Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väärtushinnangud tänapäeva maailmas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väärtushinnangud, vastupidine, inimsed, mõjujõud, tegelikud, millessegi, seadustele, väsitav, palverännak, astumine, reaalsus, veidrad, unarusse, sugulasi, olukordi, sportlastel, juubeli, märka, hobid, tõekspidamised, kellelgi, hoolida, uskudaUuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega. Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka ,,puritaanlikeks".1 Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4 1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurimist. Osa definitsioon
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia. Definitsioonile heideti aga et
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pö
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kul
eemaloleku jooksul. Nagu eespool nimetatud, iseloomustab äärmusgruppe suur sidusus. Paljude lähedaste inimeste järsk kaotamine tekitab sisemise ängi, tühjuse, kaotusvalu. 3. Süü on üks tõsisemaid äärmuslaste seast lahkujate probleeme. Sealjuures ei pruugi süü olla kaugeltki ühetähenduslik. Ennast võidakse süüdi tunda väga erinevate asjade pärast. Eriti terav on süütunne, kui on tegemist sunnitud lahkumisega. Kui möödunud grupikogemusse suhtutakse kui millessegi positiivsesse, siis tuntakse end süüdi kui lahkumise põhjustaja. Kui grupikogemust tunnetatakse kui midagi taunitavat, siis leitakse end süüdi olevat grupiga liitumise, teiste värbamise ja grupis tehtu pärast. Süütunnet aitab süvendada grupis valitsenud totalitaarne ideoloogia, mis tunnistas kõik grupiga mitteseostuva taunitavaks ja karistatavaks. Kui on lahkutud ainuõigest ja ainuvõimalikust, siis on raske kohe uut mõtestatust üles ehitada
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
nüüd tavad/tavaõigus ja loodus/loomus, millest vaid viimane on universaalne. · Filosoofias: antiik-kreeklaste mõtlemises liikus kõigi nende muutuste tulemusena rõhuasetus reaalteadustelt, kunstilt ja muusikalt üle psühholoogiale, loogikale, religioonile, eetikale ja poliitikale. Sest just viimaseid oli vaja avalikus karjääris. Usk ratsionaalsesse arutelusse (vt allpool poliitilised ideaalid p. 3), kui millessegi, mille võime on vaid kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil.
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga 8 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kontrollib ja juhib kõiki riigi institutsioone. (analoogilise institutsiooni rajas ka ajatolla Khomeini,
riikidesse, sealsete inimeste toidulauale. Arengumaad pole seejuures ise kuigivõrd huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi oludes peavad nad ainsaks ellujäämise teeks võimalikult odavat tootmist, mis ei arvesta niisuguse majandamise tegelikku hinda. Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske. Kui tööstusajastul põhjustasid vaesust vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia, siis nüüd on olukord vastupidine. Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub riski juhul, kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. 1.3 Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris samaväärne internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Kui ei tunnustata seda, mida teine oluliseks peab, on konfliktid kerged tekkima. 7 Huvide ja väärtuste erinevus loob soodsa pinna vastuolude tekkimiseks. Vastasseise võib ette tulla kõigis suhetes. See, kuidas need vastasseisud lahenevad või arenevad, oleneb suuresti sellest, kuidas nendesse suhtuda. Negatiivne suhtumine konflikti raskendab konstruktiivset käitumist. Kui inimene suhtub konflikti kui millessegi olemuslikult taunitavasse, tuleb tal kanda kahte koormat- konflikti ennast ja arusaama, et ollakse midagi põhimõtteliselt valesti teinud. Arvamus, et konflikt on midegi ebanormaalset, toob kaasa konflikti mahavaikimise ja segab konflikti lahendamist. Tulemuseks on sageli pingete kuhjumine, mis lahvatavad ootamatult ja kontrollimatul viisil. Seevastu konstruktiivsed hoiakud, mis peavad konflikti normaalseks suhete osaks, aitavad kaasa vastasseisu poolte huve arvestava lahenduse leidmisele.
Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet. Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. Mõjuulatusring: kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. 4
vastupidi Nende erinevus: 4) Perekonna roll mitmekultuurilises ühiskonnas: kodu saab: vanemad saavad olla eeskujuks, olla ise sallivad, taunida igasugust vägivalda, empaatiat arendada(selle kohta erinevad raamatud olemas), sallivuse arenemine algab juba umbes 3-aastasest peale kui nad õpivad jäljendamisest, jälgivad vanemate käitumist ja õpivad sellest; laps(3-4 a) ise ei suhtu kellessegi ega millessegi eelarvamusega vaid vanema eeskujul ainult; 2- aastased on iseenda arenguga nii palju hõivatud, et eelarvamused ei kujune ilma vanemateta; mina-identiteediga koos hakkab arvama; 3-4 aastaselt tekivad lastel küsimused nt * raamat Küsimused mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata *lapse küsimustele vastates tuleb 1. Asjana jääda neutraalseks! (laps küsib kõiki igis ikka kaldutakse neist ühe pooleküsimusi sama häälega)
(Middle East: People 2012) Lähis-Itta reisides tuleks kindlasti pisut uurida islami tavasid. Näiteks peavad inimesed seal viis korda päevas palvetama ning olulisim on reedene (sabat) päev. Ramadaani ajal (moslemi aasta viies kuu) on kohustuslik paastuda päikesetõusust päikeseloojanguni. 6 Vähemalt korra elus peavad moslemid käima palverännakul (ehk hadzil) Muhamedi sünnipaigas, pühas linnas Mekas. Palverännak toimub moslemi aasta kaheteistkümnendal kuul ning sel ajal liiguvad Meka suunas väga suured rahvamassid. (Ibid.). Asukohta ja ressursse arvestades on Lähis-Ida regioonil rahvusvahelises turismimajanduses väike osa vaid 6% rahvusvahelistest reisidest tehakse sellesse piirkonda. Lähis-Ida lääneosa panustab põhiliselt rannapuhkusele ning kuna see regioon asub Euroopa turismituru lähedal, võib sellesse piirkonda suhtuda kui Euroopa
nendeks vajalikku materjali korjama. Pulmapidu ise võis kessta kahest päevast nädalani. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka, ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. (Meri, 2003: 20) Mõned nendest kommetest on säilinud ka tänaseni, näiteks see, et keegi ei tohi noorpaari vahelt läbi minna nende sõidukist väljumisest kuni altari ette jõudmiseni. Ka altari ees jala peale astumine, et hilisemas elus ohjad oma kätte saada, on tegelikult vana komme. Seevastu räbaldunud särgi selga panemine või paelte lahti jätmine, et sünnitamine tulevikus kergem oleks, on tänasetele pruutidele teadmata. Eluviiside ja traditsioonide muutudes on teisenenud ka pulmarõivas. Kui tänapäeval on rahvarõivas erandlik nähtus, siis eelmisel sajandil kandis pulmarahvas veel tavakohast rahvarõivast ja pruudil oli see eriliselt külluslik ja kaunis. Määrava tähtsusega olid pulmas
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi k
mille poolest erineb teoloogia mütoloogiast (antiik Zeus ja keskajal jumal, miks see pole mütoloogia); - Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Mittemõistetava üleminek mõistetavaks; läbitöötamise tase kes sõnastas ristiusu põhitõed; Augustinus samas platon ka piibel mis on paratamatu tõde; jumala asemik maa peal võis kuulutada midagi tõeks ilma et viitaks seadustele. Lk 71 ajatu ja muutumatu jumalik tõde mida inimene ei saa mõjutada 18 miks lõi jumal õiguskorra Õiguskorra on loonud jumal pärast pattulangemist. Õuna söömine, takistamaks uute kuritegude toimepanemist Utilitarism Jeremy Bentham peamised utilitarismi loosungid Moraali eesmärk on õnn võimalikult suurele hulgale inimestest (suurim kasu). Inimest juhivad valu ja hea pool; piits ja präänik; inimtegevust saab hinnata läbi
· Skandinaavia noortele tähtsad uudishimu, kujutlusvõime pole eesti noortele olulised Mis on lahti eestlaste väärtustega? prof Margit Sutrop, TÜ Eetikakeskus · Üldinimlike moraalinormide sage eiramine · Tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine · Vähene osalemissoov ja vastutus · Hoolimatu suhtumine keskkonda · Vähene austus iseenda ja teiste inimeste vastu · Vähene sallivus erinevuste suhtes Deklareeritud väärtused ja tegelikud (varjatud) väärtused... ...võivad teinegi kord erinevaks osutuda · EV-s deklareeritakse hariduse tähtsust, kuid õpetajate palgad on madalad · Räägime tervisliku elustiili tähtsusest ja elame ikka ebatervislikult Väärtuste ja käitumise seos Piret Talur artiklis "Noored hukas?!" "Tänapäeva Eesti noored väärtustavad eelkõige tööd, perekonda, haridust ja materiaalset kindlustatust. Sarnaselt Ida-Euroopa noortele on nad konservatiivsemad kui nn
