Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus (0)

Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus
Riho Kirsipuu

Sissejuhatus

Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks.
Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad. Kas on põhjuseks mõnevõrra erinev lähiajalugu või on tegemist kultuuriliste erinevustega? Või on hoopiski ministrid iseloomult ja poliitilistelt vaadedelt erinevad ning see mõjutab ka üldist riigi välispoliitikat
Töö võib liigendatult jagada kaheks. Esimeses osas toob autor välja üldised riigi sarnasused ning kattuvused välispoliitilisel maastikul . Lisaks annab esimene osa ka lühiülevaate, mis riikidega üldse tegemist on. Teises osas on vaatlus all erinevused ja põhjused, mis neid erinevusi on tinginud ning põhjustanud.
Allikatena kasutab autor nii riikide välisministeeriumide kodulehti kui ka erinevaid artikkleid ning kirjatöid. Lisaks on vaatluse all kaks raamatut just võrdlemaks välispoliitikat Euroopa Liidu aspektist lähtudes.

Riikide iseloomustus

Roosti on riik, mis asub Skandinaavia poolsaarel. Põhjamaade hulgas suurima rahvaarvuga ning kolmas riik Euroopa Liidus( Europe ). Rahvaarv ligi 10 miljonit. Poliitliseks süsteemiks on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia ehk kuningriik . Euroopa Liidu liikmesriik alates 1. jaanuar 1995(Europe). Riik ei kuulu NATO -sse. Rootsi oli üks Euroopa võimsamaid riike kuni Põhjasõjani, mis järel tõmbus aktiivsest välispoliitikast tagasi ning pühendus rohkem sisepoliitikale ja naabritega suhtlemisele ning kaubavahetusele.
Taani on Rootsi naaberriik ning Skandinaavia riikidest kõige väiksem. Rahvaarv 5,6 miljonit(Europe). Poliitline süsteem on parlamentaarne konstitustiooniline monarhia ehk kuningriik. Euroopa Liidu liikmesriigiks sai juba 1. jaanuaril 1973 aastal. Lisaks kuulub Taani ka NATO-sse ning osaleb aktiivselt erinevatel missioonidel. Taanile kuuluvad veel Gröönimaa ja Fääri Saared, kellel on siiski teatav autonoomia.
Seega ülesehituselt on riigid väga sarnased. Nad on kuningriigid ning heaoluriigi musternäidised. Sotsiaalkulutused on suured ning inimeste rahulolu väga kõrge. Palgad on suured ning ebavõrdsus üks Euroopa väiksemaid. Nad on eeskujuks paljudele riikidele, kuhu poole püüelda. Lisaks on neil palju kokkupuuteid ajaloos, olles nii sõjatandril kui ka ühises liidus liitlased. Nii et, üldises plaanis on tegu küllaltki sarnaste riikidega, mis sest et üks on teisest rahvaarvult ligi 2 korda suurem ning pindalalt veelgi rohkem.

