Probleem : 1. Miks ma seda tööd teen? 2. Miks/Kellele vajalik? Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimalikku küsimust Põhiprobleem Alaprobleemid Võib olla esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul. esitatakse kirjeldusena, miks antud uurimust on vaja läbi viia. Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana Küsimus mitte ei/jaa vastusega, vaid seosena mitte "Kas valgus mõjutab ..
UA Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internet
ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
6. Uuringustrateegia/disain etnograafia jne. Uurimusstrateegia tähendab uurimuse menetlusliku lahenduse tervikut. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on
Probleemi all mõistetakse erinevust lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel. Situatsiooni all peetakse silmas nähtusi ja sündmusi, mis iseloomustavad mingi objekti seisundit. Uurimuse sihiks võib olla püüd arendada teooriat või täiustada praktikat. Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem. Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus
uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: 1) sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud;
Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistööd kirjutama hakates tuleb leida sobiv teema, määratleda töö eesmärk ja sellest lähtuvalt püstitada hüpotees(id). Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste PÕHIUURINGUD on suunatud põhjapanevate teoreetiliste teadmiste leidmisele eesmärgiks on saada usaldusväärseid teadmisi , millele võiks rajaneda järgnevad rakendusuuringud põhiuuringud on tavaliselt eksperimentaalsed ja viidud läbi kontrollitavates tingim
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja?
väärtused on nullid · a1 - x1 kordaja, näitab, kui palju suureneb y, kui x1 suureneb 1 võrra ja teised sõltumatud tunnused jäävad samaks · a2 - x2 kordaja, näitab, kui palju suureneb y, kui x2 suureneb 1 võrra ja teised sõltumatud tunnused jäävad samaks Determinatsioonikordaja mõõdab, kui hästi regressioonisirge lähendab vaatlusandmeid. Väärtus väljendab, kui suur osa sõltuva muutuja Y kogumuutusest on selgitatav sõltumatu muutuja X muutumisega. Determinatsioonikordaja väärtus rahuldab võrratusi: Regressioonmudeli statistilise olulisuse kontrollimiseks kasutatakse statistikapaketi poolt väljaarvutatud olulisuse tõenäosust p-value, mida võrreldakse olulisuse nivooga . Mida väiksem on olulisuse tõenäosus, seda olulisem mudel on. Seda, kas uute muutujate lisamine parandab mudelit oluliselt või mitte, saab kontrollida
arendamine, uue infoga arvestamine jne. .. Nt 10 intervjuu puhul ei pea olema sugugi samad küsimused kõigi korral.. ei ole nii, et pärast siis võrdled kõiki oma vahel. Teoreetilise valimi moodustamine. · Paindlikkus.. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta. · Algab uurimise planeerimisest. · Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab teema, uurimisprobleem. · Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi. · Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne. · Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse
Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud. Kui kirjeldav uuring pole piisavalt täpne ja ei näita ühe muutuja sõltuvust teisest muutujast. Näit. Müügipersonal – piirkondades , kus firmal on rohkem müügimehi on ka läbimüük suurem. Kas siit järeldus – nõrga müügiga piirkondades – paneme müügimehi juurde ja müügikasv tuleb? 2.2.4 Turundusuuringute liigitus uuritava probleemi järgi. 1. uuringud probleemi identifitseerimiseks 2. uuringud probleemi lahendamiseks 2.2.5 Turundusuuringute liigitus uuritava subjekti järgi. 1
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvantitatiivsed uuringud -- kirjeldamisel ja analüüsil kasutatakse arve, iseloomustajaks on kogus 2. Kvalitatiivsed uuringud -- olemust kirjeldatakse mittemõõdetavate omaduste abil 3. Hüpotees - tõestamata väide, eeldatav vastus uurimisküsimusele 4. Uuringuid eristatakse: 1) teoreetilised uuringud; 2) praktilised uuringud 5. Uurimistööle kasva koostamine on oluline, sest selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. 6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. 7. Uurimistöö läbiviimise etapid: teema valik teabeallikatega tutvumine uurimistöö kava koostamine eesmärkide/hüpoteeside sõnastamine andmete kogumine andmete analüüs uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine 8. Uu