-) Sel ajal hakkasid filosoofid ka raha eest oma tarkusi müüma (seal hulgas ka väitlust), mida loeti väga inetuks teoks, sest taskuse eest raha küsimine on võrdne õhu eest raha küsimisega. * Protagoras 480-410 eKr ,,Inimene on mõõduks kõikidele asjadele eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." (lad k. nimetatakse seda printsiipi hiljem homo mensura'ks). -) Ta ütles ka: ,,Nõrk allub võõrale seadustele, aga tugev ei allu seadustele." * Gorgias 485-380 eKr ta kirjutas teoses ,,Olematust" ja põhi väide seal oli: ,,Mitte midagi ei ole olemas." Ta kirjutas ka oma teesid: -) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene. -) 2. Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki midagi. -) 3. Igavene see ei saa olla, sest siis oleks see lõputu, aga lõputust ei saa ette kujutada. -) 4. Isegi kui oleks olemas olemine, siis ta oleks haaramatu. -) 5
ombudsman on Indrek Teder. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid Eesti Vabariigi õiguskantsler on põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli soovituste abil saavad Eesti parlament Riigikogu ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha
......................................................................................50 LISAD..........................................................................................................................53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste
tagasi Mekasse. Sai alguse Islamiusk, mis sai mõjutusi judaismilt: palvetamine, seaduse usk, kristlusest: idee viimsest kohtupäevast ja lunastusest. Koraan kirjutati üles Muhamedi surma järel. Islamiusuliste põhikohustused: - usutunnistus: Muhamed on nende prohvet ja Allah on ainus jumal - palvus: mošees palvetada 5x päevas Meka suunas - almus: pidi toetama vaeseid ja abivajaid - paast: 9’dal kuul pidi pidama Ramadani - palverännak Mekasse, kui rahakott seda lubab. 11. ARAABIA KALIFAAT Islami riik tekkis 7. saj. Riigi nimeks sai Kalifaat, prohveti järglase e. kaliifi järgi. Kaliif oli riigi ilmalik ja vaimulik juht. Kalifaadi laienemise põhjused: - omavahelistest sõdadest hoidumiseks vallutati naabermaid - naabermaade rikkus ahvatles, sest sõjameestele maksti sõjasaagiga, vallutatud alade maksudega. - Koraan lubas Džihaadis e. pühas sõjas langenud otse paradiisi. Riik laienes:
Mille pinnalt ja kuidas on riik tekkinud? Milles peitub riigi loomus? Riik on oma loomuselt ühiskondlik leping- J.Locke, D,Hume. Räägitakse veel indiviidi ja riigi vahekorrast. Kas maksude kogumist tuleks pidada vägivallaks? Riigile allumise ja allumise mõttetuse teema, indiviidi poliitilised õigused. Kust tulenevad inimõigused? Mida indiviidi vabadus poliitilises kontekstis tähendab? Kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla? Või vastupidine küsimus- kas ainult riigi tingimustes on võimalik vaba olla? Keelefilosoofia- mis on keel? Inimese keele vahekord, keele tähendus esistentsiaalses mõttes, keele olemus ja mõte, tähendus inimesele/ inimkonnale, mis vahendeid keel annab, mäletamise võimalused. Küsitakse keele ja sõnade olemuse kohta, nende tähistamis- ja kommunikatsioonivõime kohta. Kultuurifilosoofia- mis on kultuur? Kuidas määratleda ja defineerida- on see üldse võimalik?
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
karile ajada · Odysseus laseb enda aheldada end laeva külge, madrused pidid kõrvad kinni toppima · tõlgendus pääsemise lugu on võimas, aga lugu nõuab ohvreid, sa pead suretama instinktid · Odysseus valgustusaja inimene, kes kasutab oma moistest, aga peab vastu vaid siis, kuid ta on ahelais, vangistatud (ainult siis suudab ellu jääda) inimese saatus pärast valgustusaega inimsed, kes on küll valgustatud, aga neil puudb vabadua · valgustusest progressi idee · valgustusaja kangelane Prometheus · autorid ei näe teoses progressiideed · näevad hoopis inimest on nüüd parem kontrollida · 1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) · 2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS · pessimistlik hoiak marksisimist taandumine · fasism kui ka stalinism jumala kaotamise reziimid valgustuse tagajärjg
Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Näit: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. POLIITILISED "ISELOOMUJONED" Isiksus Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimsed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasavanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänus vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on externalization. (Adorne 1950) Inimloomus Kui keegi ütleb, et utoopia on võimatu kuna inimene ei ole perfektne vaid on hoopis ahne ja individualistlik, siis seob ta koheselt poliitika inimloomusega. Maslow "inimvajaduste hierarhia": 1. primaarsed vajadused
annaabi.ee 
