Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabadus eeldab ka vastutust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üksikisikud, rahvused, unustada, maavarasid, panustama, saatuse, teenima, võimaldama, sõnavabadus, arvamusi, pereelus, usaldust, parima, usaldada, oodatakse, omapead, valede, valikuid, saavutame2. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda. Vabadus pole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib võtta kodanikult terve hulga vabadusi, kuid mingi vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt palju isiklikku vabadust. 3. Tooge vähemalt kaks asjaolu demokraatia kasuks. a) Strateegiline asjaolu igaühel on demokraatias mingi poliitiline võim. Võrreldes teiste valitsemisvormidega, võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi ja huvisid. b) Episteemiline asjaolu Kuna otsustamisse on kaasatud rohkem inimesi, suudetakse kaasata ka rohkem informatsiooni ja teadmisi ning seepärast on alust arvata, et otsused tulevad paikapidavamad ja pädevamad. c) Moraal-psühholoogiline asjaolu demokraatia avaldab inimestele positiivset mõju ratsionaalsuses, autonoomsuses ja moraalsuses. Inimeses areneb iseseisvus. Demokraatia innustab inimesi oma endale seisukohale mõtlema. 4
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1
Kolm viimast nõuavad tegevust: kord, püsivus, mõõdukus. Tõe tunnetamise ala inimesele kõige omasem. Tuleb vältida kaht viga: tundmatu tuntuks pidamist, liigset püüdlikkust võimatute asjadega. Siiski, kui õpingud võõrutavad tegudest, käib see kohustuste vastu. Õigluse ülesandeks on ära hoida, et keegi kedagi ei kahjustaks. Usaldusväärsus sõnas ja lepingus. Lepingud - juhud, mil võib taganeda. Tegutsematus - ühiskondliku elu hülgamine. Õiglus peab teenima üldist kasu. Lubadusest ei pea kinni pidama see, kes andis selle hirmu ajel või petetuna. Need, kes relvi maha pannes alistuvad tingimusteta, tuleb võtta oma kaitse alla. Õiglane on ainult sõda, mida peetakse pärast nõudmiste esitamist ja avalikuks kuulutamist. Õiglased pole need, kes püüavad näida tublide meestena. Lõvi ja rebase loomus omased loomadele. Miski pole helde, kui see ühtlasi pole õiglane. Heldusest jms:
tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Humanistide eeskujuks oli Cicero ,,Kohustustest". Sealt on pärit voorusliku inimese ideaal, mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 1. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu puhkevad mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu.
õigustab ebamoraalseid tegusid- Olete arst, kelle viiel patsiendil vaja: 1süda, 1kops, 1maks, 2neeru. Teeksite head, kui surmate vaktsineerimisele tulnud terve noormehe ja kasutate tema organeid viie inimese elu päästmiseks. 6. Selgitage eetilise absolutismi ja eetilise relativismi erinevust! eetiline absolutismArusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Eetiline relativismarusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis. Eetilist relativismi põhjendamisviise on mitu: võidakse
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu (pax) on instrumentaalne ülimaks eesmärgiks reputatsioon, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on auväärne. Saavutusteed: ühine hüve, mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust. 2. Cicero valitseja kohustustest. Järgida Platoni juhiseid: * kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud(sarnaselt eestkostega). * hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi.
Ajakirjandusvabadus on riigiti erinev, sest on erinev ajalugu, maj.olukord, seadusandlus, traditsioonid jne. Kui palju riik oma seadustega ringhäälingu programmide koostamisse sekkub. Ajakirjandusvabadus ei ole absoluutne, riigil on õigus sõnavabadust piirata, kuid ainult seadusega ja juhtumeil, mis on määratud 10.2 lõikes (riiklik julgeolek, üksikisikute õiguste ja maine kaitse, tervise ja moraali kaitse, kuritegevuse ärahoidmine, Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus (õigus vabalt väljendada oma mõtteid) + õigus saada informatsiooni. Kommunikaatori vabadus sõltumatult edastada informatsiooni ja retsipiendi vabadus seda saada ja valida, mida vastu võtab. Üldsuse juurdepääs massimeediumidele. Kommunikatsioonivabadus on seda suurem, mida suuremal hulgan mitteajakirjanikel on võimalik kommunikaatoreiks hakata. 16 Tänapäealgi ei ole inimese õigus infot saada nii tugev kui õigus oma mõtteid väljendada.
