Klassitsism ja romantism
Iseloomulikud tunnused
Klassitsismi on nimetatud valgustusajastuks, siin on mõeldud mõistuse ja tõe valgust.
Esineb selge ja reeglipärane vormitäius
Andrea Palladio mõju (üle 2korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi
meenutavat väljaehitist)
Klassitsism andis revolutsionääridele kindlustunde ja vapustatud ühiskonna.
Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili.
Filippo Juvarra
Superga kuppelkirik
Romantism
Romantism võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides.
Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zed Blaze
Õppematerjali autor
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst
*Antiikmütoloogiast võetud süzeed *Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti *Tagasihoidlikud liigutused *Kuulsamad skulptorid: A.Canova (‘’Kolm graatsiat’’) ja B.Thorvaldsen (‘’Karjapoiss’’) * Thorvaldseni peetakse kõrgklassitsismi suurimaks meistriks, kes teostas klassitsismi ideesid kõige järjekindlamalt . ROMANTISM romants- kasutati rahvakeelsete tekstide eraldumist ladinak tekstidest, mille üheks väljendajaks oli Inglise park. Romantism saab kõige esimesena alguse Inglismaalt. Romantismi on raske määratleda, sest puuduvad reeglid. Oluline on üksik isiku sisetunne. Leiti, et keskaegne luule on tunde ja fantaasia küllane. Tunnuseks on huvi eksootiliste maade vastu ja tahetakse ära tänapäevast. Otsitakse muutusi paremuse poole. Väljendavad pettumust valgustusideoloogia vastu ning rõhutavad instinkte. Romantism e boheemlikus (isikupära rõhutav). Arhitektuur Romantismi aegne arhitektuur on historitsistlik
Zahharov Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid) Peastaabi peahoone, Mihhaili loss, Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor, Marmorpalee, Saksamaa K. F. Schinkel Berliini teater, muuseumi ja peavahi hoone, Brandenburgi värav, Eesti J. W. Krause Tartu Ülikooli peahoone Vana anatoomikum, Tähetorn, C. L. Engel Tallinna linnaehitus, Kohtu tn nr 8, Saue, Saku, Raikküla mõisahooned, Tartu kesklinn, Soome C. L. Engel Senatihoone Helsingis, Helsingi Suurkirik; kujutav kunst skulptuur antiigi jäljendamine, eelistatakse marmorit, antiikmütoloogia süzee, kujutati võitu, armastust ja õiglust, inimkeha harmooniline ja hästiarenenud, hoiduti detailidest, soliidne, range, suursugune, A. Canova Paolina Borghese, A. Houdon istuv Voltaire´i, A. Weizenberg Koit, Hämarik; maalikunst eeskuju antiik skulptuuridest ja reljeefidest, hoolikalt maalitud piirjooned, tuhmid värvid, puudusid varjundid, kullatud valgus ülevalt,
maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast
Impressionistid maalisid varjud värviliseks, sellega vähenes ruumilisus. Monet (‘’Impressioon.Tõusev päike’’) oli osav andma edasi veepinna sillerdust ja värvirikkust. Auguste Renoir’d kujutas peale maastiku ka akte. Edgar Degas (‘’Tantsijanna oma pahkluud maseerimas’’), Alfred Sisley talvemaastikud. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ja aedu. Edouard Manet (‘’Olympia’’). Eesti kunstis avaldusid mõjud Ants Laikmaa (Marie Underi portee) ja Paul Burmani loomingus. Skulptuuris August Rodini skulptuuridel maaliline ilme ja varjundirohke pinnatöötlus.Kasutas pronksi ja marmorit. Kujutas inimese tundeid. (‘’Suudlus’’) Klassitsism Varaklassitsism 1770-1800 Kõrgklassitsism 1800-1830 Kunstis tõusis suurem huvi Antiikse Kreeka ja Rooma kunsti vastu. Arhitektuuris võeti eeskuju antiikehitistest. Kasvas Pallaadio mõju. Iseloomulikud üle 2 korruse kõrguvad sambad ja
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi
1. http://eflynearthistory.blogspot.com/ 2. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu/avaleht?authuser=0 3. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?authuser=0 Kontrolltöö kordamisküsimused. Klassitsism kuni sümbolism. 1. Uued kunstielu vormid, nende tekke põhjused. Kaks suunda kunstis. Lk.178. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside (kunstikriitika). Vähenes kunstitellijate osatähtsus, kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. Nende tekke põhjused on seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogukondade lagunemine ja linnastumise algus. Kaks suunda kunstis – valgustajate ideoloogia, korra ja harmoonia pooldajad -
jalalaba. J.B.S. CHARDIN oli tähtsaim 18. saj maalikunstnik Watteau kõrval. Teda võib pidada rokokoolikuks realistiks, kuna tema piltide aine oli võetud keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo. Münchenis püstitati Amalienburgi loss ning Potsdamis ühekorruseline Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid