Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väärtuskasvatus, eetikakeskus, soovime, katerina, kasvatusväärtused, õppemeetodid, valikuidhoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni
Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mille alusel siis inimene valib endale väärtused. Arvatavasti kujuneb väärtuste süsteem (inimesele märkamatult) kasvatuse tulemusel (I.Meos /Filosoofia sõnaraamat/ Tallinn 2002) . Väärtuskasvatus on üks keerukamaid kasvatusvaldkondi, kus otsene sõnaline selgitustöö, rääkimata näpuviibutamisest, annab üsna tõenäoliselt soovitule vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004). Väärtuskasvatus Eesti koolides Eesti koolis ei õpetata eetikat eraldi ainena, samas kurdetakse kõlbelise kasvatuse vajakajäämiste üle. Kuigi kõlbeline kasvatus peaks läbima kõiki aineid, on see eriti oluline inimeseõpetuses. Õpetaja peaks igal võimalusel väärtuskasvatuse põhimõtteid silmas pidama
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. VÄÄRTUSKASVATUSEST Essee. Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küs
all mõistame. Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid
Kohustusi õpetaja ees kirjeldab pisike lõik. Selgelt on reguleerimata riigi ja kodanike kohustused õpetajate ees. Paljude punktide täitmine sinkohal on kontrollimatu ja selgelt reguleerimata. Nn ,,õige mõõt" on tihti iga indiviidi (õpetaja) enda sisetunde küsimus. Näiteks: ,,Haridustöötajad on oma võimu rakendades õiglased ja kaastundlikud." Kus on kaastunde ja õigluse mõõt? 16.12.2011 II SEMINAR Väärtuskasvatus koolis. Õpetaja kui väärtuskasvataja. 1. Mida tähendab, Et Eesti vajab pööret teadmistekeskselt tuupimiskoolilt väärtustekesksele koolile? Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast,
......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .......................................................................
me ise saame suuresti seda korrigeerida. Meil on sünnist saati kaasa antud mingid instinktid millede ajal me tegutseme. Kuid eesmärgid seame me endile igaüks ise, oma äranägemise järgi. Sõltuvalt siis mis ajastus me elame, milline on tervis, millise sotsialse taustaga me oleme, kuidas meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime. Aga kindlasti on erinevaid arvamusi. Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise. Nii nagu võimalusi on ja nii nagu ise neid loome. Üldjoontes olen nõus väitega, et igaüks on iseenda saatuse sepp ja iseendale õnne valaja. Kuid mitte sada protsenti kõigile see ei kehti. Aga proovima peab. Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud
Eeskuju kaudu omandab inimene rohkem, kui me oskame arvata. Sõnaga on tihti üsna raske saavutada seda, mida me eeskujuga hõlpsasti saavutame. L. Tamm kirjeldab katseid, millest ilmnes, et katseisikuid mittepuudutav film mõjutas nende käitumist rohkem kui nende kohta ja nende mõjutamiseks tehtud raadiosaade. Eeskuju kaudu levib mitte üksnes halb, vaid ka hea käitumine. Eeskuju mõjub isegi meestele, naistest ja lastest rääkimata. Eeskuju mõjub alati, ükskõik, kas me seda soovime või mitte. Õpilased võtavad meilt üle käitumiskultuuri, tõekspidamised, töökuse, printsipiaalsuse jne. Iga puudujääk õpetaja isiksuses on mürk, mis kahjustab laste arengut ja koos sellega takistab meie kõikide edasiliikumist. Isiksus kujuneb põhijoontes välja keskkoolipäevil. Seetõttu peaks sobivus õpetajatööks olema üks kriteeriume, mille alusel valitakse noori pedagoogilistesse õppeasutustesse. Me kujundame koolis inimesi, kes töötavad 20--40 aasta pärast, mistõttu
edasi anda. Väärtushinnangutest on just need, millest oleneb meie tulevikukeskkond. 8 KASUTATUD ALLIKAD Käis, J. (1989). Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus: Tallinn: Valgus. Timostsuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost.). Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias. Tallinn: Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 57-62. Timostsuk, I. (2005). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L. (Koost.). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 185-198. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Ilo. 9
printsiibi üles kaaluda. William Ross. Mõningad moraaliprintsiibid on siiski absoluutsed. Universaalseid moraalireegleid on vaja ühiskonna koostoimimiseks. On olemas hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Väärtused: Toimimisel juhindutakse väärtustest. Väärtusteooria on aksioloogia, see tegeleb väärtuste uurimisega. Väärtused jagunevad: positiivsed, negatiivsed. Positiivseid soovime (nt rahu), negatiivseid väldime (nt sõda). Individuaalsed ja kollektiivsed. Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein..
