Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uusaegne riik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konstitutsioon, rahvusriik, põhiseadus, valimisõigus, rahvusriigi, riigikord, monarhia, tööstusriik, konstitutsiooniline, põhiseadused, uusaegne, valitsemiskord, riigivõim, kirikust, tahe, muutuma, seisuslik, ühesugused, olemuselt, tasutud, pidasid, nägid, oodati, hoiaks, tagaks, arstiabi, elukeskonna, mõistis, kohut, kompromissi, romanoviteAustria Habsburgide impeeriumis, sakslased olid hakanud unistama ühtsest Saksa rahvusriigist. 10) Mida tähendab väjend ,,rahvaste kevad"? Revolutsioonilised sündmused said alguse 1848. aasta jaanuaris Sitsiilias, kus astuti välja absolutistliku Bourbonide valitsuse vastu. Sitsiilias levis revolutsioon üle Itaalia ning ülestõusnuid saatiski esialgne edu. Paljudes riikides kuulutati välja konstitutsioon või lausa vabariik. Prantsusmaal sunniti veebruaris alanud revolutsiooniga kuningas troonist loobuma ning kuulutati välja Teine vabariik. Märtsis toimusid rahval kokkupõrked armeega paljudes Saksa riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema. Saksa riikide valitsused ning Saksa Liidu üldkogu püüdsid kiiresti järelandmisi teha. Kaotati tsensuur, lubati suuremat
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
tegumeelseim parlament; poliitilised huvigrupid -->tuleviku parteid; tavaliselt vaba, piiranguteta väljendusvabadus, arvamus enda ülemuslikkusest Prantsusmaa kõrval. Moodne konservatism Inglismaalt. E. Burke 1790. "Mõtteid Prantsuse revolutsioonist" -- inglased on austanud mõistliku arengut, kui "hullunud" prantslased (samas riik käis revolutsioonijärgselt alla); Peeti kinni toimivatest poliitilistest lahendustest. Tasakaal monarhia ja majanduslik-poliitilise eliidi vahel; teoses puudus ideoloogiline sõnum, pigem kriitika Prantsusmaa suunal; kas pidada seda liberalismi võidukäiguks Prantsusmaal? Või pidada seda kommunismi algeks. Sarnaseid sündmusi polnud, kõrvutab monarhia ja eliidi võimu Prantsusmaa embrüonaalsete muutustega - tulemus pole sama. best-practice-politics - sisseharjutud, funktsioneerival poliitikal lasta toimida, peab ka
Rahvusideoloogia Rahvusluseks peetakse tavaliselt ühest ja samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunnet, mis taotleb rahvuse säilitamist ja arendamist. Rahvuslik eneseteadvus rajaneb rahva ühisel päritolul, ajaloolisel kogemusel, keelelisel ja kultuurilisel kokkukuuluvustundel. Rahvuslus ideloogia tekkis liberismiideoloogia raames. Riikliku organisatsiooni loomulikuks aluseks on etniline ühtsus, rahvas ja idee rahva suveräänsusest. Rahvusriik on poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad enam- vähem homogeense etnilise kollektiivi, rahva ühistele huvidele. Võib tekkida ka erinevate rahvaste baasil. Riiklik ehk territoriaalne natsionalism ja etniline natsionalism. Kodakondsus on rahvusliku identideedi poliitilis-juriidiline väljendusvorm. POLIITILISED TEOORIAD Ideoloogiate kujunemine pani aluse poliitiliste teooriate tekkimisele. Teooriad kujutavad
Ta määratakse uuesti ametisse. Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga
maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat. ideoloogilised (valgustuslik kriitika, ,,despotism" (Montesquieu) Levis valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Despootiat pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopale täiesti sobimatuks. valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Ka kõiki teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks teatud tingimustes üle despootiaks. Seepärast pidi aristokraatia Montesquieu meelest hoiduma pigem demokraatia kui monarhia suunas, monarhia seevastu aga aristokraatia suunas, et vältida türanniaks muutumist.
kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE
Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Kreekat. Venemaad! C. Maadeavastusretkede mõju. · Maailma avardumine. Esimest korda hakkab maailma globaliseeruma. Inimkonna ja tema planeedi asukoht universumis hinnatakse ümber. Kopernikus esitas 16. saj. alguses Heliotsentrilise maailmapildi. · Loodusteaduste kiire areng (17. saj.) Hakkab kõigutama religiooni positsioone. 2.Universaalriigiideolooga asemel ,,Rahvusriigi" ideoloogia. · Varauusajal rahvusriigi tunnuseks ei ole veel ühine keel vaid ühine konfessioon. (Reformatsioon/ Vastureformatsioon) Cuius Regio, eius religio = Kelle maa, selle usk! Ususõjad tulemuseks (16-17. saj.) Habsburg Monarh Karl V (1500-1558) Hispaania (+ Madalmaad, L-Ameerika kolooniad, Itaalia alad jne.) kuningas, emapoolt päritud. Austria valitseja isapoolt ning Püha Saksa-Rooma Keisririigi keiser, proovis taastada universaalriigi, aga ebaõnnestub!
Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks ei ole ühine keel, vaid ühine konfessioon. Riik kontrollis religiooni. Uusaegse riigi vastus võitles Karl V (1519 1556). Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb.
Mis eraldab uusaja keskajast ? Varauusaja arengujooned (16.-17.saj) Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil: - Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): ,,Individualism" - Reformatsioon lõhestab roomakat. kiriku - Tsentraliseeritud rahvusriikide arenemine (kaob feodaalne killustatus, kuningavõim tugevneb) - Lääne-Euroopas kaob talupoegade sunnismaisus, Ida-Euroopas (Venemaal) areneb alles uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma
Venemaa koosseisus. Keisri teine otsus: Soome saab eristaatuse, mida ei vormistatud eraldi lepinguga Riigipööre Rootsis 13.03.1809 Venemaa oli edenenud Põhja-Rootsi alale ja Soome on sisuliselt kaotatud. Rootsi eliit: Soome kaotuses on süüdi ebakompetentne kuningas Gustav IV Adolf: toimus paleepööre. Riigihoidjaks hertsog Karl (Kuninga onu) ja riigipäeva kokkukutsumine. Riigipäeva otsused: 1) Gustav IV Adolf ja tema järglased kaotavad Rootsi trooni. 2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919). Soomlaste truudusevanne keisrile, millega algas Soome suurvürstiriigi autonoomia ülesehitamine. Hamina rahuleping 17.9.1809
Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai Euroopa suurriigiks, Eestis algas Rootsi aeg. Uusaeg oli kapitalismiajastu, kapitalistlikud tootmissuhted kujunesid valitsevaks. Maadeavastused olid Euroopa rahvastele toonud täiendavaid kasumeid,
teoreetik: rahvakultuuri ei ole kunagi võimalik poliitiliste piiridega piiritleda. Herder kutsus üles hakata rahvaluulet koguma süstemaatiliselt. Rõhutas selle kultuurilist väärtust. Fichte oli ka väga keelekeskne, aga pani aluse saksa romantilisele rahvuspildile. Eriti kuulsad Napoleoni okupatsiooni ajal peetud kõned. Rõhutas just Saksamaa missiooni Euroopa kultuuropärandi kandmises, kuid seda pole võimalik täita ilma poliitilise võimuta ja seetõttu pidid sakslased looma rahvusriigi keelelisel pinnal. Herderi ,,Volkslieder", kus on eesti- ja lätikeelsed laulud, sai aluseks rahvaluule kogumisele üle Euroopa. Herderi keele- ja kultuurikeskne kontseptsioon rahvusest on väga põhjapanev Räägitakse subjektiivsest ehk polünteristlik koolkond(?). Subjektiivse koolkonna olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov
vastavalt oma huvidele ja arusaamadele. Need kihid andsid nime tollastele valitsusvormidele: · aristokraatia (aristos-parem+kratos-võim) ehk paremate võim ehk ülikute ja eliidi võim · oligarhia (oligos vähene) ehk väheste (maaomanike) võim · timokraatia (time-väärtus) ehk jõukuse võim (kodanike õigused vastasid nende varanduslikule seisundile) · demokraatia (demos-rahvas) ehk rahvavõim · monarhia - ainuvalitseja · türannia hirmuvalitsus türanni poolt Vana-Kreeka poliitilised ideed. Algus 9-6 saj.eKr. Homerose ja Hesiodose mütoloogilised ettekujutused riiklusest ühiskonnaelu korraldamisel on eeskujuks jumalale ja müütiliste kangelaste elu ja teod. Pythagoras, Herakleitos ja Demokritos müütiline arusaam hakkas asenduma ratsionaalse-filosoofilise maailmakäsituseg. Sokrates (469-399 eKr), Platon (427-347
