VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970.
..……………10 Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viivi Luike kui tänapäeva edukamat naisluuletajat. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada.
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V
tähts kogemus." Elu ja looming Poeesia ei sünni tühjast kohast, selleks peab olema põhjust ja nn prahvatamise julgust. Iga värsi, stroofi, riimi taga on alati luuletajal oma elu ja emotsioonid, mis kajastuvad tema loomingus ning teevad selle nii kirevaks. Lüüriku isiklik elutee ja muidugi paras annus julgust ning fantaasiat annavadki kokku sellise suurepärase ja meeliköitva loomingu läbi aastate. Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo "Hüljatud", Romain Rolland'i "Jean- Christophe", Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno...)
9 Luuletused........................................................................................................................10 Katkend intervjuust..........................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................12 ELULUGU VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Alates 1965. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana ja arhvaarina. Alates 1967. aastast oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmeks sai ta 1970. aastal. Ta elas aastatel 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis ja 1998-2003 Roomas. 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. LOOMING
Kinnisvarade spekulatsioon: käis peterburis kinnivara ostmas võileiva hinnaga). Kirjanduskriitika äraostetavus. Matilde:auahne väiklane ja õel. Täiesti moraalira mitte midagi pole püha. Sander:eetikalage. Maksku mis maksab moraal. Piibeleht:täiuslikkus ja rahaahnus ei huvita Laura: vaimsel peajagu teistest üle KÜLMALE MAALE: Keksne mõte: sellistesse oludesse ei tohi inimest panna see on kuritegevus. Mädasoo mihkel: kaotas raha ära raha varastati kirikus ära. Jaan vapper: vene töökas aus häbenes oma vaesust. Kaarel lind-vaene Juhan melberg vaene Ühiskonna kõrgemad klassid ei mõista vaesuse viletsust ja häda Andres vallavanem:võimukas jõukas. Ahni vodi jõukas. Vilde: Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard
küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatu väljasurevas keeles... I.B.Singer Koostajad: Andres Ingerman Anastaaia Goruskina Nina Fadeeva Natalia Kalinina SISU: 1. Elulugu 2. Teosed 3. Luuletused Elulugu I II III IV Elulugu I · VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 19931997 Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga.
Jaan Oks- Eesti kirjanik. Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor-Eestiga Aira Kaal põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist, kes tegutses peale II maailmasõda. Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu ,,Ma ei anna relva käest". Proosa ,,Kodunurga laastatud". Aadu Hint 30-ndal aastal kirjutas ,,Pidalitõbi", ,,Vatkutõbilas", kuna kartis, et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan ,,Tuuline rand", mis sai ka 1965. aastal ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Alguses mõtles teha 5 osalist, aga tal tekkis juba 1 osaga sensuuris probleeme ning ta ei näinud sellel enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist. Tema looming
Eesti küla kõrval olid sagedased tegevuspaigad lähemad ja kaugemad linnad. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenesid romaanile. Eesti kirjanduskriitika algelisuse tõtteu ei olnud küsimus kirjandusvooludest, sellest, kuidas üks või teine kirjanik elu kujutab, kuidas oma teose maailma loob, varem õieti arutluse alla tõusnud. Kiitva arvustuse kirjutamiseks piisas, kui jutt leiti olevat mõnus ja ladus, arvati lugejale pakkuvat lõbusat ajaviidet või õpetlikku iva. Realismi esiletõusuga kaasnes põhjalikum arutlus kirjanduse olemuse ja tähenduse üle. Uudsete kirjandusteostes ümber puhkes elav poleemika. Eelkõige Vilde loomingu üle, sest tema erines kõige enam senisest kirjutamislaadist. Keskne kuju eesti realismis ongi Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga.
