Kui päike muutub rahutuks (0)

Kui Päike muutub rahutuks
1859 . aasta 1. septembril alustas Briti astronoom Richard Carrington tavapäraseid päikesekette vaatlusi teleskoobiga läbi tumeda filtri. Seekord nägi astronoom varem kogetust sootuks erinevat pilti : ere valgussähvatus kattis suure osa päikesekettast. Nähtud sähvatus oli Päikeselt Maa suunas paiskunud plasmapilv. Üldsusele andis see ebaharilik sündmus pikemaks ajaks arutlusainet. Kindlasti oli sarnaseid sündmusi Päikesel esinenud ka varem, kuid siis ei vaadanud keegi läbi teleskoobi nende kulgemist . Kui võrrelda Päikest teiste tähtedega, siis kuulub Päike väga rahulike hulka. Sellegipoolest toimub Päikesel aegajalt sündmusi, mis võivad meie tsiviliseeritud maailma heaolu tuntavalt mõjutada.
Möödunud ja käesoleval aastal on päikeseplekke olnud märksa vähem kui eelnevates miinimumides. Vahel on nad puudunud rohkem, kui kuu aja vältel. 30 aasta jooksul oli napilt 50 päikseplekki. Sama ajavahemikku kuulub ka „väikese jääaja“ sisse, mille taassaabumist nüüdki globaalse soojenemise kõrval kardetakse . Kuigi Päikese ja tema mõjude uurimine on enneolematult heal järjel, ei ole ikkagi üksühest teadmist selle kohta, mida lähitulevik toob. Üheks kõlapinda leidnuks on väljakuulutatud suur purse Päikesel aastal 2012. Purske toimumine on Päikese siseasi, aga Maa magnetosfääri ja atmosfääri saab ta kõige enam mõjutada kas kevadise või sügisese pööripäeva paiku. Kõige energiarikkam plahvatuslikud pursked Päikese väliskihtides tekitavad tugevalt magnetiseeritud päikeseplekkides või nende lähedal. Nende ilmumisel tõuseb kuni 10 minutiks umbes maakera mahuga võrreldavas ruumalas temperatuur ligi 20 miljoni kraadini ja väljapurskuvad relativistlikud elektronid võivad jõuda Maa kaugusele isegi poole tunniga. Vabanev energia võib küündida 20 miljoni tuumapommi samaaegse plahvatuse kogu energiani, millest igaüks eraldi vastaks 100 megatonni trotüüli ekvivalendile. Kuna samanimelised elektilaengud tõukuvad, siis tihedam ja kiirem päikesetuul takistab kosmiliste kiirte jõudmist Maa magnetosfääri ja atmosfääri alumistesse kihtidesse.
Peale galaktiliste kosmiliste kiirte eemaletõrjumise mõjutavad Päikeselt saabuvad prootonid ja heeliumi aatomite tuumad ka ise Maa magnetosfääri ja atmosfääri. Samuti tekitab saabuv plasmavoog magnettorme. Ioonide surem hulk aitab õhus kondenseeruda ja liituda molekulidest suurematel osakestel, mis omakorda soodustab rohkemate pilvepiiskade või jääkübemete teket õhus.
Kümnekonna kilomeetri kõrgusel troposfääri ja stratosfääri piirilliikuvatele lennereisijatele on see mõju seda suurem, mida lähemal magnetpoolusele lend kulgeb.
Autor: Kalju Eerme
Koostas:
7.klass