Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimustöö Tartu-Jõgeva puhkeala". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõgevamaa, maakasutus, metskond, metsamaa, maastik, jõgi, tartumaal, lavamaa, tootlik, sood, keskkonnaamet, järved, vooremaa, peipsi, lainjas, tikud, jogeva, emajõe, pedja, tähtvere, kambja, puhkuseks, alatskivi, jõed, regioonid, tabivere, soode, pais, puistud, põõsas, veed, alutaguse, tasandiku, maastikurajoon, pandivere, kõrgustiku, tublistiorg/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne .Uurija tunneb huvi millised on Pärnumaa metskonnad ja millised on nende looduslikud tingimused, loodusväärtused, metsaressurss, raied ja metsauuendused . Teema kohta on eestikeelset kirjandust vähe ning selle tööga on soovitud anda ülevaade, eelkõige noortele tudengitele. 3 Pärnu metskond(Joonis nr. 1) ÜLDINFO Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Pärnumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised
Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida
1030. aastal mainiti Tartut esmakordselt ajalooürikutes. 1224. aastal lõppes Tartu linnuse vallutamisega muistne vabadusvõitlus Eesti mandriosal; Tartu sai pealinnaks samanimelisele piiskopkonnale, mis ulatus Virumaalt Lätimaani. Alates 13. sajandist kuulus Tartu Hansa Liitu; linnast sai tuntud kaubanduskeskus Läänemere regioonis. Piirkonna majanduslikku arengut soodustasid siin ristuvad kaubateed ja Emajõgi. 16-17. sajandi sõdade käigus peremehetsesid Tartumaal Vene, Poola ja Rootsi väed. 1631 asutati Tartus Eesti esimene trükikoda. 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav Adolf alla Tartu Ülikooli - vanuselt teise kogu Põhja-Euroopas - asutamisürikule. Põhjasõja ajal ja järel laastasid maad näljahädad ja haigused, 1710. aastal läks kogu Eesti Venemaa koosseisu, peatselt suleti ka ülikool. See avati taas 1802. aastal ainsa saksakeelse ülikoolina Vene tsaaririigis. Tartumaa majandus- ja kultuurielu hakkasid siitpeale jõudsasti edenema
Metsatööstuse osakond Remo Jõgela PÕLVAMAA LOODUS Referaat Juhendaja teadur Maris Hordo Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................................................8 Piusa koopad.....
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte
ebasümmeetrilised. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks. Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). 3.4 Veestik Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi, keskseks veesooneks Amme jõgi (Kuremaa järvest Emajõkke), idaosas Kullavere jõgi (ühineb Kääpa jõega). Järved säilinud
1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas
Valla teritooriumil prügilat ei ole. Koostöös Põltsamaa ja Pajusi vallaga toimub jäätme käitlus. Demograafiline situatsioon Puurmani vallad on aastatega kahanevas seisus olnud. Puurmani vallas oli vallavalitsuse andmetel 01.01.2010 seisuga 1745 inimest, neist 835 meest ja 910 naist. Puurmani vallas elab 6 inimest km2 kohta. Puurmani valla soolis-vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, ilmne naiste ülekaal tekib alles pensionieas. Maastik: Puurmani vald jääb kahe maastikulise regiooni Võrtsjärve nõo ja Kesk-Eesti tasandiku piiridesse. Puurmani valla piirkonnas on peamisteks maastikutüüpideks lainjad alluviaaltasandikud, abradeeritud moreentasandikud, jääpaisjärve tasandikud ja märgalad. Põhjast lõunasse läbib valda lammoruga Pedja jõgi, mida selle alamjooksul ümbritsevad ulatuslikud sood. Valla lõunaosa (eriti edelaosa) jääb loodusliku ning väheasustatud Võrtsjärve nõo soorikkasse piirkonda.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1]. Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning
Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu- ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse 4 omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest. Kuulsaim on Saaremaa ronirohi. Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha. Elva-Vitipalu maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105
4 Endla Looduskaitseala rabad Endla looduskaitseala ilme määravad rabad. Sadades laukasilmades helgib puhas vesi. Jändrikud männid, mõnigi enam kui saja aastane, katavad kord tihedama, kord hõredama tukana turbasamblavälju. Enamasti on väga vaikne. Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas. Rikas taime- ja veemustritest, turbasammalde värvidest, rabalõhnadest, mis vahelduvad aastaajast olenevalt. Maastik pole keskpäeval sama, mis hommikuses udus või videvikus. Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaasikjärve ja Männikjärve raba on nime saanud järvede järgi nende servas. Väljakiilduvast põhjaveest mõjutatud Rummallika raba ning
Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba.
ning Otepää on ühtlasi ka Eesti talvepealinn. Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal. 3 1. GEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Otepää kõrgustik on pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis, ulatudes põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustab kõrgustik 1247 km 2 ala, mis võtab enda alla 2,75% kogu Eesti pindalast. Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod. Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud
.............................................................. 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................27 4.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 28 5. Jõgevamaa uudised..........................................................................................................................31 5.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 31 5.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 42 6. Jõgeva linna uudised......................................................
Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte. Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu,
2002, Lockwood et al. 2006): • Rekreatsioonivõimaluste kogum (ROS - The Recreation Opportunity Spectrum) Esimene külastuskorralduse mudel, mis töötati välja Ameerika Ühendriikides, vastuseks rekreatsiooni kasvavale nõudlusele, suurenevale ressursikasutuse konfliktile ja seadus- andlikele direktiividele, mis nõudsid integreeritud ja laiaulatuslikku lähenemist looduslike ressursside kasutamise planeerimisel. Maastik jagatakse tsoonideks alates ürgloodusest kuni tiheasustatud linnaaladeni, hõlbustamaks füüsikaliste, bioloogiliste, sotsiaalsete ja korralduslike suhete mõistmist. Igas tsoonis hinnatakse seitset tunnust, mis määravad rekreatsioonivõimalused: 1) juurdepääs, 2) kaugus, 3) visuaalsed karakteristikud, 4) kaitserežiim, 5) külastuskorraldus, 6) juhuslikud kohtumised teiste külastajatega ja 7) külastajate mõjud. Protsessi etapid: 1
Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes.
asustatud piirkond Eestis. Reljeef on tasane, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal vaid 2-3 meetriga. Maapind madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Valdavad rõhttasandikud on kujunenud liivakivi aluspõhja kulutusel jääliustike poolt ja setete kuhjumisel jääjärvedes, jäänukjärvedes, jõgede üleujutustel ning soostumisel. Liivakivist aluspõhi paljandub vaid Võrtsjärve veepiiril, Ugandi lavamaa läänepiiril, rannaastangus Tammel ja selle lähikonnas. Sel peaaegu ideaalselt tasasel alal küünivad vaid mõne meetri võrra ümbritsevast kõrgemale kaldavallid, rabalavad ja järvetasandikud. Maastikustruktuuri ja looduslike arenguprotsesside alusel saab Võrtsjärve madalikul eristada nelja paikkonda: 1. Lääneranniku paikkond (159 km²) on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel
PINDALA JA TAGAVARA Eesti on üks Euroopa metsasemaid maid. SMI 2010. a inventuuri andmetel on Eestis metsamaad 2 212 000 ha ehk 49% riigi pindalast. Metsamaaks loetakse maad, kus kasvavad puutaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega 30%, või mis on ette nähtud metsa kasvatamiseks, kuid on ajutiselt metsata (raiesmikud, selguseta alad). Metsamaana ei arvestata kõrghaljastust (pargid, kalmistud). Võrreldes 1939. aastaga on metsamaa pindala suurenenud enam kui 1,5 korda, igal aastal on lisandunud keskmisena 12 000 ha metsamaad. Siinjuures tuleb mainida, et Teise maailmasõja tulemusena vähenes Eesti territoorium 1 620 ruutkilomeetri võrra ehk 3,6%. Sama inventuuri andmetel on metsamaal kasvava metsa tagavara 458 miljonit m3, igal metsamaa hektaril kasvab keskmisena 207 m3 puitu. Lisaks kasvas 6,9 miljonit m3 puitu ka põõsastikes ja looduslikul rohumaal
Tartumaal. Sügavkaeve orientiiridel B:58⁰17’ 39,29’ ja L: 26⁰23 48,74’’ (X:6464019.8 Y:6405358.7) Püsiorientiiriks on puud. (Joonis 4) Puurindes on vaher, kask, kuusk, pihlakas ja sarapuu. Loomastikust on esindatud kägu, sääsk, mardikas, tigu ja sipelgas. Metsakaeve on veerežiimi poolest liigniiske. Eelnevalt on selles piirkonnas võetud vajadusel kütteks puid. Joonis 4. Metsakaeve asukoha skeem 3. Mullatekketingimused uuritaval maa-alal Sügavkaeve asukohad on Tartumaal, Konguta vallas, Karijärve külas, Liisoja ja Mäe talus (naabertalu). Pealiskorraks on Kesk-Devoni ladestik (D2 br), mis koosneb liivakivist ja aleuroliidist, kuid paljandid selles piirkonnas puuduvad. Pinnakatteks on nii turvas kui ka moreenid, moreentasandikud. Piirkonnas on moreenreljeef künklik. Reljeefi kujundavad voored, moreenid ja Kagu-Eesti lavamaa lainjad moreentasandikud. Karijärve kui vaadeldava piirkonna kõrgus merepinnast on 30-60 m
kompenseerida, luues samaväärse elupaiga kaitseks kaitsealasid kas samas piirkonnas või mujal (Kuresoo, 1998). 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS Soid peeti enne industriaalajastu saabumist ebameeldivaiks. Ajaloo jooksul on pigem sood kaitsnud inimesi kui vastupidi - sõdade korral mindi rabasaartele peitu. Enne nõukogude okupatsiooni võeti Eesti soodest kaitse alla vaid Ratva raba kaljukotkaste pesitsuspaigana (Kuresoo, 1998). Mõned sood (Nehatu, Nigula ja Muraka) õnnestus Eestis kaitse alla võtta juba 1957. aastal. 1969. aastal algas prof. Viktor Masingu ettevõttel avalik diskussioon soode ökoloogilise rolli üle. Väitluse tulemusena asutati 1981. aastal 30 sookatseala (Kuresoo, 1998). Märgalade kaitse korraldamine on olnud juba pikemat aega looduskaitse tähelepanu keskmes. Heas seisundis märgalade võrgustik on eluliselt tähtis näiteks veelindudele kogu nende rändetee ulatuses
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1
.. 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