Refereering Elina Harjuneni artiklist "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" Elina Harjuneni artikkel "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega. Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA testis. Kui see nii oleks, imes
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle
Kasutatud kirjandus: 1 Andu Rämmer. Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid. Loeng ainekursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalteadustesse" raames. 11.11.09. Loenguslaidid (fail Slaidid_Rämmer.pdf). Slaid 3. 2 Andu Rämmer. Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid. Loeng ainukursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalteadustesse" raames. 11.11.09. Loenguslaidid (fail Slaidid_Rämmer.pdf). Slaid 4. 3 Sutrop, M. & P. Valk & K. Velbaum (2009). Väärtused ja väärtuskasvatus: valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. A. Rämmer. Eesti koolinoorte väärtused. (Tallinn: Pakett), 83-117. Saadaval ka pdf-failina ÕIS-is kursuse materjalide juures: Rämmer.pdf 4 Vseviov, D. (2009). David Vseviov: vajame uusi väärtusi. Postimees, 10.veebruar, URL (kasutatud detsember 2009) http://www.postimees.ee/?id=80230 5 Kass, M. et al (2008). Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine. Metsaülikool Eestis 2005-2006. A. Vallik
Kui mõni häkker sellistele andmepankadele ligi pääseb, võib nende andmete levitamine siiski kahjustada geenidoonorite huve.[14] Ilmselt võib kokkuvõtvalt öelda, et arvutitehnika ning interneti arenguga peaks käsikäes käima ka arvutieetika levitamine ning kasvatus. Tänu inimeste usalduslikkusele, saavad pahatahtlikud indiviidid väga kurjasti kasutada tehnika arengut. Kasutatud kirjandus 1. Eetikaveeb. Sõnavabadus ja tsensuur. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/194462 [01.12.2011] 2. Eetikaveeb. Arvuti- ja informatsioonieetika. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/arvutieetika [01.12.2011] 3. Luik, P. Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas., Tartu Ülikool, 2009. Kättesaadav: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/9127/1/sots_probleemid_virtuaalmaailmas.p df [01.12.2011] 7. Eetikaveeb. Arvuti ja ühiskond. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/219914 [01
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on k
Millist liiki väärtusti on olemas ? Mis teadus uurib väärtusi ? Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni. Väärtuste alusel inimene valib oma elu eesmärgid, mida ta järgib kõiki valikuid tehes, k.a. eluviisi ja toiminguid valides. ·Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist ·Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. ·Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime ·Väärtused võivad olla konfliktis On olemas : ·Majanduslikud väärtused ·Esteetilised väärtused ·Poliitilised väärtused ·Moraalsed väärtused(see, mida tuleks moraalses mõttes taotleda, mis on moraalses mõttes hea). Moraalsete väärtuste ülimuslikkus, kui tahame olla moraalsed.Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil, olla teatud tüüpi inimesed. 17
1) küsimusteks, mis puudutavad kõike materiaalselt eksisteerivat; 2) küsimusteks, mis puudutavad eriti kõike elavat ja 3) küsimusteks, mis puudutavad nimelt inimest. Eetika, moraal ja kasvatus Hea, halb, õige, väär. Eetikas tegeldakse hea ja halva, aga samuti õige ja väära suhetega. Kasvatusaruteludes ei tehta tavaliselt eriti täpselt vahet, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest. Moraal, eetika. Moraal puudutab praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika uurib moraaliseiku ja loob neist teooriat. Järelikult on eetika moraali teaduslik uurimine, mis taotleb oma järeldustes üldkehtivust. Hea ja halva, õige ja väära küsimusi vaadeldakse eetikas üldises mõttes. Eetika roll. Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht. Paljud autorid peavadki eetikat kasvatuse tuumaks. Seda arusaama võib põhjendada, viidates neile paljudele probleemidele, mis
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed
