, pedagoogiline, seminar, lapsevanemale, kreitsman, omaette, isiksused, tervet, olukordi, vastusei, uhkust, erineval, helluse, lapsevanemad, unarusse, aastasele, suuremaks, saades· Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega Televiisor ja arvuti ei liida inimesi ega loo hoolivat side. Oleme pakumiste üleküllusest killustunud. Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Lapses juurdub iseseisvus ja sellega kaasneb see, et ta ei suhtle nii piisavalt enam oma vanematega. Hiljemas eas väljendub see konfliksuse ja agressiivsusega. 2. KASVATUSE ABINÕUD Kasvatusabinõud aitavad meil saavutada kontrolli nii enese kui ka perekonna suhtes. Abinõusid kasutusele võttes saame muuta üht või teist olukorda ja seda siis positiivses suunas. Räägin mõningatest abinõudest ka lähemalt. 1.5 Distsipliin Dissipliinist rääkides võib seda sõna kasutada erinevates tähendutes. Enamlevinum tähendus on kontroll pealesurutud allumise abil ja karistamine. Vähemlevinud tähendus on enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus (Lindgren 1994). Eesti Entsüklopeedia selgitab distsipliini kui kindlaksmääratud korrast kinnipidamist, olgu see kas vabatahtlik või sundusega saavutatav (ENE 1987: 136). Enamasti mõistetakse distsipliini kui allumist teatud reeglitele, mis on kohustuslikud
............................................3 7.Minu arvamus raamatust!.........................................................................................................3 2. SISSEJUHATUS Valisin raamatu pealkirjaga Tingimusteta armastus. See raamat räägib kristlikust kasvatusest lapsevanematele. Raamatus on palju näiteid nii autori kui ka tema tuttavate lastest. Raamatus analüüsib autor, kuidas peab õigesti last kasvatama, mis on distsipliin, millised on õige ja ebaõige armastus. 3. KAS OLED NÕUS AUTORI SEISUKOHTADEGA? Selles raamatus on palju õpetussõnu lapsevanematele, kellel on probleeme laste kasvatamisega. Raamatus on toodud palju näiteid, mida on ka korralikult analüüsitud. Paljud lapsevanemad arvavad, et laste kasvatuse juures on väga oluline karistamine. See võib põhjustada lastes arvamuse, et nende vanemad ei armasta neid piisavalt. Kuigi see ei ole nii tegelikult
tähendab teiselt poolt seda, et nii mees kui ka naine on valmis teineteisele avaldama oma ootusi, mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme uus põlvkond inimesi. Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee).
Seega mitte millegi tegemine olukorras, kus laps on mõnest tegevusest haaratud, võib väljendada vanemlikku heakskiitu. Ka mitte millegi ütlemine võib väljendada heakskiitu. Vaikus passiivne kuulamine on võimas mitteverbaalne sõnum, mida võib edukalt kasutada selleks, et inimene tunneks end täielikult heaks kiidetuna. Kui vanemad lapsele vastavad, lausuvad nad sageli midagi ka lapse enda kohta. Seepärast avaldabki suhtlemine lapsele kui isiksusele ja kokkuvõttes ka teie suhtele nii suurt mõju. Iga teie sõnum ütleb lapsele midagi selle kohta, mis te temast arvate. Järk-järgult paneb ta kokku pildi, kuidas te teda kui inimest tajute. Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7
vähem tubli) ja mida me suudame saavutada. Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea enesehinnang just neisse puutuvas, kuid see ei pruugi nii olla teistel aladel.( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2.1 Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Et osata suurendada lapse enesehinnangut ja enesekindlust, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad vanemad neid ka oma lastes. Sisemine enesekindlus tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. See tähendab et julgetakse seista oma mina ja oma tegude eest. Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt.
Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad
sihtpunkti poole. MIDA NAD PEAVAD TEADMA Juhi neli põhivärvi Iseloom+perspektiiv+julgus+soosing=terve ja tõhus juhtimine Iseloom. Kas ilma selleta saab olla hea juht - jah, aga ainult lühikest aega. Inimese iseloom elab kauem kui inimene ise. Hea iseloom ei ole meile või meie lastele antud. Me peame ise seda tükk tükki järel ehitama, kasutades mõtlemist, valikuvõimalusi julgust ja otsusekindlust. Töötage oma lapsega tema iseloomu kallal. Isiklik distsipliin Isiklik turvalisus ja idntiteet Isiklikud veendumused, väärtused ja eetika Sammud mida teie laps saab oma iseloomu arendamiseks astuda 1. Laske lapsel end distsiplineerida ning teha igal nädalal kaks asja, mida ta ei taha teha. 2. Aidake tal seada üks eesmärk ning keskenduge ühele kuni kolmele sammule, mida ta saab eesmärgi saavutamise suunas teha. 3. Selgitage lapsele lahti kõik miksid, mis teie reeglite ja juhiste taga peituvad. 4
väärkäitumisele. Hooletusse jäetud lastel võib tekkida teleri-, video-, või arvutisõltuvus. Lastel võivad tekkida ekstreemsed huvid nagu vägivallatsemine, varastatud autodega rallitamine jne. Ülehoolitsetud lastel võib avastamis- ja uurimishuvi piiramise tõttu välja kujuneda agressiivsus. Lapsel puudub võimalus õppida raskuste ja tagasilöökidega hakkamasaamist. Massimeedia mõju – omavaheline suhtlemine väheneb, sealne vägivald annab eeskuju, televiisor muutub lastele vanemate aseaineks. Liigne televiisori vaatamine põhjustab õppeedukuse langust, fantaasiamaailma ja kõnearengu pärssimist, vägivaldsust ning liigset tarbimist. Lastel kaob motivatsioon, nad kannatavad pideva sisemise pinge all ning võivad vähese liikuvuse tõttu ülekaaluliseks muutuda. (Rüdiger Penthin, 2003, 28 – 44). Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida?
Lasteaiapäeva (- nädala) pikkus selgub kodu ja lasteaia vahelises koostöös, mille aluseks on lapse kuulamine ja vaatlemine ning vastastikkune usaldus. Lastepsühholoog Ave Orgulas MTÜ Bullerbi http://www.perekool.ee/index.php?id=61066 Kuidas aidata lapsel lasteaiaga kohaneda? Lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. Lapse kohanemist toetab lasteasutuse ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine. Koostöö aluseks on pere avatud suhtlemine õpetajatega ning positiivne suhtumine lapse rühmakaaslastesse. Soovitav on vestelda õpetajatega pere tavadest ja kasvatuspõhimõtetest, lapse individuaalsetest iseärasustest, ootustest lasteasutusele ja muust lapsele olulisest, mis aitaks lapse kohanemisele kaasa. Järgnevalt kahe lastepsühholoogi soovitused kuidas aidata lapsel lasteaiaga/- sõimega kohaneda. Lastepsühholoog Aet Lass NÕUANDED LASTEAEDA MINEKUKS Lasteaiaga kohanemise aeg on 1-2 kuud. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua
8. Kuulake koos audioraamatuid. (McKee.J.S. 1999:78-79) Kõikidest neist õpetustest jookseb läbi sõnum koos, tehke kõiki asju koos. Jääb selline mulje, et kui kasvatate kodus indigolast, siis võtke end ka töölt vabaks. Sest tähelepanu on meeletu, mida indigo endale nõuab. Ja kui ta seda tähelpanu ei saa, on teie suhe varsti lihtsalt läbi ja indigolapse usalduse võitmine on meeletult raske. 2.4. Indigolapse distsiplineerimine. Indigolaste jaoks on distsipliin eluliselt tähtis, kuna oma loomingulisuse ja erksuse tõttu katsetavad nad erinevaid asju ja õpivad tundma piire. Nad tahavad, et neid julgustatakse, kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sellegipoolest näen tihtipeale, kuidas vanemad ,,jutlustavad" oma lastele, mida tuleb teha ja mida mitte. See lämmatab nende loovust ning väljendusrikkust
....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse
Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad
ning lapsi ei tohiks kunagi võrrelda, sest see võib viia kadeduseni. Lastel ei või tekkida tunnet, et vad võistlevad üksteisega. Üles tuleks leida lapse parimad omadused ja tõsta neid esile nende omaduste võrra, samas rõhutades, et keegi pole halvem ega parem. Et laste vahel ühtekuuluvust ja empaatiat luua, saab aidata neil üksteise tundeid mõista. Heaks näiteks oleks see, et kui väiksemal lapsel on lutt kadunud ja ta nutab, siis suurem laps saab sellest aru. Kui laps mõistab, miks väiksem nutab, on teda lihtsam aidata. Tänu sellele, et suurem aitab lutti otsida, saab lapsele öelda, et mure on lahendatud üheskoos, seega tunneb laps, et perekonnas arvestatakse ka temaga ning suureneb lapse ühtekuuluvustunne. Lapsed peavad õppima tundma üksteise vajadusi, siis on kasu sellest tervele lapsepõlvele. Koos mängides õpivad õed-vennad üksteist tundma
............................................................................................5 3. Motoorika......................................................................................................................5 4. Uni.................................................................................................................................6 5. Meeleolu ja emotsioonid...............................................................................................6 6. Suhtlemine.....................................................................................................................6 Hüperaktiivne laps kodus.......................................................................................................7 Hüperaktiivne laps lasteaias...................................................................................................9 Hüperaktiivsuse ravimid..................................................................................................