Pinnamoelt eristatakse: Lamedaid lausikkorgustikke (Pandivere); Ürgorgudega liigestatud lavakorgustikke (Sakala); Künklikke korgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskorgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkorgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekorgustik. LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jogede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne korgus ning monevorra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on korgemal kui teine. Platood voivad tekkida väga erinevate geoloogiliste
probleemid (Benstead jt., 1999). Eestis võib luharohumaid sagedamini leida Kesk- ja Lõuna-Eestist, suurimad neist asuvad Emajõe ja Pedja ning Koiva ja Mustjõe ääres. Lääne-Eesti ulatuslikumad luhad asuvad Kasari jõgikonnas (Pork, 1984). Luharohumaade pindala on Eestis olnud suhteliselt väike. Laasimeri (1965) andmetel oli 1960ndatel Eestis ca 83000 ha luharohumaid, mis moodustasid vabariigi pindalast 1,8%. Suuremad neist asusid Tartumaal hõlmates 10,5% luhtade üldpindalast ehk ca 26200 ha. Suuremal pindalal esines luharohumaid veel Põlvamaa idaosas (5000 ha), Valgamaal (5600 ha), Jõgevamaal (6300 ha) jne. Luharohumaade osatähtsus oli minimaalne Hiiumaal, Saaremaal, Harjumaal ja Ida-Virumaal ning Pärnumaa põhjaosas (Laasimer, 1965). 9 1978-1981.a. inventuuri tulemusena hinnati luharohumaade üldpindalaks 27584 ha.
1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“. 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 “Fosforiidisõda” 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat
Fedor LUS). Tartu sillakohtu määrusega kõrvaldati Bucholtz. Sektsiooni aktiivsemad liikmed Emajõest palju kalatõkkeid, sest need takistasid olid zooloogid Johannes Piiper ja Heinrich kalade liikumist kudealadele, häirisid jõeliiklust Riikoja, geoloog ja paleontoloog Hendrik ning sulgesid paiguti veevoolu, nii et jõgi Bekker, metsateadlased Oskar Daniel ja Andres hakkas tihti oma sängi muutma. Mathiesen, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, 1859 anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander botaanik Gustav Vilberg (Vilbaste) jt. Sektsioon
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl
sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.
kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets- põdrasamblik, pohl, kanarbik, palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal, liiv-karusammal, nõmm-liivatee, leesikas, kukemari, palu-härghein, kassikõpp, nõmmtarn, mets-vareskold) Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, lainjas kaksikhammas, islandi käokõrv,
LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES 1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste 2 761 laagrituusiku jaotus maakondade lõikes: JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9. Pärnumaa 160 10. Raplamaa 150 11. Saaremaa 70 12. Tallinn 440 13
Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süteem. Judaism- juudi rahva religioon. Araabia maades ja Aafrika põhjaosas. 3. Hinduism- kolmas järgitajte poolest. On üks maailma vanimaid religioone, tekkis u 4000 aastat tagasi, tekkis Induse jõe orus, piirkonnas, mis täna kuulub Pakistanile. Puudub kindel asutaja ja tsentraalne süsteem. Induse poolsaarel on peamiselt levinud. Üks pühamaid paiku on Gangese jõgi. Lisaks Indiale veel Bangladshis, Sri-Lankas ja Nepalis. Reinkratsioon. Budism- eraldus hinduismist u 2500 aastat tagasi (563-483 EKR) ning loojaks peetakse Põhja-Indias elanud Siddhartha Gautamat. Eksisteerib palju koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. 230-500 miljonit järgijat Kagu-Aasia maades levib: Bhutanis, Hiinas, Jaapanis, Birmas jne. Jaapanis- sintoism, budism. Hiinas- budism, taoism, konfutsionism.
Üldiselt on Eesti pinnamood tasandikuline: kõrgustikud ja lavamaad vahelduvad madalike, nõgude ja orgudega, kuid kõrgusevahed on väikesed. Siseveekogud katavad 6,2% Eesti territooriumist. Nende hulgas on üle 1000 järve, millest suurim on Peipsi-Pihkva järve Eesti-poolne osa, kokku 1570 km². Peipsile järgnevad suuruselt Võrtsjärv, Narva veehoidla, Ülemiste järv ja Saadjärv. Eestis on vooluveekogusid üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu ja Kasari jõgi. Pikkuse järgi reastatult on Eesti pikimad jõed Võhandu jõgi (162 km), Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km) ja Pedja jõgi (122 km). Eesti asub merelise ja mandrilise kliima üleminekulisel alal. Eesti paraskontinentaalne kliima tuleneb asendist Euraasia mandri loodeosas, mida mõjutavad nii Atlandi ookeani mereline õhk kui ka Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk.
annaabi.ee 