Ühendriikides 1970. aastatel tähistamaks uut valdkonda, mis toob välja bioloogias ja elusteadustes esile kerkivad moraalsed, sotsiaalsed ning poliitilised probleemid. · Nende otseselt või kaudselt inimeste heaolu puudutavate eetiliste probleemide uurimiseks kasutatakse moraalifilosoofia printsiipe. · Tegemist on valdkonnaga, mis seob ühelt poolt bioloogia teadmised ja rakendused ning teiselt poolt inimeste väärtussüsteemid (TÜ Eetikakeskus, www.eetika.ee/bioeetika) Bioeetika põhidilemmad tänapäeval · Millised on inimõiguste piirid? · Geneetilised sekkumised · Doonorlus ja siirdamine · Kunstlik viljastamine ja abort · Elustamine · Passiivne ja aktiivne eutanaasia · Õigus elule kelle otsus? Bioeetika väärtused algselt · Inimelu väärikus · Inimese autonoomia · Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nim
Inimeste hulgas aga toimib igaüks omaenese mitmekesiste huvide järgi. 2.OSA - MÕJU 3 kuu jooksul kasvab ja areneb kiil inseneride mõttes täiuslikult ja müstiliselt. Kõik kehaosad on välja arenenud disainiga, mida on tänapäeval projekteerijatel raske järgi teha. 2. Kiili kui sellise kehaga olendi jõudmist tänapäeva võib selgitada evolutsiooniteooria alusel. Eelkõige just faktiga, et looduses jääb tugevam ellu ning tehakse juhuslikke valikuid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik kõike, mis meie ümber on tekkinud, selgitada puust ja punaselt (mis on milleks valitud). Inimene oma loominguga hakkab järgima sama rada – ei ürita leida parimaid kombinatsioone vaid laseb juhusel teha selle otsuse. Darwin arendas oma teooria välja Lamarcki mõtetest. Lamarck seostas looduse arengu kui kõigi olendite püüdega end täiustuda. Näiteks kaelkirjaku pikk kael tekkis tänu sellele et kaelkirjak üritas kõrgeid puulehti süüa
Kuznetsi kõveral. 31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele? Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. · Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. · Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs individuaalsus ja loomingulisus), laste peale kulutatud raha, soorollid peres, sõprussuhted, haridus. 32. Defineeri sotsiaalne mobiilsus ja kirjelda selle erinevaid esinemisvorme. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Vertikaalne üles või alla, Horisontaalne nt samaväärsete ametikohtade vahetamine, Põlvkonnasisene põlvkondade vaheline.
Poliitilised- vabadus, õiglus Esteetilised- ilu, graatsia Usulised- vagadus, kuulekus, usk Intellektuaalsed- teadmine, intelligentsus Puhtseesmised hüved on head oma loomuse tõttu. Nad ei tulene teistest hüvedest. Puhtinstrumentaalsed hüved on vahendid millegi säärase saavutamiseks, mis on seesmiselt hea. · Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist · Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. · Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime 16. Mis seos on moraalil ja väärtusel? Väärtus võib olla positiivne, neutraalne või negatiivne. (nt. elu on väärtus. Õnnelik elu on väärtuslik. Iga mõtlev või potentsiaalselt mõtlev elusolend on väärtuslik) Moraal juhib tegutsemist. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid
· Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja normid. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust. Relativismi argument eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Moraali puhul ei ole olemas objektiivset tõde
Üks võimalus saada õppeks mõtlemist stimuleeriv ülesanne on kaasata selle loomisse õpilane ise. Uuringud näitavad , et väga efektiivne on ka erinevate mõtlemise strateegiate kasutamine meeskonnatöös nõnda proovida teiste kasutatavaid strateegiaid. (Sepp 2010: 29-30) Kuidas aidata arendada last? · Katsu aru saada, mis toimub lapse peas, kui ta lahendab ülesannet · Anna lahendamiseks ülesandeid, mis võimaldavad juurelda või teha valikuid · Oota kannatlikult vastuseid · Julgusta lapsi mõtlema selle üle, mida nad tahavad öelda või teha · Peegelda lapse mõtteid · Lahenduse ettenäitamise asemel küsi, mida oleks kasulik järgmisena teha, et lahendusele lähemale liikuda 18 · Kui ülesanne on tegija jaoks liiga keeruline ja nõuab rohkem aega, siis aita seada tegeuvse prioriteete ning eristada olulisi ideid ebaolulisest