Välispoliitika iseloomustus ja sarnasused

Mõlema riigi välispoliitikat on läbiaegade iseloomustanud neutraalsus . Nii Maailmasõdades kui ka Külma sõja ajal ei võtnu nad selgeid pooli ning tegelesid omade asjadega. See on ka üks põhjustest, miks on suudetud üles ehitada nii tugev riik ja healjärjel poliitline süsteem, mis tagab riikliku rikkuse ja inimeste heaolu. Siiski ei tähenda neutraalsus seda, et nad isoleeriks ennast muust maailmast täielikult. Mõlemad riigid teevad koostööd lähinaabritega kui ka kaugemate partnerriikidega. Neutraliteedipoliitika ei tähenda seda, et Rootsi ei teeks teiste riikidega kaitsepoliitilist koostööd. Rootsi puhul on see edukalt toimunud läbi bilateraalse koostöö teiste riikidega, sh USA-ga ning on tehtud koostööd ka NATO-ga osaledes programmis Partnerlus Rahu Nimel(Andersson). Taani osaleb aktiivselt nii EL-i, atlandi-üleses kui ka globaalses välispoliitikas. Edendades see läbi Taani huve ja väärtusi rahvusvahelisel tasandil(Taani valitsuse koduleht ). Vahe tuleb sisse kahe riigi vahel selles, kui aktiivselt ning mis mastaabis välispoliitikas osaletakse. Lisaks on vahe sees teemades, millega tegeletakse. Sellest tuleb juttu , aga hiljem erinevuste rubriigis.
Neutraalsuse seisukoha pealt tuleb mainida ka seda, et mõlemal riigil on areng olnud kaduva dententsiga. Tegelikult algas neutraalsuse langus vaikselt juba pärast Teist Maailmasõda , seda eriti Taanil . Seda mõjutas tugevasti Saksa vägede okupatsioon , mis suunas Taani poliitika selgelt lääneliku maailma poole. Ka Euroopa Liiduga liituti juba 1973 aastal. Rootsi see-vastu kuulutas sõja ajal, et on neutraalne . Siiski olid tal Saksamaaga omad lepingud , mis pidid vältima Saksa okupatsiooni Rootsi. Avalikult seda eitati. Sama oli ka külma sõja ajal, kus avalikult oldi selgelt neutraalsed ning ei soovitud teiste probleemidega tegelda. Kogu külma sõja ajal edastas Rootsi NATO-le õhuluure ja raadioside jälgimise kaudu hangitud teavet. Avalikkus aga ei teadnud sellest midagi. Selle asemel kuulutasid sotsialistid peaaegu pühalikult aina neutraalsust.( Diplomaatia ).
Sarnaseks võib pidada ka nendne liitumits EL/EÜ-ga, missest et vahe oli 20 aastat. Mõlema liitumisel mängis olulist rolli majandus. Kui Taani liitus 73-ndal aastal, oli ta majanduslikult nõrk ja väeti ning liitlase Suurbritannia eeskujul otsustati ka liituda. Lisaks mängis kindlasti olulist rolli turvalisus, sest oli meeles Saksa okupatsioon. Ka Rootsi liitumisel mängis olulist rolli majandus, kuna 90-ndate algul oli ka sealmail majanduskriis . Rootsis oli EL liitumisel üks peamine põhjus majanduslikud raskused(Manners&Withman, lk 186). Mõelma riigi puhul on alles ka tugev vastuseis Euroopa Liidule. Kuna mõlemad riigid on majanduslikult väga heal järjel, siis on kahtlejaid, kas nad oleksid pidanud üldse liitumine ning kas poleks ehk mõtet lahkuda. Rootsis on säilinud oluline jõud, kes on Euroopa vastane ning europaniseerumise vastu(Manners&Withman, lk192). Taani on alates liitumisest võidelnud sisemiselt, kas ikka jääda Euroopa Liitu või mitte. Üldsus on olnud küllaltki skeptiline EL-ga liitumise osas(Manners & Withman, lk224). Taanis üldiselt võib öelda, et vastupanu EL-le on olnud mõnevõrra tugevam. Taanis on mitmed liikumised ja organisatsioonid , kes süüdistavad EL Taani välispoliitika kadumises. Nad ütlevad, et välispoliitilised otsused ei ole enam Taani enda omad vaid need tulevad Euroopast. Nad leiavad, et „europaniseerumine“ on olnud tugev ja nad on selle vastu teinud erinevaid kampaaniaid(Manners&Withman, lk234).
Lisada võib ka veel seda, et mõlema riigi puhul on Euroopa Liiduga liitumine mõjutanud nende välispoliitikat ning on toimunud „europaniseerumine“. Nüüd võib juba öelda, et Rootsi välispoliitikas on selgel EL välispoliitika märke ja tunnuseid(Manners&Withman, lk 188). Lisaks on Rootsi elavdanud oma koostööd EL ja NATO-ga ning neutraalsus ei ole enam endisel tasemel ning tulevikus väheneb tõenäoliselt veelgi(Manners&Withman, lk 202). Ka Taanis on toimunud teatavad muudatused. Taani välispoliitika on muutunud tänu EL liikmelisusele. Kui algselt oldi selgelt Lähis-Idas Iisraeli poolel, siis nüüd see enam nii ei ole(Manners&Withman lk 234).
Kindlasti leiab neid sarnasusi veelgi nii välispoliitikas kui ka üldises riigikorralduses ning poliitilistes vaadetes, aga teema on siiski erinevused nende kahe riigi välispoliitikas.