1961 - romaan "Taeval pole soosikuid" käsitleb kadunud sugupõlve teemat. 1962 - romaan "Lissaboni öö" räägib jälle pagulastest. Remarque kohta on öeldud, et ta on kogu elu kirjutanud üht ja sedasama raamatut. Tema teostes korduvad tõesti ühed ja samad teemad: pagulus, koonduslaager, sõda, kadunud põlvkonna traagika. Loomulikult armastus ja surm, mida ka Hemingway oma loomingus vastandas. Remarque looming on põnev, sentimentaalne, realistlik, skeptiline, humanistlik. Oli sõja ja diktatuuri vastu, elus hätta jäänute poolt. Tema kangelased olid elus palju kogenud, skeptilised, alistunud, kuid mitte lõplikult. Kirjutab üksikutest ja hüljatud inimestest. Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool. Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema. Eksistentsialismi eelkäijad on filosoofid S
kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb
Kelly Sule 12.a Herbjørg Wassmo romaan „Dina raamat“ ÜLESANNE 1 Tegevus toimub 19. sajandi keskpaigas Põhja-Norras. Tegevus algab Dina isa, lensmani, talus. Dina on viieaastane. Tema ema Hjertrud võtab ta endaga pesukööki kaasa. Dina uudishimu on suur ning ta läheb katla juurde, kus keeb lehelis. Väike tüdruk kummutab katelt nii, et selle sisu äh- vardab teda ära põletada. Äkki keerab ema pea katla poole, märkab tüdrukut varitsevat ohtu ning sööstab teda päästma. Ta saab põletada ja sureb. Sellest hetkest alates ei salli isa tütart ega tema nut- tu. Ta saadab tütre kodust eemale, hiljem võtab talle koduõpetaja, Lorchi. Too õpetab Dinat tšellot ja klaverit mängima. Kui Dina oli 16, pidi ta isa soovil abielluma Jacobiga. Mees viis ta enda koju, Reinsnesile. Ülejää- nud tegevus toimub põhiliselt seal. Peale Jacobi surma, millele ka Dina
Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara (ametlikult Marie Pael), kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev
Valikkogu "Tuli koduaknas" Romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast PILET NR.5 -AUGUST KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT" 1855-1927, pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi ("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem
lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon. 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad
L. Tungla värsid on lihtsad, lapsekeelsed ja lapsemeelsed, ning jäävad kergesti meelde. Kirjanik on kirjutanud ka proosaraamatuid. 1986. aastal ilmunud ,,Kartul, lehm ja kosmonaut" on maaelu tutvustav jutt, mis suunatud rohkem noorematele lastele. Seiklusrikkas reisiloos ,,Neitsi Maarja neli päeva" on tuntavaid mallivõtmisi klassikalisest tütarlastekirjandusest. Lugu on edukast keskkooliõpilasest Maarjast ja tema kohati veidrikuna tunduv tädi. ,,Neitsi Maarja neli päeva" on ladus ja kergesti loetav, vaimukas ja parasjagu probleemne raamat. Jutustuses ,,Pool koera" esineb põnev seikluslikkus, koguni kriminaalne sündmustik, osa raamatust seotud eetiliste probleemidega täiskasvanute elus. Alkoholism, lapse seisukohast, on hästi kajastuv ,,Kirju liblika suves". Tiina emal on alkoholiprobleemid, kuid lõpuks laheneb kõik hästi, ema abiellub, vabaneb joomisest ning Tiina saab hea kasuisa. Lugu võib pakkuda lugejale julgustavat ja toetavat tuge
Krõõta. Ta hoolis Krõõta tervisest nii palju et palus lausa jumalat. Oli isegi valmis loobuma oma kaua oodatd pojast, Peaasi et Krõõt ellu jäääb. Kuid nii see ei läinud. b) Krõõt ei olnud väga iseloomutu inimene,kuna ta armastas ja hoolitses laste kui ka Andrese eest väga. Talle ei meeldinud inimesed kes ei saa lastega läbi. Ta ei lastnud ennast teistel mõjutada. Alati kui tal oli mingi arvamus siis ta ütles selle väljajaseisis selle eest. Ning oli tema ka väga hoolikas, töökas ja tubli naine Andresele. c)Mari oli Andresele õige naine. Mari hoolitses andese laste eest peale Krõõda surma väga hästi. Raske oleks olnud leida paremat perenaist nii väikses külas. Mari hoolitses ka Andrese eest väga hästi, näiteks siis kui ta Andrese jalga kinni sidus kui too kukkus. Mari oli nii ametis Andrese talus perenaiseks olemisest et ei olnud enam aega oma mehega olemiseks. Lõpuks tegi Mari mees Juss enesetapu kuna mari oli Andrese juures koguaeg.
Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju
kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. Lehte Hainsalu oli nende 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme hulgas, kes 20. augustil 1991 hääletasid "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt. Kirjanikuna on Lehte Hainsalu väga mitmekülgne. Tema loomingus on luulet (alates lastevärssidest kuni poeemideni), romaane, jutustusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tema lasteraamatud on sageli humoristlikud nagu näiteks luulekogu "Kui ma ükskord", aga ka harivad ("Vanasõnamäng"). Tal on endal kolm last, kelle lapsepõlve kirjeldab raamat "Suur vend Mati ja väike õde Kati" ja oma üheteistkümnele lapselapsele on ta igale ühele pühendanud ühe lasteraamatu. Need on toredaks lugemiseks ka täiskasvanutele. Proosas on kõrvuti jutustused erinevas vanuses tavaliste inimeste elust ja probleemidest ("Luulepuhkusel", "Kes te koormatud olete", "Viis minutit enne vihma",
3 HAYMITCH ABERNATHY 40-aastane mees, kelle suurmimaks trumbiks - vaatamata alkoholismile - on arukus ja terav mõistus. Ta elab 12. ringkonna võitjatekülas. Kirjeldatakse veidikene tüsedamana, hallikate silmadega, keskealise mehena. Seotus Katnissiga: Näljamängudel saab Haymitch'ist tema juhendaja (ja Peeta oma ka). Kirjaniku keelekasutus oli ladus ja sujuv. Raamat on küll paks, kuid iseenesest lugedes on pinge nii suur, et raamatut on raske käest panna ning lihtne ja sorav sõnastus teebki selle raamatu kergesti loetavaks. Põneviku peaossa on valitud Katniss Everdeen, tavaline 16 aastane neiu, mitte mingi superkangelane. Raamat rääkib Katnissi elust, kuidas ta peab oma pere üleval hoidma, kuidas ta Gale'iga metsas jahil käib jne. Tegemist on põnevikuga, kus justkui kübeke minevikku ja tulevik saavad kokku.