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele (rebane ja lõvi); 2) pidada sõna honestas Vürstlikud voorused (kuna Itaalias toimus vürstivõimu kasv): Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: Armulikkus, halastus, Heldus, Suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab! 2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi
Humanistide eeskujuks oli Cicero ,,Kohustustest". Sealt on pärit voorusliku inimese ideaal, mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 2. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu puhkevad mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid 1494-1559 toimusid Itaalia sõjad, põhjuseks Itaalia pärislusprobleemid. Nendesse
..leida niisugune ühenduse vorm mis ühisel jõul kaitseks kõiki oma liikmeid ja nende vara ning milles iga ühinenu on ikkagi üksnes iseenese alam, jäädes vabaks kui enne" [Du contrat social I, 1762. Ch. VI]. Ühiskondliku lepingu sisu pidi Rousseau järgi seisnema selles, et igaüks loobub oma loomulikest õigusest üldise tahte kasuks, et saada need seejärel tagasi kodanikuõigustena. Rousseau järgi ühiskondliku lepingu osapooleks ühel pool vabad ja sõltumatud üksikisikud ja teisel poolt nende endi üldine tahe, nende endi ühendus [Luts 1997, lk 97]. Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksisiku vabadust, sest üldises tahtes sisaldub ka tema enese tahe. Kodanik allub kõikidele üldisele tahtele otsustele. Vähemus näitab aga üksnes enese piiratus üldise tahte äratundmisel. Üldise tahtena mõistis Rousseau nimelt kodanike ühtsust. Ta leidis, et kodanikureligiooni kindlaksmääramine on
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu on instrumentaalne ülimaks eesmärgiks reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on auväärne. Saavutusteed: ühine hüve, mis on saavutatav õigluse abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus e vabadus võõrvõimust. 2) Cicero valitseja kohustustest Järgida Platoni juhseid: - kaitsta kodanike huve, unustades omapoolse kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele on usaldatud (sarnaselt eestkostega). - Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3) Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid - Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi.
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
püüab kaitsta end kurja eest, mida ta kardab, ja soetada endale head, mida ta ihaldab, ei oleks lakkamatus mures oma tuleviku pärast. /…/ Sellest, mis paneb inimesi kartma nähtamatute asjade võimu. See lakkamatu hirm, mis alati saadab asjade põhjuseid mitte teadvat inimkonda, justkui nad oleksid pimeduses, peab paratamatult olema millelegi suunatud. Ja seetõttu, kui ei nähta mitte midagi, siis ei saa ka kedagi süüdistada oma hea või halva saatuse pärast, kui vaid mingit võimu või nähtamatut isikut. Võib-olla just seda mõeldes ütlesid mõned muistsed poeedid, et inimeste hirm lõi jumalad, mis on täiesti tõsi (öelduna paganate paljude jumalate kohta). Kuid ühe igavese, lõpmatu ja kõikvõimsa Jumala tunnistamine võib pigem tuleneda inimeste soovist teada saada looduslike olendite põhjusi ja nende mitmeid voorusi ja toimimist, kui hirmust selle ees, mis juhtub nende endiga tulevikus.