· Antiklerikalism Kirik peab olema riigist lahutatud. Vanameelsest ja vabameelsest suunast sündisid XIX sajandil Euroopa esimesed üleriigilised puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad ehk parteid, mille telddmine sai alguse parlamendis võistlevatest rühmitustest. Nende poolehoidjad hakkasid üle kogu riigi moodustama kohalikke ühinguid. Algul tegutsesid need peamiselt valimiste ajal, kuid tasapisi muutusid alaliseks. Mida laiemaks muutus valimisõigus, seda suuremat osa hakkasid erakonnad riigi elus etendama. Näiteks toimus 1830. aastatel Suurbritannias valimisreformi ümber võitlus, mille käigus teldds vanameelsest tooride rühmitusest konservatiivne partei ning vabameelsest viigide rühmitusest Iiberaalne partei. SOTSIALISM Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ühiskondlik. Majandusarengu tulemusena hakkas XIX sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas
· monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates. 5. Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8
Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19.saj II poolel ja 20.saj alguses tekkis Lääne-Euroopas põhiseaduslik riigikord ja
Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja vasakpoolseteks. 2) Jakobiinide reformid - ümberkorraldused sõjaväes - üldine sõjaväekohustus, uue ohvitserkonna loomine, relvatootmise hoogustumine, taktika ümberkujundamine USA eeskujul. Kujuneb uus, rahvuslik armee. Tõi kaasa murrangu sõjas 1793.aasta suvel.
First signs of the `opposition'. · 17th century. British revolutions (Civil War and the Glorious Revolution). Parliament emerges as the main anti-monarchist institution. Development of Whig (anti-monarchist, liberal) and Tory (monarchist, conservative) factions. · 1830 Clear party system emerges in Parliament. · 1911 Parliament Act establishes modern British Parliament. Parlament on see , kes astub võimu lähedale siis , kui kuningas ja monarhia on nõrgenenud ja kehtestab siis oma võimu. Monarhia ja parl eksisteerivad sajandeid kõrvuti parall institutsioonidena, rohkem või v'hem omavahel konfliktis olles, kuni suur murrang saabub 14- 17sajandini , järk-järgult parl muutub kuninga vastase opositsiooni keskseks vastaseks oponendiks, kes hakkab välja pakkuma kuninga võimu või autoriteedi võimu asemele alternatiivseid võimuvorme ja institutsioone. Opositisiooni tähtsus. Parl võimu tipphetk saabub
Probleemi teravdas omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani (Euroopa) püssirohutünn- Balkani poolsaarel võisid riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. Peep Reimer 6 3. Suurriigid 20.sajandi algul (Vt. õpik lk.22-48): 3.1. Inglismaa (õpik lk.22-25): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. · 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt
oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes agoraale3, sageli ka teatrisse või odeionisse4. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti ,,kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 5 ja
vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised. Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Presidentalismi ehk presidentaalse valimiskorralduse mudeliks on võetud USA oma Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole
ja õigusest. Inimene sünnib poliitilise olendina ja areneb tänu suhetele omataolistega.Riik luuakse Aristotelese järgi mitte elamiseks üldse, vaid selleks, et elada õnnelikult. Poliitilise võimu eesmärk Aristotelese arvates on tagada kodanike vabadus ja vördsus.Poliitilise vabaduse sisuks on kodaniku õigus võtta osa linnriigi asjade korraldamisest ja linnriigi valitsemisest. Riigivormide käsitluses eristab Aristoteles 6 põhivarianti: monarhia, aristokraatia, vabariiklikkus, türannia, oligarhia ja demokraatia.Neist 3 esimest loeb ta õigeteks. Parimaks riigivormiks süsteem, milles oligarhia ja demokraatia täiendavad teineteist. Poliitilist võimu peab Aristoteles mitte inimese, vaid seaduse võimuks kodaniku üle. Antiik-Kreeka ühiskonna kriisi- ja langusajal (IV-II saj.eKr.) kaotavad linnriigid oma iseseisvuse ja langevad esialgu Makedoonia, seejärel Rooma riigi kontrolli alla. Vana-