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey koolis, kust ta vä
materiaalsusest. Talvik vangistatakse, sureb vanglas, Allver tõmbub enesse ega avalda tekst, Masing on läbi Nõukogude aja sisepagulane, tegeles religiooni filosoofiaga. 17. Heiti Talviku luule. Heiti Talvik (1904-1947) 1924. a ilmus ajakirjas ,,Looming" esimene tema luuletus. Elu ja looming jäi sõja tõttu lühikeseks. Talvik oli enesekriitiline, kirjutas tekste rohkem, kuid avaldas ainult kaks uudislugu: ,,Palavik" (1934) esimene väljapeetud dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses ja ,,Kohtupäev" (1937). Sellele lisas üksikuid varasemaid luuletusi ja natuke hiljem ka, kuid neid ei jõudnud ta ise raamatusse panna. Kõik tema looming ühes ,,Legendaarne" (2004). Talviku tähtsus tema luulekogud olid väga tugevad 1930ndate luules. Legenaarse ainesega oli otseselt seotud mõlema raamatu puhul: kirjanduslooline legend põimitud Palavikus see luulekoguna terviklikum ja ühemõttelisus. See on esimene dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses
· Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust
12. Endla Tegova- surnud, tuleb kirjandusse täna Albertile. Töötas kutsekoolis. Romaan ,,Humalaaias". 13. Henno Käo- Valjalast.Lastele adresseeritud proosateosed. Ise illustreerinud neid. 14. Ingel Tael- elus, luuletaja. 15. Juhan Peegel- Orisaarest. Surnud. Eesti kirjanduse isa, uurinud rahvaluulet, regivärssi. Valikkogu ,,Tuli koduaknas", romaan ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel"1979 16. Jaanus Tamm-kirjutanud head luulet. SÜG-ist. Luulekogu ,,Öö laulud" 17. Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik. 7 August Mälk ,,Õitsev meri" Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi
..lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Ajapinde ajab" (1985) "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata")
Kratt räägib Hansule igasuguseid armastuslugusid ning Hans kuulab teda terved päevad ja öösel käib preili juures. Hansu armub Liina, kes käis teda libahundina iga öö kuulamas. Rehepapp korraldab Hansu ja Liina kohtamise öösel pimedas. Kui hansu kratt sulab, siis tuleb Vanapagan Hansu hinge nõudma ning keerab Hansu kaela kahekorra. Kui Liina sellest kuuleb tahab ta end uputada, aga Imbi ja Ärni segavad vahele. Muidu om Imbi ja Ärni ahne vanapaarike, kes püüavad iga hinna eest saada kõige rohkem asju ja varandust. Rein otsustab, et Liina ei pea Õuna Endlile naiseks minema, kuna Endlist sai uus mõisa kubjas ja Rein vihkas mõisamehi. Rehepapp kavaldas üle Vanapagana, kelle hundid lõhki rebisid. Sulane Jaan tulistab andresepäeval armulaualeivaga vastu kiriku ust, siis sai ta üheks päevaks võimsaks. Jaan läks kõrtsi, peksis Kaarli läbi ja vägistab Luise, pärast sööb mõisa sahvris veel seepi.
1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) 1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused " Mina olin siin esimene arest" teose ja autori kohta Sassil on üks oluline omadus, mis eristab teda suurest enamikust eesti kirjanikest ta oskab kirjutada. Ja lugu on veenev, karm ja põnev. Ootan järgmist osa. Ja järgmist. Kaur Kender, kirjanik Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose.
1884. aastani. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja hiljem leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari"
J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana. 1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna
Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. [1] Ruila kooli pildi ja hümni leiab 3. Lisast. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. [1] Tagantjärele mõtiskleb ta: ’’Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood.’’ [1]
*sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad. *noortekultuuri pealetung – tänaval (bärndid, lemmikud paigad, soengud, kogunemispaigad), meedias (netisuhtlus, blogid, vikid, portaalid, bändid, muusika), kultuuri läbiva hoiakuna (moedialektid, protestimeelsus, väärtuste ümberhindamine). * nooruse printsiibi valitsemine ehk noorsoo võim, mille keskmes noorte lõimumine täiskasvanute ühiskonda, sh üleminek hariduselt tööturule, vanematekodust iseseisva majapidamiseni, lapsest lapsevanemaks. Hiiliv täiskasvanusaatus (eelkõige 17-21 eluaastat), nooruse kui eluperioodi funktsioon pole enam edukas üleminek täiskasvanuikka, vaid see on saanud eluperioodiks omaette, millel on oma kindel positsioon. *nooruse allakäigu ilmingud, noorte riskikäitumine – tänavalaste, kuritegevuse, vägivalla,
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 2 Sissejuhatus Jaan Kaplinski sündis 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
