Liivisõda, põhjasõda ja jüriöö ülestõus (4)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Liivisõda, Põhjasõda

Liivisõda(1558-1583) Põhjasõda(1700-1721) Sõja põhjused 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Poola, ja Venemaa. Eesmärgiga vähendada Läänemerel. Selle eest hakkavad Rootsi ülemvõimu ja vallutada Rootsile võitlema tugeva valitsemiskorraldustega kuuluvaid alasid. Olukord selleks oli sobiv, suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Rootsil puudusid sel hetkel liitlased , ja ka Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad kuningas oli noor ja kogenematu keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend Selleks, et säilitada vaherahu Saksa suurvürst ja Poola kuningas August Venemaaga, nõustus ordumeistri ja II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas Tartu pi

Ajalugu

3

docx

10§-12§ Vana-Liivimaa - Jüriöö ülestõus

10. Vana-Liivimaa rigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema.baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ,

Ajalugu

2

sxw

Jüriöö ülestõus

1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel puust linnused; tuli

Ajalugu

33

doc

Ajaloo konspekt

MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr

10.klassi ajalugu

24

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Käik – MV kestis kauem, JÜ alustajateks olid eestlased Tulemused - MV järel Eestis 4 feodaalriiki: Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Orduriik, Saare- Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, JÜ järel 3 feodaalriiki: Liivimaa Orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Mõju – MV mõjul seoti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriruumiga; pärast JÜ tekkis teoorjus ja koormised raskenesid 3. Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivisõda ja Põhja Liivi sõda (1558- 1583) Põhjused: tugevad naaberriigid; pinged naaberriikide vahel; sõja ettekäändeks oli nn Tartu maks Sõja käik: sõja algus (piiskopkondade hävimine) Venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva ja Tartu > Tartu piiskopkonna lõpp, teiste feodaalriikide hirm venelaste ees. Venelased vallutasid väiksemaid linnuseid, eesmärgiks jõuda Tallinna alla. Ordu asus pealetungile → Taani vahendusel vaherahu, Taani kuningas ostis vennale hertsog

Ajalugu

19

doc

10. klassi ajaloo eksam

ettevalmistamine. Liivimaa maapäeva otsus 1687: Oltsustati, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630: Johan Skytte eestvedamisel asutatud. Õppetöö oli lähedane kõrgkoolide omale. Tartu ülikool -15. okt.1632: Skytte esitas palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Gustav II Adolf kirjutas alla. 4 teaduskonda. Ladina keel. Loengud ja dispuudid. 26. Põhjasõda 1700-1721 (+KAART) Põhjused: Rootsi soov kaitsta oma valduseid (ka laiendada) Poola soov saada tagasi kaotatud alad. Taani soov saada ülemvõim Läänemerel või tugipunkt. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada tagasi kaotatud alad. Venemaa ja Poola suhete paranemine. Rootsi liitlaste nõrkus ja vastaste tugevus. Suur nälg oli rahvaarvu vähendanud ST: sisemine nõrkus.

Ajalugu

24

doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler ­ uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg ­ Eesti mässajate juht Stefan Batory ­ Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 ­ 250 000-300 000 inimest, 1620 ­ 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 ­ 400 000 inimest, 1698 ­ 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 ­ 330 000 inimest, 1712 ­ 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) ­ Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) ­ Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner ­ kõrgeim valitsusametnik Maapäevad ­ keskeltläbi iga 3 aasta tagant Maanõunikud ­ ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik ­ lahendas igapäevaseid küsimusi

Ajalugu

37

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini

Eesti ajalugu

Lisainfo

Kommentaarid (4)