Vaatame mis Leopold veel räägib (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Viivi Luik

11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976 4) „Tubased lapsed“ 1979 5) „Kõik lood Leopoldist“ 1984 6) „Kolmed tähed“ 1987 7) „Meie aabits ja lugemik“ 1992 8) „Aabitsajutud“ 2006

Kirjandus

26

docx

Viivi Luige elu ja looming

..11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viivi Luike kui tänapäeva edukamat naisluuletajat. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada. Valisin just tema oma referaadi teemaks, sest olen kuulnud tema põnevast elust erinevates maailma linnades, aga temast ei oska ma midagi rääkida

Kirjandus

5

doc

Viivi Luik

Eesti Vabariigi aumärk (2000) jm. Teemad V. Luik on kirjutanud peamiselt loodusluulet, mis on värvikas ja kujundirikas. Tema esimesed luulekogud olid peaaegu täielikult loodusteemalised, järgmistes luulekogudes vastandas ta maa linnaga (igatsus ja tegelikkus, vabadus ja kohustus), andes nii edasi sotsialiseerumisprotsessi keerukust (,,Lauludemüüja"). Järgnevates luulekogudes kajastub autori eneseotsimine ja oma tunnete väljendamine läbi luule. Veel ov V. Luik kirjutanud isamaalüürikat ja ka armastusluulet. ,,Pilvede püha"(1965) ,,Pilvede püha" on luuletaja esikkogu, kust peegeldus tema tugev suhe loodusega. Luulekogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi: ,,Kevad tuleb"(kevade tulek, talve lõpp), ,,Kuldset naeru naeris päike"(suvi), ,,On hilissuvi, on hilissuvi..."(hilissuvi) ja ,,Iga sügise jahedas leegis"(sügis). Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab ka vastava meeleolu. Kevadine

Kirjandus

15

doc

Viivi luik referaat

Tahaksin pihlapuu rüppe, Okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, Puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, Nendele vajutan suu. Võta mind lehtede varju Lõkendav sügise puu! Sinule laulan ja sina saad aru, Oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru Toetan su tüvele pea. ,,Võta mind lehtede varju" Viivi Luik on üks Eesti silmapaistvamaid naisluuletajad. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada. Käin ka ise tihti looduses ja eriliselt meeldib mulle just metsas käia ning vahel ongi tunne justkui oleksin ise Luige lüürikasse sisse

Kirjandus

11

docx

Referaat Viivi Luik

Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus, ,,Inimese kapike" (1998) ja ,,Kõne koolimaja haual" (2006).  TEOSED · "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) · "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) · "Hääl" (luulekogu, 1968) · "Lauludemüüja" (luulekogu, 1968) · "Ole kus oled" (luulekogu, 1971) · "Pildi sisse minek" (luulekogu, 1973) · "Leopold" (lasteraamat, 1974) · "Salamaja piir" (jutustus, 1974) · "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) · "Põliskevad" (luulekogu, 1975) · "Leopold aitab linnameest" (lasteraamat, 1976) · "Luulet 1962­1974" (valikkogu, 1977) · "Maapäälsed asjad" (luulekogu, 1978) · "Tubased lapsed" (lasteraamat, 1979) · "Rängast rõõmust" (luulekogu, 1982) · "Kõik lood Leopoldist" (lasteraamat, 1984) · "Seitsmes rahukevad" (romaan, 1985) · "Kolmed tähed" (lasteraamat, 1987) · "Ajaloo ilu" (romaan, 1991) · "Inimese kapike" (esseed, 1998)

Kirjandus

5

doc

Eduard Vilde teosed

lahkuma.Eduard läks "Uudiste" juurde toole. See oli juba pahempoolse (kontservatiivse) kallakuga ajaleht. Eduard Vilde proovis samuti toimetada ajakirja "Reinuvader" kuid sellest ei tulnud midagi suuremat välja.1904. aastal tutvus Eduard Vilde Linda Jürmanniga, kes oli külaneiu. Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan.Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga.1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest.Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1

Kirjandus

27

ppt

Viivi Luik

mis undab tänavatel ja taeva all. Selle märgid on õhus ja veres. See vahetab elektronkella ekraanil vaikselt numbreid ning teatab kiretult aja kulgemisest, selle aja, mis sisaldab luulet ja võimalusi päästa kõik, mis päästa annab.  Luuletused · VALGUS · Ilmavalgus · OOD ALGEBRALE  VALGUS Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad. Nüüd päikene pääses lahti, päevad on sinisemad. See tuul on veel külm ja rõske, käed muudab ta karedaks, kuid valgus silitab p õske ja südant teeb paremaks  Ilmavalgus · Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. · Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. · Paneelid kostavad läbi,

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse eksamipiletid

III RÜHMITUS TARAPITA (TAARA VITA-TAARA AITA) (1921-1922) Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Kõige suurem liikmeskond. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutas Saksamaalt tulnud ekspressionism- jõuline luule, hüüdlaused, mis oli hästi jõuline ja konkreetne. Lisaks sellele veel prantsuse kirjaniku rahvusvahelise rühma Clarte sõja vastu võitlemise põhimõtteid. Tegu oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike uue koha eest ühiskonnas. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid, nt. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis". Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus

Kirjandus

Kommentaarid (0)