Kirjand - "Eestimaa mured ja rõõmud" (0)

Eestimaa mured ja rõõmud
Mul tuleb pidevalt tunne, et tahaks kritiseerida kõike, mis seostub Eestiga. Raske on leida midagi positiivset seal, kus ma seda ei näe, samas tuleb tunda rõõmu sellest, mis mul juba olemas on, mitte otsida seda sealt, kus seda pole. Millised on siis minu mured ja rõõmud tänapäeva eestis? Sellel teemal saakski jääda lõputult arutlema, sest igal asjal on omad head ja halvad küljed.
Palju pakub rõõmu see, et Eestis on olemas head võimalused korraliku hariduse saamiseks. Praeguseks ajaks on igal lõpetajal võimalus valida mitmesuguste erinevate koolide vahel, kus oma edasist haridusteed jätkata. Pideva konkurentsi tingimustes erinevate kõrg- ja kutsekoolide vahel on saavutatud see, et pakutav haridus on konkurentsivõimeline ka mujal maailmas, mitte anult Eestis. Samas on nendesse koolidesse sisse saamine omamoodi konkureerimine paremate võimaluste ja laiemate valikute eest, see omakorda põhjustab konkurentsi juba keskkoolis , kus õpilased võistlevad üksteisega hinnete pärast, et selgitada välja tugevamad kes liiguvad edasi ja nõrgemad kes langevad välja. Rõõm on ka selles, et on alustatud Eesti õppesüsteemi reformimist. Õpilastele püütakse luua erinevaid ja samas vajalikke võimalusi just neile sobivaid ained õppida süvendatumalt . Püütakse luua selge piir gümnaasiumihariduse ja põhihariduse vahel. Selline haridusastmete eraldi vaatlemine annab taas võimaluse kvaliteetsema ja konkurentsivõimelise haridussüsteemi loomisele. Eesti jaoks on oluline säilitada hea hariduse jätkusuutlikkus ja tagada, et head haridust ei mindaks omandama välismaale vaid seda saaks õppida ka omas kodus. See omakorda säilitaks haritud tööjõu Eestile ja ehk väheneks seeläbi ka Eesti haritlaste lahkumine Eestist.
Eesti on tehnoloogiliselt hästi arenenud: juba tulevastel riigikogu valimistel on meil kõigil võimalus hääletada interneti teel. See valmistab suurt rõõmu nii minule , kui ka paljudele teistele. Kui me areneme selles suunas, et võimalikult paljusid inimestele vajalikke toiminguid oleks võimalik teostada interneti teel on see igati positiivne, aga ka sellega kaasnevad omad mured. Kuidas tunnevad ennast need, kellel puudub interneti ühendus? Kindlasti tunnevad osad inimesed ennast kõrvalejäätuna ja solvatuna. Seadmed , mis on vajalikud e-hääletuseks, maksavad raha, aga tihtipeale inimestel raha ei ole ja oma probleemides süüdistavad nad ei kedagi muud, kui valitsust. Miks nad ei süüdista ise ennast, sest ka nemad kuuluvad mingisugusesse ühiskonnakihti? Probleemide käes vaevlevale inimesele tundub sageli, et tema on teinud kõik, et ennast aidata ja nüüd ootab ta abi teistelt, tihtipeale kohalikult omavalitsuselt, maavalitsuselt, Vabariigi Valitsuselt. Paraku ei saa keegi teine lahendada inimeste probleeme. Valitsuse osaks on siiski luua võimalused ühiskonna arenguks ja inimesel tuleb ise kohaneda ühiskonna normide ja võimalustega ja leida endale koht ja võimalused toimetulekuks. Sellel teemal arutlemine on täiesti mõttetu, sest lõpuks jõutakse ikka selleni tagasi, et süüd tuleb otsida kõigepealt ise endast ja alles siis hakata teisi süüdistama.
Kõige suuremat muret tekitab minus turvalisus. Meil on tulnud rinda pista mitme vastasega alates Muistsest vabadusvõitlusest, kuni oma riigi taastamiseni. Kas siis Eestis on turvaline elada, kui meie ida-naaber on agressiivne ja alati valmis sõjalisse konflikti astuma ? See sisemine valu ja kartus Eestlaste hinges , mille on põhjustanud vene rahvas omalajal on säilinud tänapäevani. Muret suurendas veelgi Venemaa sõjaline rünnak Gruusi vastu. Viimane konflikt Venemaa ja Gruusia vahel tekitab palju küsimusi - kas on ilmtingimata vaja muuta enda riiki teadlikult huvitavamaks ja lahendada kõik sõjalisel tee? Kas see mõjub kõrvaltvaatajale naeruväärsena või hoopis motiveerivalt? Motiveerivalt sellel määral, et kõrvaltvaataja tahab ka ennas edaspidi huvitavamaks muuta, heal juhul sõnadega, halvemal juhul tegudega – sõjaga. Selline suhtumine võib viia uue sõja puhkemiseni. Minu muret vähendab mingilmääral see, et me oleme NATO liikmed ja Venemaa ei ole teinud meingeid üritusi baltimaade okupeerimiseks. Samas võiks tuua näite lähipäevadest, kus oma iga- aastases aastalõpu kõnes teatas Venemaa President Medvedjev, et kui Venemaa ja USA ei suuda leida ühist keelt uue raketitõrjekilbi rajamiseks võib see olla põhjuseks uue Venemaa ja USA vahelise võidurelvastumise alustamiseks. Ka see ei suurenda Eesti turvalisust elanike silmis , sest Venemaa ja NATO suhted on endiselt segased .
Eelnevatest mõtetest võib järeldada, et nii nagu kogu maailmas, nii ka Eestis käivad ikka rõõmud ja mured käsikäes. Erinevaid probleeme saab küll lahendada, kuid asemele kerkivad uued ja tihtipeale suuremad.Teatud muresid ei leevenda ka aastate möödumine.Turvalisuse küsimus säilib sajandeid ja sellega tuleb endiselt pidevalt tegeleda. Kõik positiivne on kaob sageli olematusse, sest negatiivset tundub olema rohkem. Siiski on see individuaalne, kindlasti on ka neid inimesi, kes näevad rohkem positiivset, kui negatiivset. Minu arvamus on, et selleks, et Eestis midagi muutuks, tuleks ette võtta kardinaalseid muudatusi. Loodetavasti meie põlvkond suudab anda Eesti arengusse oma panuse ja suunata praegused probleemsed asjad liikuma positiivsemaks. Asjade parandamiseks Eestis tuleb osata loobuda . See tundub ju imelihtne, kuid paljude jaoks on väga raske tänapäeva rikkalikus ja targas maailmas millestki loobuda, miskit piiritleda.