Saksa-Prantsuse sõda (0)

Saksa-Prantsuse sõda – (1870-71)
Põhja-Saksa liidu ja ta liitlaste Lõuna-Saksa riikide poolt 1870-71.a. Prantsusmaaga peetud sõda, oli põhjustatud Napoleon III püüdest takistada Preisimaa ümber koondunud Saksa riike Lääne-Euroopas esivõimu saavutamast. Napoleoni poolt Austriaga ja Itaaliaga peetud läbirääkimised preisivaenuliku liidu sõlmimiseks ei olnud veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III – ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna-Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, Spichern´i, Mars -la-Tours´i ja Gravelotte´i lahingus ja sundis Prantsuse Reini- armee Fr.A. Bazaine´i juhatusel tõmbuma Metz´i, mis sakslaste poolt sisse piirati. Metzi vabastamine P.M. Mac-Mahon´i väe poolt ebaõnnestus. 1.IX 1870 sai see vägi Sedan´i lahingus purustavalt lüüa, piirati ümber ja see kapituleerus 2.IX u. 88 tuhande mehe suurusena. Seejuures langes vangi keiser Napoleon III ise. 4. IX 1870 Pariisis väljakuulutatud III vabariik jätkas L. Gambetta juhtival osavõtul meeleheitlikku võitlust ülekaaluka vaenlase vastu. 15.IX 1870.a. sakslaste poolt piiratud Pariisi vabastamiseks organiseeriti suure rutuga mitu rahva-armeed, mis aga osutusid Saksa vägedest nõrgeimaks. 23.IX langes Toul, 27. IX Strassburg, 27.X Metz ühes 180 000 mehega Saksa piiramisvägede kätte. 11.X vallutati Orléans, mis aga Loire ´i –väe poolt 9. XI tagasi võideti. Dets-i alguses peetud ägedad lahingud Orléans´i ümbruses lõppesid siiski sakslaste võiduga, mille tagajärjel Orléans uuesti langes nende kätte. Lõplikult purustati Prantsuse lääne-armee Mans´i lahingus 6. -12. I 1871.a., põhja-armee St.-Quentin´i lahingus 19.I 1871.a. Kagu-Prantsusmaal teotsev Ch.D. S. Bourbaki ida-armee võideti Lisaine´i lahingus 15.-17. I 1871.a. ja sunniti siirduma üle Šveitsi piiri. Ka piiratud Pariisist võeti ette rida väljatunge, mis kõik tagasi löödi. Hoolimata H. V. Moltke vastuseisust pommitati Bismarcki nõudel alates 27. I 1870 Pariisi piiramissuurtükkidega. 28. I 1871.a. kapituleerus Pariis peamiselt toiduainete puudumise tõttu. Sõda lõppes 26.II 1871.a. sõlmitud Versailles´ relvarahuga, millele 10. V 1871.a. järgnes Frankfurti rahu. S-P. s. tõstis Saksamaa esivõimuks Euroopa mandril , põhjustas aga ka kestva vastuolu revanšši-taotleva Prantsusmaaga. P.T.
EE. VII. 9. IV 1936.a.(lk.512-513)