Erinevused välispoliitikas

Erinevuste osas alustaks sõjalisest vaatenurgast ja ajaloost. Nagu enne sai mainitud , siis II Maaimasõja ajal langes Taani Saksa okupatsiooni alla, aga Rootsi jäi sellest puutumata. See tingis ka selle, miks Taani oli väga aktiivne riik liitumaks NATO-ga. Taani on olnud ka aktiivne üldise Euroopa turvalisuse teemal ning selle arendamisel. Taani on mänginud olulist rolli Euroopa turvalisuse ja kaitsesüsteemi väljatöötamisel(Manners&Withman lk 227). Lisaks on Taani osalenud mitmetel välismissioonidel ning teinud liitlastega tihedat sõjalist koostööd, seda eriti USA-ga. Taani on põhjamaadest selgelt kõige tihedamalt seotud USA-ga, eriti pärast 11 septembri terrorirünnakuid. Taani osales Iraagi sõjas, aga Rootsi jäi sellest välja, ega olnud nii huvitatud( Wilson & Forest , lk243). Põhjus, miks Rootsi Iraagis ei sõdinud seisneb nende ühes olulisemas välispoliitilises seisukohas. Nad võivad teha küll koostööd erinevate sõjalisorganisatsioonidega, aga nad ei liitu nendega. Rootsi välispoliitika on selgelt selline, et me ei osale üheski sõjalises liidus(Manners&Withman lk182). Rootsi on teinud koostööd ka NATO-ga osaledes programmis Partnerlus Rahu Nimel(Andersson 2013). See siiski ei tähenda seda, et Rootsi ei osale üldse välismissioonidel ega saada sinna oma sõdureid või tehnikat . Rootsi on saatnud sõjaväelasi Afganistani ja Kosovosse ning osalenud õhuoperatsioonides Liibüa vastu ja mereväeoperatsioonidel piraatide vastu Aafrika rannikul. (Diplomaatia). Siiski ei saa seda võrrelda Taani osalusega erinevates operatsioonides. Rootsi on selgelt passiivsem osapool ning nende prioriteedid on teised. Nad üritavad probleeme lahendada teist moodi ja pigem läbirääkimiste laua taga. Näiteks on erinevus sõjaväelaste saatmisel teistesse riikidesse. Taanis on kohustus sõita välismissioonidele, kui selleks käsk anatakse, Rootsis seevastu on meeste enda valik, kas minna või mitte(Wilson&Forest, lk242). See näitab seda, et Taani üritab olla ja on ka palju aktiivsem sõjalises tegevuses. Lisaks teevad nad otsesemalt koostööd partnerriikidega ja NATO-ga. Rootsi on rohkem sõjavastane ning üritab pigem edendada koostööd ning suunata riike lahendama probleeme sõnaliselt ja lepinguliselt kui relvadega. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses, on seal omandanud rahuvahendaja ja läbirääkija rolli(Rolenc, lk11).
Teine erinevuse aspekt seisneb aktiivsuses ja välispoliitilises agendas. Rootsi on pigem koostöö edendaja ja nõuandja. Ei ole selgelt ja suurt visiooni, mida maailmas suurelt levitada, lisaks puudub ka suurem missioon välispoliitikas. Pigem tegutseb üldiste huvide eest maailmas. Lisaks on viimasel ajal tõusnud esile ka iseseisvuskaitse aspekt, seoses Venemaa aktiviseerumisega viimasel 10 aastal nii Gruusias kui ka Ukrainas. Rootsi välispoliitika põhilised seisukohad on koostöö edendamine ülejäänud Euroopaga(eriti lähinaabritega), riigi turvalisus ja iseseisvuskaitse(tehakse sõjalis koostööd lähinaabritega), teeb aktiivset koostööd Euroopast väljaspool asuvate regioonidega(USA, Hiina)(Rootsi valitsuse koduleht). Rootsi seisab rohkem üldiste väärtuste eest nagu inimõigused, demokraatia