See piirdub tuumikuga poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese. 3. Integratsioonikorraldus (Rudolf Smend) Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda. 4. Totaalne PS Põhiseadus ongi see akt, mis otsustab kõik olulised küsimused. 5. PS kui väärtuskord (Rudolf Smend) Kehtestab ühiskonna põhiväärtused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. Elu, omand, kodu puutumatus, eraelu, sõnavabadus jne. 6. Ühiskondlik leping On olemas algolukord, siis on kõigil halb. Lepitakse kokku, et luuakse institutsioon, mis tahab öörahu, et saaks rahulikult magada. Päeval saab minna jahile ja ei pea muretsema, et keegi eelneval päeval kõik ära röövib. Väga oluline on teadmatuse loor. Keegi neist ei teadnud, mis neist pärast PS kehtimist saab. Neil olid oma ootused ja lootused, kuid keegi ei teadnud täpselt
Loodi printsiibid - VÕRDSUS ja VABADUS. Võrdust käsitletakse erinevalt, fundamentaalne konstseptsioon ütleb, et teatud viisil on inimesed võrdsed,Prantsuse deklr. ütleb, et loomu poolest oleme võrdselt. Arvamus on, et kohelda tuleb võrdselt, kuigi Eesti ja Soome arusaamas on siiski erisusi - unisex on Soomes väga teema ja Eestis mitte. Vabadus tähendab valikuvabadust, saame otsustada, kuidas elada, keegi ei saa tulla seletama. Sõnavabadus, usuvabadus jne. Kuigi ükski vabadus ei ole absoluutne. Läbi seina siiski ei saa minna, sama sõnavabadusega - nilbused ja solvamised on siiki taunitud. Allikas loomupärased õigused mida ei saa ära võtta, inimloomus Immanuel Kant- inimõigused on seotud väärikusega universaalsus. Hobbes ja Locke leiavad, et olemas. K. Marx ja J. Bentham, Mill ja Rousseau kahtlevad selles. Postmodernistid- arvasid et inimõigused on mingi konstrueeritud lugu isiku ja ühiskonna vahel.
nö riigi huvides, vabandas end sellega, et tavainimese huvi on vastuolus terviku huvidega, valitseja huvi=terviku huvi. SÕDA 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testamendi puhul ei ole tegemist väga rahu armastava teosega, see on täis kirjutisi sõdadest, mida on põhjendatud Jumala tahtega. Moosese 5.raamatus on õpetus juutidele sõjapidamiseks. Alguses tuleb pakkuda rahu, kui see võetakse vastu, siis peab kogu selle linna rahvas sind teenima. Kui rahu vastu ei võeta, tuleb tappa kõik selle linna meeskodanikud. Nii tuleb talitada kaugete linnadega. Neis linnades, mis Jumal annab sulle pärisosaks, ei tohi elama jätta ühtegi hingelist. Uus Testament keelab sõjapidamise üsna üheselt. Matteuse evangeelium: Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera teine ka ette. Vägivald ei ole lahendus, isegi siis mitte, kui seda meie vastu kasutatakse, ei tohi ennast kaitsta. Kurja tuleb võita heaga. 2
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kui
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämisek
meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus tähendab seda, et miski on inimesele garanteeritud (näiteks tarbijakaitse, garantii). Negatiivne õigus tähendab aga seda, et see on lubatud, kuid seda ei garanteerita (näiteks on küll sõnavabadus, aga kõiki artikleid toimetaja otsustab mitte avaldada vms) 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel
- Mida tähendab mõiste sõna ,,tõene" - Sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 34. Mis on ,,tõe kandjad"? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad,kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. ,,tegelikult on tõed ja väärused arvamuste ja väidete omadused, ja seepärast ei saaks puhtalt materiaalne maailma just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteid sisaldada ka mitte mingit tõde ega väärtust." Bertrand Russell (1994) 35. Tõe täpsustused ja erandid 1 Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele: - ,,kõik tudengid peavad tarbima kanepit!" (käsk) - ,,kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?" (küsimus) - ,,elagu tudengite sügispäevad!" (hüüatus) Käsud, küsimused ja hüüatused võivad olla rumalad, vaimukad, tobedad, kohatud jms ent mitte tõesed/väärad. 36
Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike reziimidega parteipress. Parteipressi eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. 7. Trükimeedia areng: tabloid vs. Kvaliteetpress Tabloid. Tabloidide sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem) NL-s: - Rahvademokraatia (,,hea", hetkel alles Kuuba ja Põhja-Korea) - Kodanikedemokraatia (,,halb") tänapäevane demokraatia Läänes Demokraatia kui põhiseaduse aluspõhimõte: Demokraatia kui õiguspõhimõte (olemas õiguslik raamistu, kuidas tekib) Demokraatia on põhiõiguste sõbralik ja õigusi soosiv, eeldab vabat kodanikkonda (mõtte-, sõnavabadus jne) Demokraatias pidev pidevussuhe (,,vastuolu") (vastassuunalised normid nt sõnavabadus vs inimväärikus, au ja õigus): - Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia - Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast
Rousseau jaoks on mõte selles, et tuleb tagada, et üldine tahe väljendaks ühist huvi. Sellises olukorras pole Rousseau arvates kellelgi alust hääletada rõhuva või tarbetu seaduse poolt, sest kõik seadused mõjutavad kõiki inimesi ühtviisi. Rahvas kui suverään paneb seadused väljendama üldist tahet. Kuidas siis tuleb seadusi rakendada? Lõppude lõpuks nõuavad nad ju tihtipeale ikkagi tegusid, mis eraldavad teiste seast välja teatud rühmad või isegi üksikisikud. Kõige ilmsem näide on siin juriidiline karistus. Rousseau vastab siin järgmiselt: seaduste rakendamine pole suverääni, vaid täidesaatja või valitsuse asi. Täidesaatja korraldab igapäevast administreerimist ning Rousseau meelest oleks absurdne seda ülesannet demokraatlikult korraldada, selles mõttes et nõuda üleüldist aktiivset osalust. Rousseau eelistatud süsteemiks paistab siin olevat "valitud aristokraatia" võiks mõelda, et teistsugune demokraatia, kus "targimad valitsevad
Lapsed eriti mõistev ja salliv personal. Ei tohi välja näidata ärritust v pahameelt. Kannatlikkus. Vanemate lastega käituda nagu täiskasvanutega. Lapse eksimisel vanemate rahustamine, tegutsemine. Haigestumisel tegutsemine. Empaatia, kannatlikkus jms 66. Erinevatest kultuuridest pärinevate kl-de teenindamine? Teada ja mõista nende kultuuri omapära. - Lugupidav suhtumine, positiivsus ja siiras huvi kl vastu - Jälgida Kuidas kl käitub, tunnustada tema väärtuseid, arvamusi, kombeid - Paindlikkus - Vältida kahemõttelisust arvest. Kultuuri erinevust, inimesi - Selgituste küsimine julgelt, ka nt öeldu kordamine aeglasemalt - Külalised teiselt maalt nimede hääldamine, töötajate tutvustamine - Nali teadmisel mida üks v teine kultuur mõistab selle huumori all - Teadmiste arendamine! 67. Täiendavad teadmised teenindajal: a) Liikumispuue ratastool (kas kl sõltub täielikult ratastoolist; kas tuleb ise v saatjaga
7. PILET PLATONI RIIGI- JA INIMESEÕPETUS J. LOCKE'I ÕPETUS TUNNETUSEST Platon ehitab riiki inimesest lähtudes ning riigi eesmärgiks seab pedagoogilisuse. Valitsejad on filosoofid, valvurid on sõjamehed, käsitöölised ja põllutöölised kui produtseerijad. Et valitseks õiglus, peab igaüks täitma talle loomuomast ülesannet. Riik on totalitaarne, rahvas on rangelt jagatud klassidesse. Riigi saatuse määrab valitsev klass, mis on ühtlasi monopoolne relvakandmise ja hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest. Intellektuaalne elu on allutatud tsensuurile. Teisi valitsemisvorme käistleb kui allakäiku timokraatia (aristokraatlik, mida hoiab üleval kodanike poolt omaks võetud traditsioon), kui rikkad ei suuda masse valitseda, tekib demokraatia (indiviidide huvide domineerimine, seadusetus ja segadus suureneb) ning lõpuks võtab karismaatiline liider
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21 III OSA:
annaabi.ee 