. Me võime ette kujutada, mida tähendab töötamine puuetega lastega ja vanuritega, kuid päris elus ei teaks me midagi. Me läheksime kongreetsesse asutusse ja lihtsalt oleks seal, isegi ehk haletseksime neid, aga me ei tea, mida nad tegelikult vajavad ja mida nad meilt ootavad. Selleks ongi meil siin, Lääne Viru Rakenduskõrgkoolis palju erinevaid praktikaid ja loenguid, et me saakski väikese ettekujutusegi sellest, mida me oma elus tegelikult soovime. Me kõik oleme tulnud siia õppima, et aidata inimesi ja saada headeks sotsiaaltöötajateks. Ka nii määravad väärtused ära inimese suhtumise ja nad on osa inimese identiteedist. Väärtused on arusaam nii kurjast kui heast, millest inimesed lähtuvadki oma valikuid ja otsuseid langetades. Ma püüan anda hea ülevaate sellest, milline peaks olema üks korralik sotsiaaltöötaja ja milline tahaks ka mina olla. Ma arvan et alustada tuleks sellest, et kindlasti
uurimisaluste objektide kohta otse, vaid tehakse seda varjatult, kavalalt, vastajale teadvustamatult. Vaadatakse reageerimise kiirust, hinnagut, kasutatakse praimimist e kruntimist. Meetod vähendab teadliku valetamise probleeme, testi täitmine tundub uudsem. Praimimise probleem on see, et katseisikul tekkib õppimise efekt. Implitsiitsete assotsiatsioonide test: reaktsiooniaegadel rajanev test. Hoiakud ja käitumine LaPieri katse (1934) tema ja hiinlastest paar Kõik me soovime et hoiakud vastaks käitumisele ja vastupidi. - käitumine võib muuta hoiakut - käitumine väljendab hoiakut - hoiaku põhjal saab muuta käitumist - hoiaku muutumine loob ressursi inimese käitumise muutumises Ajzen ja Fishbein (1977, 1981) käitumised omavad viite põhielementi: - spetsiifilisus ei pruugita käituda vastavalt hoiakule - aeg mida pikem aeg on hoiaku mõõtmise ja käitumise vahel, seda tõenäolisemalt muutub hoiak.
, 1950, 150.) Autor töötas välja skaala etnotsentrismi hindamiseks. Skaala sisaldab väiteid puuetega inimeste suhtes. Näiteks: puuetega inimesed on oma saatuses ja eluga toimetulekus ise süüdi. Puuetega inimene on nõiduse või kurjuse kehastus. Kolmest erinevast suhtumisest lähtuvalt konstrueeris autor küsimustiku (Talvik, 1995), mis oli aluseks küsitluse läbiviimisel. Oma testi kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et sallivusega ei ole lood nii nagu me seda näha soovime. Ta väidab, et kui meie soovime noorelt inimeselt ehk siis õppurilt sallivat suhtumist puudega inimesesse, siis tuleks seada eesmärgiks õpetada kuidas tulla toime ja käituda puudega inimesega. Selleks, et saada paremaks ja teadlikumaks tuleks neid oskusi igapäevastes olukordades käsitleda. Ehk siis arendama autori sõnade kohaselt praktilist intelligentsust ja arendama sallivuseks oskusi. Autor väidab, et ka pedagoogidel tuleb sellealaseid teadmisi täiendada
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning
Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud õhkkonnas, on lootus areneda tasakaalukaks ja küpseks täiskasvanuks, kes suudab elada ning areneda ja vaadelda kriitiliselt ühiskonda, mille osa ta on. Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele (emakeel ja matemaatika), mistõttu õpiedukuse tase on kogu maal langenud. Avastuslikku õppimist, loovat aktiivsust ja teisi uuele õppimiskäsitlusele tuginevaid võtteid tuleks ikkagi terve mõistuse seisukohast rakendada. Lapsepoolne katsetamine, uurimine jm aktiivõppe meetodid on võimalikud vaid empiiriliselt jälgitavate loodusteaduste madalamal astmel;
Paljude jaoks tähendab puhas vesi midagi jumalikku, samas kui teised kallavad seda lihtsalt ojadena kraanist alla! Arvan, et meie, kui naised, feministid, antifeministid ja lihtsalt ühiskonnas eksisteerijad, kuid ka mehed ja kõiksugu muud inimvormingud, peaksime õppima rohkem hindama seda, mis meil juba olemas on, eriti midagi, mis võib paljudele tunduda täiesti elementaarsena, nagu näiteks vabadus vabadus olla, vabadus öelda ning teha seda, mida me ise soovime! Paljud niiöelda ,,feministid" ei ole iial rahul, nad tahavad aina rohkem maailma nähakse vaid läbi oma silmade, tahetakse jõuda vaid kõrgemale ning kaugemale. Samas kui mujal maailmas on palju suuremaid probleeme! See aga läheb laias kaares mööda feminismist, kui ideoloogiast, mis on siiamaani maailmas eksisteerinud! Kasutatud kirjandus: 1. E. Annus ,,20.saj mõttevoolud" 2. Simone de Bauvoir ,,Teine sugupool" 3
annaabi.ee 
