Liivisõda, põhjasõda ja jüriöö ülestõus (4)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Liivisõda, Põhjasõda

Liivisõda(1558-1583) Põhjasõda(1700-1721) Sõja põhjused 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Poola, ja Venemaa. Eesmärgiga vähendada Läänemerel. Selle eest hakkavad Rootsi ülemvõimu ja vallutada Rootsile võitlema tugeva valitsemiskorraldustega kuuluvaid alasid. Olukord selleks oli sobiv, suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Rootsil puudusid sel hetkel liitlased , ja ka Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad kuningas oli noor ja kogenematu keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend Selleks, et säilitada vaherahu Saksa suurvürst ja Poola kuningas August Venemaaga, nõustus ordumeistri ja II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas Tartu pi

Ajalugu

2

rtf

Usupuhastus ja Liivi sõda

Aastaajad: 1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele) 1559.a.aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559.a. sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, aga ebaõnnestus. 1560.a. hävitati 2 augustil Liivi ordu täielikult. 1560.a. septembris algas Talupoegade ülestõus, enamuses Lääne- ja Harjumaal. 1561.a. juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. 1563 ­ 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna. 1572-73 ­ Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-76 ­ Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. 1582 ­ rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski

Ajalugu

1

docx

Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas?

Ostetud alad andis ta ajutiselt valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Pärast Rootsi ja Poola rahu sõlmimist, otsutas ka Taani rahu sõlmida. Juba 1570. aastal krooniti Ivan Julma idee kohaselt Magnus Liivimaa kuningaks, ent tegemis oli vaid nii-öeda nukuriigiga, sest see oli vaid puhas fiktsioon. Olulist rolli mängisid sõjas ka talupojad. Pärast 1560. aasta Vene vägede Viljandi ordulinnuse rüüstamist puhkes Lääne- ja Harjumaal eesti talupoegade ülestõus. Sepaametist kuningaks valitud mehe juhtimisel piirasid nad Koluvere lossi ja otsisid tuge Tallinnast, ent Magnus surus veriselt ja jõhkralt mässu maha. 1570.aastatel suurenes talupoegade roll jällegi: neist tuntumad Ivo Schenkenbergi ja Ohtra-Jürgeni salgad muutusid venelastele tähelepanuväärseteks nuhtlusteks. Kuigi talupoegade salgad vahetasid pooli, võitlesid omavahel ja koorisid eestlaseidki, olid nad oluliseks teguriks venelaste sõjaedu nurjumises.

Ajalugu

10

doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond) · Eesti ala lülitati Lääne-Euroopa kultuuri- ja majandusruumi (õhtumaised ja kristlikud väärtused) Orduaeg ( ): · Jüriöö ülestõus( 1343-1345) · Vana-Liivimaa jaotatud neljaks feodaalriigiks: Eestimaa hertsogkond(Taani), Saare- Lääne piiskopkond(Piiskop), Orduriik( Liivi ordu valdused), Tartu piiskopkond(piiskop). · Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile. · Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid. · 1224

Eesti ajalugu

5

doc

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine

Seega kogu Mandri-Eesti läks Rootsile. Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561. a ­ Harju-, Viru- ja Järvamaa (+Tallinn) alistusid Rootsile 1583. a ­ Pljussa vaherahu; Rootsile jäi Põhja-Eesti ja Hiiumaa 1629. a ­ Altmargi vaherahu; kogu Mandri-Eesti ala Rootsile 1645. a ­ Brömsebro rahu lõpetas Taani aja Saare- ja Muhumaal 1660. a ­ Rootsi ja Poola sõlmisid Oliwa rahu; Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale  Põhjasõda (1700-1721) Sõja põhjused: 1. Rootsi vastaste soov hävitada Rootsi ülemvõim Läänemerel ning haarata enesele Rootsi valdusi. 2. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rootsi <---> Venemaa (Peeter I) Karl XII Taani (1697.1718) Poola-Leedu ­ August II Tugeo Saksimaa - Venemaa, Taani, Poola-Leedu ja Saksimaa moodustasid 1699. a. sõjalis-poliitilise liidu.

Ajalugu

7

docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale). o Import: metallid, kangad, sool, vein, vürtsid. o Eksport: teravili, karusnahk, vaha. Naaberrahvad: Tihedad suhted Skandinaavia riikide ja Vene vürstiriikidega. Pingelised olukorrad venelaste ja latgalidega, kes korraldasid Eesti aladele rüüsteretki ­ eestlased vastasid samaga. Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel.  Jüriöö ülestõus 23.04.1343 ­ 1345 Põhjused: Eestlased tahtsid saada vabaks Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis Tahtsid vabaneda ristiusust Kus? Läänemaal Harjumaal Saaremaal Sõjakäik: Algas Harjus (maja süütamine) Vallutati Padise klooster Jõuti Haapsallu ja Tallinnasse 4 kuningat läksid Paidesse läbirääkimistele ­ tapeti

Ajalugu

3

doc

Eesti ajaloo kokkuvõte (kuni 18. saj)

põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks ­ Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka vaimulikud, keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4 kuninga juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabuma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsist-Soomest. Ordumeister kutsus nad Paidesse läbirääkimistele

Ajalugu

24

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“

Ajalugu

Kommentaarid (4)