relva kandma ning mehi, kes olid alla kolmekümne aasta vanad. Antiik-Kreekas oli V saj. e.m.a. kodanike üldkoosolek kõrgeim otsustaja kõigis olulistes välis- ja sisepoliitilistes küsimustes, kusjuures otsustused tehti hääletamise teel (nt Sokratese juhtum). Platoni ning Aristotelese aegadel olid kogetud juba nii demokraatia (demos - kodanike kogu, rahvas; kratos - kellegi üle valitsema, võim) kui rahva võim, kuid ka aristokraatia kui päriliku seisuse võim ning monarhia kui päritav isikuvõim. P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST Riik Platoni käsitluses: riik ja inimene on tekke seisukohalt põhimõtteliselt üheealised. Inimese kõrgeima ja lõpliku olemise vormiks on riik, sest ülimuslik on täiuslik ehk vooruslik ühiskond, mitte vooruse poole püüdlev indiviid. Indiviid püüdleb olemuslikult riigi poole ja "lahustub" ühiskondlikus olemises. Seega ei saanudki olla kunagi aega, mil ei oleks olnud riiki, olemine väljaspool ühiskonda ei
turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti "kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 4 ja ARISTOTELES5
välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid . Riigiteenistuse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid, katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud .Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid. 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Prantsusmaa ühiskond jagunes 3-ks , Inglismaal tegutses kuningate kõrval regulaarselt ka parlament. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused?
kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on externalization. (Adorne 1950). Poliitiliste teadmiste allikad 1. Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. 1.1. kindel autoriteet – näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. 1.2. üldine autoriteet – Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. nt. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on “ajupesu” all. 1.3. “igaüks autoriteedina” - Teiste inimeste tugev arvamus, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: “kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada.”
kehva taseme põhjuseks? ) 3. sinu väärtushinnangutest. (Näit: Kas meditsiini vilets tase on hea või halb?) POLIITILISTE TEADMISTE ALLIKAD 1. Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. a) kindel autoriteet näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b) üldine autoriteet Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on "ajupesu" all. c) "igaüks autoriteedina" - Teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: "kõiki
AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks. Selle esimeseks presidendiks valiti Fr. Ebert. Saksamaa pahempoolsete sotsiaaldemokraatide liider K. Liebknecht oli
ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2 tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. 4.Entsüklopeedia tähtsus 18
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18
makse. ' Kokkuleppele ei jõutud, järgmise sammuna III seisus astus generaalstaadist välja ja moodustati rahvuskogu 1789, kuhu kuulusid kolmanda seisuse inimesed. See tähendas seda, et generaalstaadid olid kaotanud õiguse makse tõsta või midagi otsustada, sest suurt osa rahva esindusest ju ei olnud. Ka I ja II seisuse inimesed asusid rahvuskogusse ja see nim Asutavaks Koguks. Seda võib seega nim õigeks Prantsusmaa esinduseks. See võttis vastu luua Prantsusmaale konstitutsioon ja see oli sel ajal tõsiselt revolutsiooniline. Algas suurem revolutsioniliikumine. Kuningas püüdis alguses Asutava Kogu vastu protesteerida ja kuna rahvas pooldas siis tekkis rahva seas vastureaktsioon. Rahvas nõuds Asutava Kogule õiguseid ja välja astumised läksid järjest hullemaks. Peksti puruks aknaid ja tungiti sisse igale poole, et varastada viina ja relvi. Lumepalli effekt. Kõige suuremaks rahva välja astumise päevaks sai 14.
kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus. Avalik õigus: rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsioonõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiliseks riigiõiguseks on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra.
annaabi.ee 
