...........................4 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................4 3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia..............................................5 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.................................................6 3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil..........6 3.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.......................................7 3.3.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine..................9 4. KOKKUVÕTE..............................................................................................................10 5. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................10 1.SISSEJUHATUS „Kloostri“ talu asub Harjumaal Pariisi külas
............ 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2.KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM................................................................................7 2.1Lubiväetiste kasutamine......................................................................................... 7 2.2Orgaaniliste väetiste kasutamine...........................................................................8 2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine.......................................................9 2.2.3.Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia.........................................10 2.3.Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.............................................11 2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil........11 2.3.2.Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil...................................13 2.3.3
VÄETUSSÜSTEEM...............................................................................5 3.1 Lubiväetiste kasutamine...................................................................................... 5 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine........................................................................ 5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................. 5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine........................................................ 5 3.2.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia...............................................6 3.3. Lämmastik-, fosfor-, ja kaaliumväetiste kasutamine........................................6 3.3.1. Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil ........Error: Reference source not found6-8 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil .....................................9-11 3.3
..................................................................................................5 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine.......................................................................................5 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................................................6 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil.....................6 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.................................................8 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine...........................10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel
Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine..................................................5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine..................................5 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................6 3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil........6 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil............................ 3.3.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja viiside planeerimine............. 4. Kokkuvõte............................................................
mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N,
• 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena – Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam
..7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest).
Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid Tabel 1. Tähtsamate toiteelementide ülesanded taimes, puuduse ja ülekülluse tunnused. TOITEELEMENT PUUDUS ÜLEKÜLLUS N - lämmastik vajalik Juurestik on väga tugev (otsib Lehtede ja võrsete kasv on kiire, eelkõige lehtede ja varte lämmastikku), võrsed on peened, noored lehed suured ja tumerohelised, kuid kasvuks, eriti kasvuperioodi lehed on väiksemad, alumised vanemad koed jäävad lõdvaks, varred kergesti algul, taimede kuivaines on lehed kahvatuvad, kasv lõppeb enneaegu. murduvateks. Juurestik on teda 0.5..
aga niiskust on vähe on raskem õhku eraldada. Väga palju sõltub kuivaine kvaliteedist. Samuti ka pikemat massi kasutades ei ole võimalik õhku eemaldada. Kui õhku on palju, siis silo kuumeneb ja toitainete kaalud on suured. Ühe päevaga peab täitma vähemalt ühe meetri paksuse kihi, hoidla peab olema täidetud ja hermeetiliselt suletud 3-4 päevaga. Head kuiv silo söövad lehmad 25- 40 kg. Põldheina kasvatus Põldhein on üheaegselt nii söödakulutuur kui ka oluline lüli vilja vahelduses, tagamaks mulla viljakuse püsivuse või tõusu. Kui talu on spetsialiseerunud teravilja kasvatusele. Mullaviljakuse saagi pealt on oluline kasvatada vahelduseks ka põldheina. Kas on oluline loomasööt või mullaviljakuse tõstmine? Heintaime kasvatamiseks valitakse sellised heintaime liigid, mis annavad kõige suurema ja väärtuslikuma heintaime saagi
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman
Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3
Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Omastatakse - peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 (gaasilistena) - ka lahustunud mineraal- ja isegi orgaanilisi aineid. Peamiselt leiavad kasutamist: - N-väetised - Fe, Mn, Zn, Co soolade lahjad lahused. Kasutamise efekt oleneb: _ lahuse kontsentratsioonist, _ välistemperatuurist, _ niiskusest, _ taime vanusest, _ taime füsioloogilisest seisundist. 13. N, P, K ülesanded taimes. N - lämmastik vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul P fosfor vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks K kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust. Muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. 14. Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla? Vedelal ja tahkel kujul 15. Mis on neeldumine?
2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei ületa puudu jääva lämmastiku hulka; Äikese puhul, sademeveega 10-15 kg (nitraatlämmastik happevihmadega) 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Omastatavad: Mullalahuses olev K (veega väljaleostumine l ja sl muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele
Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja
õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha). • Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik – Sümbiootilised mikroorganismid – 50-200 kg/ha – Vabalt mullas elunevad mikroorganismid – kuni 50 kg/ha • Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. Keskmiselt viiakse 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga mulda 5 kg lämmastikku millest ca. 25% (1,25 kg) on omastatav esimesel aastal. Sõnnikul on arvestatav järelmõju ka 2. ja 3. aastal (vastavalt 10 ja 5%). Vedelate orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb arvestada üleväetamise ohuga (omastamine esimesel aastal 50%)
). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a. hakati agrokeemiat õpetama eesti keeles (Nõmmik, Hallik, Turbas, Kuldkepp). Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik. - 1840a. Inglismaal (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat; toodeti ka salaja Eesstis tööstuse kõrvalsaadusena. - 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a. kaaliumväetised Saksamaal. - 20saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter. süsinikuga CaCN2 (mürgine). vesinikuga NH2 al. 97`98`. - 1910a. esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus. - 1971a
harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne - muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud
a) kultuurrohumaad periood b) poollooduslikud rohumaad (puisniidud, puiskariamaa, loopealsed, alvarid) 11) Heintaimede kasvatamine põllukülvikorras ( põldhein) c) looduslikud rohumaad Klassikaline põldhein on ristikurohke: varane ja hiline (punane ristik) ning roosa ristik koos põldtimutiga 3) Rohumaade saagipotentsiaal ning rohu kastitusviisid, rohusöötade liigid põllukülvikorras. Tavaliselt kasut. põldheinakamarat kaks aastat. Teraviljakasvatuse ülekaaluga külvikorras Rohusöödad: silo, hein viljeldakse ristikut ilma põldtimutita 1 aasta
sadude järel, et vältida kooriku tekkimist. 18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma : a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul) b) keskmine rinne umbrohud ühekõrgused kult.taimedega ( rukkilill talinisu põllul) c) madal rinne umbrohud on poole madalamad kultuurtaimedest ( litterhein kaeras) d) alarinne umbrohtude kasvukõrgus ¼ kultuurtaimedest ( põldkannike suviteravilja põllul) Umbrohtude sagenemise järgi hinnatakse nelja astmesse : a) nõrk umbrohtumine kus kõikides rinnetes on umbrohte vähem kui 10%, ei vaja tõrjet b) keskmine umbrohte esineb kuni 25% põllu taimedest c) tugev umbrohte esineb kuni 50% põllu taimedest, vajab tõrjet
Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on
Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste (N sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25...30) siis osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2, H2O ja NH3 (ammoniaak). Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel. Valguvaeste taimejäänuste (C:N suhe üle 25...30) korral kasutatakse vabanenud lämmastik mikroorganismide poolt ära. Nitrifikatsioon nitrifitseerijad bakterid kui autotroofsed organismid hapendavad ammoniaagi lämmastikhappeks, kasutades vabanevat energiat oma elutegevuseks. Tekkiv lämmastikhape on nitrifitseerivatele bakteritele tugevaks mürgiks, mistõttu saab see toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mullas. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille tulemusena viiakse lämmastik
perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast Aasiast, Aafrikast, Euroopast Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine 2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki
...................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid........................................................................................................... 10 6.1Suvinisu ...........................................................................................................................10 6.2 Kartul ............................................................................................................................. 11 6.3 Raps.................................................................................................................................12 6.4 Maasikas..........................................................................................................................13 7.Kokkuvõte..............................................................................
· mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: · monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) · polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: · teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv · raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid,reostumine. See pole in poolt
juurviljad) mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid,reostumine. See pole in poolt mõjutatav
Tootlikkuse pöördväärtust nimetatakse mahukuseks või erikuluks ehk ühikkuluks. Tootlikkus kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust. 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkuse suurendamise raskuskese on ettevõtte tasandil. Tootlikkuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada neli järjestikust etappi: 1) tootlikkuse mõõtmine, 2) tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3) tootlikkuse planeerimine, 4)tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine. Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb tema taset mõõta. See ongi ettevõtte tootlikkuse juhtimissüsteemi esimene funktsioon, milleta on teostamatud järgnevad funktsioonid (analüüs, hindamine jm). Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on: 1) otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi, 2) tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