jne(Wilson&Forest, lk 242). Taani see vastu on välispoliitiliselt ülimalt aktiivne ning üritavad olla välispoliitiliselt suur jõud Euroopas. Nad soovivad olla niinimetatult tegijad välispoliitilisel maastikkul. Taani tahab ja on valmis olema oluline välispoliitika mõjutaja ja tegude tegija , et arendada rahvusvahelist süsteemi(Manners&Withman 224). Võrreldes Rootsiga,kes seisab rohkem üldiste huvide eest, siis Taani on selgelt välispoliitikas seismas enda riigi väärtuste ja põhimõtet eest. Taani välispoliitika seisneb Taani huvide kaitsmises väljaspool emamaad (Wilson&Forest, lk 242). Taani osaleb aktiivselt nii EL-i, atlandi-üleses kui ka globaalses välispoliitikas. Edendades see läbi Taani huve ja väärtusi rahvusvahelisel tasandil(Taani valitsuse koduleht). Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Taani välispoliitika on vähem üldisem ning konkreetsem . Lisaks on nad võrreldes Rootsiga palju aktiivsemad ning soovivad midagi muuta, kui lihtsalt osaleda ja käia protsessiga kaasas. Üritavad olla välispoliitiliselt suured ja võimsad. Taani välispoliitika on selline, et nad soovivad midagi ära teha ja veelgi aktiivsemalt osaleda, see vastu Rootsi välispoliitika on rohkem selline pehmem, et me anname ka oma panuse teatud asjadesse (Wilson&Forest, lk243).
Üheks põhjuseks, miks sellised erinevused nende kahe riigi vahel eksisteerivad on kindlasti ajalugu ning just lähiajalugu. Rootsi oli suur ja võimas riik Euroopas ning nad olid ka välispoliitiliselt väga aktiivsed. Rootsi oli üks Euroopa tähtsamaid ja suuremaid riike ning oluline otsustaja . Lisaks oli ta ka nii sõjaliselt kui ka majanduslikult edukas. Kõik aga muutus, kui kaotati Põhjasõda Venemaale ning loovutati osa oma territooriumist. Sellest hetkest tõmbas Rootsi välispoliitiliselt tagasi ning keskendus enda riigi siseasjadele. Lisaks ei saa enam võrrelda ka Rootsi sõjalist võimekust näiteks 18 sajandi Rootsiga. Praegusel hetkel ei ole Rootsi sõjaliselt kuigi võimekas. Seda ilmestab hästi seik Rootsi parlamendist, kui arutati, et mis saab, kui Venemaa okupeerib Gotlandi. Rootslased jõudsid järelduseni, et nad ei hakka sellepärast sõdima ning loovutavad saare ilma võitluseta. Taani seevastu ei ole minevikus olunud nii võimas riik kui Rootsi. On oldud küll edukas kohati, aga siiski ei olnud oluline jõud Euroopa poliitikas. See võib ollagi üheks põhjuseks, miks Taani soovib nüüd olla aktiivne ja mõjutada Euroopa välispoliitikat. Nad tahavad ka olla suured. Põhjusi, miks nad on just sõjaliselt väga aktiivsed ei pea kaugelt otsima . Oma jälje on jätnud kindlasti II Maailmasõja aegne Saksa okupatsioon, mis on pannud riiki rohkem mõtlema turvalisusele ja iseseisvuskaitsele. Kuna Taani ei ole suur riik ning seal ei ela palju rahvast, siis on mõistetav miks on liitutud nii EL kui ka NATO-ga ning ollakse aktiivsed osalejad veel teisteski organisatsioonides. Mainida võiks ka seda, et Rootsil ei ole olnud mõnda suurt poliitkut, kes on juhtinud rahvusvahelist organisatsiooni ning see läbi Rootsi väärtusi edendanud ning riigi aktiivsust tõstnud välispoliitikas. Taanlane, Anders Fogh Rasmussen, oli seevastu NATO peasekretär viis aastat. See kindlasti edendas ka Taani välispoliitikat ja tõstis veel rohkem esile riigi aktiivsust.