3. Indigolapsed on tihtipeale diagnoositud ADD või mõne hüperaktiivsuse vormi kandjateks. On kindlaks tehtud palju põhjendatud ADD- ja ADHD-juhtumeid, millel on omad keemilised või geneetilised põhjused. Kuid kuidas on lood nende juhtumitega, kus lapse olukorda valesti tõlgendatakse? Teadus ei ole veel suuteline tunnustama seda, kui tähtis on ravi seisukohalt lapse suhe vaimse ja eetermaailmaga. Indigolapse distsiplineerimine Indigolaste jaoks on distsipliin eluliselt tähtis, kuna oma loomingulisuse ja erksuse tõttu katsetavad nad erinevaid asju ja õpivad tundma piire. Nad tahavad, et neid julgustatakse, kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sellegipoolest näen tihtipeale, kuidas vanemad ,,jutlustavad" oma lastele, mida tuleb teha ja mida mitte. See lämmatab nende loovust ning väljendusrikkust
php) Tuleb silmas pidada, et igasuguse ATHga lapse tulemusliku õppimise üheks tähtsamaks teguriks on tihe koostöö õpetaja ja vanemate vahel. Vanemate mõistmine ja abivalmidus õpetajat aidata lapse õpetamisel on loomulik protsess. Vanemate aktiivne kontakteerumine 4 kooliga ja õpetajatega loovad soodsa pinna nende laste kasvatamiseks ja õppetamiseks, mille tulemusena laps tunneb ennast turvaliselt, paraneb tema käitumine, õppimine, suhtlemine kaaslastega ning kasvab laste motivatsioon ja enesehinnang, mis aitab tal tunda ennast täisväärtusliku liikmena nii kollektiivis kui ka ühiskonnas. 1. Akadeemiline juhendamine Akadeemilist juhendamist võib jaotada kolmeks osaks: tunni tutvustamine, tunni läbi viimine ja tunni lõpetamine. 1.1. Tunni tutvustamine Üliaktiivsed õpilased omandavad materjali, kui tund on korralikult struktureeritud õpetaja
Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega
Oluline on aga see, kuidas vanem seda teeb. Lapsele tuleb anda hoolitsust, armastust, tähelepanu ning mis kõige olulisem – laps peab tundma ennast turvaliselt. Turvatunne on üks tähtsamatest aspektidest lapse arengus. Kui laps tunneb ennast hästi ja turvaliselt, on tema areng kiirem 10 ja produktiivsem, sest ta tunneb ennast mugavalt, enesekindlalt, tal on olemas päevakava, kindel rutiin, mida jälgida. Laps peaks suhtlema mõlema vanemaga ühepalju. Ainult emaga suheldes ei koge ta isa- armastust ja hoolivust, mida peaks ta saama. Isa roll tema lapse isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel on erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega – suhted on sõbralikumad ja usaldavamad. Sinkkonen väidab, et isa
päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus vägivalla defineerimine, sest kõikides allikates, mida kasutasin, oli sellele erinev määratlus. Probleemi seletati ka läbi mitmete aspektide- hästi palju kohtas perevägivallaga seotud materjali, kuid nendes teostes oli põhirõhk naiste vastu suunatud väärkohtlemisel ning lastest, kui ohvritest, nendes põhjalikult juttu polnud. Valisin oma lõputöö uurimisobjektiks justnimelt lapsed, kuna nad on kaitsetumad kui täiskasvanud ning nendega on väga lihtne manipuleerida, eriti kui rääkida perevägivallast, sest lapsed püüavad alati välja vabandada neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest
nägema. (samas:25) Probleem ongi selles, et paljud vanemad, kasvatajad ega õpetajad ei arva enam, et nende kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad last tolle arvatava isiksusena ja võimendavad tema oletavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. Edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (samas:25) Järgnevalt tuleb korduvalt juttu sellest, et täiskasvanud peavad lastele piire kehtestama. Esmapilgul tundub see pühaduse teotamisena. Paljud vanemad võtavad piiride kehtestamist kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist. (26.lk) Lapsi peab alati hellalt kohtlema. Tingimata vajavad lapsed armastust. Seda saab väljendada kehalise kontakti kaudu, lapse vanusele vastavalt teda kallistades, sülle võttes või pead silitades
süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi
tüdida kiiremini. Seetõttu on oluline: kindel päevakava; stressirohkete sündmuste vältimine; rohke käelise (mosaiik, puzzle, joonistamine, käsitöö) ja kehalise tegevuse võimaldamine; muinasjuttude ja rahuliku muusika kuulamine; turvatunde loomine; julgustamine (kiita last hästitehtud asjade eest, valida lapse vanusele ja arengutasemele vastavad mänguasjad ja ülesanded); järjekindlus. Mõnedel käitumuslike raskustega lastel on raskusi keskendumisega, aktiivsuse säilitamisega ning sellest tulenevalt ka õppimise ning korrale allumisega. Niisuguste probleemidega lastele pakume järgmisi leevendusi: individuaalne arenduskava (lähtudes lapse erivajadusest); koolipikendus (lapsel on võimalus kooli minna ka hiljem kui seitsme aastaselt kui talle annab koolipikenduse kohaliku omavalitsuse poolt loodud nõustamiskomisjon) kui lapsel
KIILI GÜMNAASIUM LAPSE ARENGUETAPID. FÜÜSILINE JA PSÜÜHILINE ARENG. VAJADUSED. KASVATUS PEREKONNAS. Kevin Annion X klass 2013 Lapse psüühiline areng Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedus- ja turvatunne on lapse
Vanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad
lahkesti Malva ja Putte küsimustele elust ja surmast. Kui minu isa suri, siis keegi ei rääkinud sellest, kõik leinasid vaikselt ja üksinda, kaasa arvatud mina. Keegi ei pidanud vajalikuks mulle ja õele midagi seletada, meile öeldi ainult, et isa on surnud ja kõik. Ema ja perekonna lähituttavad olid nii hõivatud matuste korraldamisega, et lapsed jäid üldse tagaplaanile. Kuid minu mõtetes isa ikka veel elas. Laste leina juures on kõige tähtsam avatud ja aus suhtlemine. Vanemad peaksid vältima segadust, mitte valetama ega vältima tõde, püüdes nii last säästa. Lapsel tuleb aidata mõista. Minule ei teinud keegi seletustööd. Uskusin kuni viimse hetkeni, et isa on elus ja ta on kusagil. Mäletan, et kui kirst koju toodi, siis ma ikka veel ei uskunud, et surnud on mu isa. Ma arvasin, et seal on keegi võõras mees. Mingil hetkel tuli mulle meelde, et mu isa käel oli isetehtud tätoveering.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab?
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
järeldustest, mistõttu käitumine ei saagi sobilik olla. Probleemset käitumist võib põhjustada ka sotsiaalse kompetentsuse puudulikkus, mis koosneb sotsiaalse situatsiooni lugemisoskusest, situatsioonile sobivalt käitumisest. Hüperaktiivne häire on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Hüperaktiivse häirega lapsele on iseloomulik: nii kodus, koolis kui ka mängides on tal raskusi mingi tegevuse lõpuleviimisega ta hüppab ühelt tegevuselt teisele; ta ei näi kuulvat midagi, mida talle öeldakse, ei jälgi õpetajat, segab tundi; tegutseb mõtlematult, on äärmiselt aktiivne, jookseb või ronib pidevalt; isegi magades on väga rahutu;
ERIVAJADUSEGA LAPSE ANALÜÜS 1. Kasvukeskkond Steven on 7aastene poiss. Ta on üksiklaps. Poisi ema ja isa on noored ja elavad juba kolm aastat lahus. Enne lahku minekut sai poiss pidevat tähelepanu. Steven sai alati kõik need mänguasjad, mida ta tahtis. Teda võeti palju reisidele kaasa ja puudust ei pidanud ta tundma mitte millestki. Isa ja ema tegelesid tema arendamisega iga päev. Kuna noor pere elas koos oma vanemate ühes majas siis tegelesid ka vanavanemad aktiivselt lapsega. Perel oli suur maja ja aed ja Stevenil oli palju ruumi mängimiseks ja jooksmiseks. Tal oli ka oma lemmikloom kass, keda ta väga armastas. Kahjuks purunes noore pere kooselu ning peale lahutust kolis ema poisiga teise linna korterisse elama. Korteris on kaks pisikest tuba ja ruumi vähe. Steven pidi ka loobuma oma lemmikloomast. Ema tegeleb poisi kasvatamisega üksi kuigi ta elab juba uue elukaaslasega. Oma isaga kohtub Steven harva, sest ka isal on uus pere ja ta elab teises linnas see tõttu ko
annaabi.ee 