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib öelda, et riigid on üldiselt suhteliselt sarnased. Just poliitiliselt ja riigi toimimise seisukohalt. Lisaks on palju sarnasusi ka välispoliitikas. Siiski on ka palju erinevusi, seda just sõjalisest vaatenurgast lähenedes. Erinevused algavad sellege, et üks riik on rahvaarvult ligi kaks korda suurem ning lisaks veel pindalalt oluliselt suurem(kui mitte arvestada Gröönimaad ja Fääri Saari Taani osana ). Peamine erinevus seisneb just aktiivsuses. Taani on oluliselt aktiivsem ja entusiastlikum välispoliitiliselt kui Rootsi. Taani osaleb rohkematel missioonidel ning üritab aktiivselt edendada Euroopa poliitikat just turvalisuse seisukohapealt. Rootsi seevastu seisab rohkem üldiste väärtuste eest ning ei ole ise nii võrd edendaja kui rohkem nõuandja. Lisaks üritab Rootsi probleeme rohkem lahendada läbirääkimiste teel kui sõjaliselt. Oluline erinevus selle kohapeal on ka see, et Taani kuulub NATO-sse, aga Rootsi ei kuulu. Taanit peetakse ka üheks Euroopa siseturvalisuse parandamise algatamisega seotud riigiks.
Põhjustena võib välja tuua peamiselt lähiajaloo ning II Maailmasõja. Taanile avaldas selgelt mõju Saksa okupatsioon, millest Rootsi pääses. Lisaks ka see, et Rootsi on olnud suur ja võimas impeerium Euroopas ning pärast selle lagunemist on tegeldud rohkem riigi siseste teemadega. Viimasel ajal on ka välispoliitiliselt aktiviseerutud.
Isikute tähtsus välispoliitikas ei saa ülehinnata, vaadeldes terve riigi välispoliitikat, sest neil on üldjuhul siiski lühiajaline mõju. Siiski on välispoliitikat mõjutanud see, et Taani poliitik on olnud ülemaailmalise organisatsiooni eesotsas, aga Rootsi, Euroopas tuntud poliitikud , on jäänud pigem kaugemasse minevikku . Nii et, mingi mõju sellel siiski on olnud.
Kokkuvõttes võib öelda, et riigid on siiski välispoliitiliselt erinevad, kuigi leiab ka palju sarnasusi. Peamine põhjus erinevustes on ajalugu ning vähesemal määral riigi suurus.

Kasutatud kirjandus

Andersson, J. J. (2013). Sweden has effectively used bilateral co-operation with the US and other European states as an alternative to NATO membership. Võrgulehel http://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2013/05/20/sweden-nato-eu-alternative-us-defence-policy/ (08.04. 2016 )
Forest, F.J.J. & III Wilson, I. (2008). Handbook of Defence Policy : International and comparative prespectives. London ja New York : Routledge
Manners,I. & Withman,G.R. (2000). The Foreign Policies of European Union Member States. Manchester ja New York: Manchester University Press.
Lindblad, G.(2012 juuni). Üldsegi mitte nii neutraalne. Diplomaatia. Võrgulehel http://www.diplomaatia.ee/artikkel/uldsegi-mitte-nii-neutraalne/ (07.04. 2016 )
Rolenc, J. M. (2013). Means , Goals, and Sources of Foreign Policy: The Case of Sweden. ISA 2013 convention, 3-6 April 2013, San Francisco , USA
Rootsi valitsuse koduleht. Foreign and security policy. Võrgulehel http://www.government.se/government-policy/foreign-and-security-policy/ (07.04.2016)
Taani valitsuse koduleht. Foreign Policy. Võrgulehel http://um.dk/en/foreign-policy/ (07.04.2016)