Seega meetod, mida varem kasutati peamiselt käsitsi tehtava analüüsi kujul, on kasutatav ka sisulise statistilise töötlusena, mis annab olulist võitu nii kiiruses, kvaliteedis kui tulemuse selguses. Meetodit võib kasutada nii iseseisvalt kui paketis mõne teise uuringutüübiga – näiteks lahtiste küsimuste vastuste töötlus kvantitatiivuuringust või vestluse salvestuse analüüs kvalitatiivuuringutes. 40. Mida tähendab uurimisprobleem uurimistöös? Vt. küs 26.lehelt 41. Kuidas mõjutab uurimisprobleem uuringu edasist käiku? Vt küs 27. lehelt Kas uurija peab arvestama uurimistöö tegemisel eelnevalt läbiviidud uuringutega? Vali üks: a. Jah, ainult samateemaliste uuringutega b. Jah, erinevate läbiviidavat uurimistööd täiendavate uuringutega c. Eelnevad uuringud ei ole olulised 41. Palun hinda, millisesse filosoofilisse koolkonda allpoolkirjeldatud uuring kuulub? Põhjenda enda vastust. A
2. Teist liiki viga – õige alternatiivhüpoteesi mitteäratundmine • Olulisem on esimest liiki vea vältimine Hüpoteeside kontrollimine: • Olulisuse nivoo – esimest liiki vea ülempiir • Olulisuse nivoo väärtused on 0,05; 0,01; 0,10 • Nullhüpoteesi kummutamisel tekkiv viga p • Kui viga (p) on suurem kui olulisuse nivoo, siis ei saa kummutada nullhüpoteesi • Kui viga (p) on väiksem kui olulisuse nivoo, siis võetakse vastu alternatiivhüpotees Muutujad: - Sõltumatu muutuja – manipuleeritav artribuut (Iseloomuomadused, väärtused) -Sõltuv muutuja - atribuut mida mõõdetakse (Keskmine hinne) Eelduseks on normaaljaotus. -Control variables Eksisteerib üle 200 performance mõõdiku. Performance muutuja tuleb valida vastavalt stakeholder-ite, ettevõtte suurusele, ümbritsevale keskkonnale, strateegilistele otsustele ja ajaperspektiivile. *Raamatupidamuslikud näitajad muutujana - Raske kasutada statistilistes mudelites.
käigus kurjategijaks tunnistad? 95%? S.t. 5% vale negatiivseid 4 • Uurimismeetodi spetsiifilisus – tõenäosus, et reaalse elu signaalidest suudetakse eristada õige valest (haige tervest, kurjategija süütust jne) – Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1% vale positiivseid 20) Mis asi on muutuja ja milliseid muutujaid on olemas? Muutuja on nähtus, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta. Näiteks võib uuritavateks muutujateks olla jõutreening ja kaugushüppe tulemus. On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine,
Puuduvad erilised nõudmised andmekogumise suhtes (intervjuu, kirjalikud tekstid, vaatlusandmed, toimikud jne). Esimeste andmete alusel eraldatakse mõisted, mida arendatakse edasi kategooriateks ja selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine ‘theoretical sampling’). Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt. Teoreetilise valimi moodustamine Algab uurimise planeerimisest Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab – teema, uurimisprobleem Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi Uurimisprotsess on paindlik – uurija lubab andmetel end “viia” S.t jooksvalt võib muutuda uurimisplaan, tekkida vajadus koguda lisaandmed, muuta valimit jne. Mõisted ja kodeerimine Andmeid kodeeritakse mõistetesse Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused
kainest mõistusest? · Mis eristab kirjalikku uurimistööd muudest kirjatükkidest? Teadustöö etapid · 1. Uurimisteema valimine · 2.Probleemi esitamine · 3.Töö kava kirjandus 4.Uurimismetoodika · 5.Andmed · 6.Valim 7.Analüüs Teadustöö etapid Uurimisteema Uurimisprobleem .... Uurimisküsimused Teadustöö tasemed · Kontseptuaalne (teoreetiline) · TASE · Mõõtmiste (empiiriline) Mis tuleb esmalt: teooria või uurimus? · 2 strateegiat: · Teooria enne uurimust · Uurimus enne teooriat Uurimismeetodid · On reeglid ja protseduurid ning neid võib vaadelda kui vahendeid ja menetlusviise probleemide lahendamisel · Probleem Lahendus
olulisema tähtsusega on probleem. Kui uurimistulemused ütlevad vaid seda, mis oli juba varem teada, kordavat iseenesestmõistetavat, ei ole probleemi lahendus informatiivne. Kas uurimistulemused, teooria või hüpoteesid selgitavad uuritud nähtust? Mida paremini nad seda teevad, seda parem on selgitusvõime. Probleemi konkretiseerimine... Probleemi täpsustamine on vajalik selleks, et see muutuks uuritavaks. Kui uurimisprobleem jääb ebaselgeks, tekib oht, et kogu töö võib ebaõnnestuda. Probleemi täpsustamisel on oluline tutvumine olemasoleva kirjandusega ja empiiriliste uurimuste tulemustega. See tähendab, et probleemi täpsustamisel tuleb võtta aluseks olemasolev teave ning arendada sellest oma uurimuse teoreetiline baas. Uurimisprobleemi täpsustamisel võib abi olla ka probleemiga seotud ekspertidega konsulteerimisest. Probleemi täpsustamise järgselt tuleb leida vastus järgmistele küsimustele:
seisukohtadele, 3) vaadata, kas teema on õpetlik ja ühiskondliku või teadusliku tähtsusega, 4) leida sobiv juhendaja, 5) välja uurida, kas teema kohta on piisavalt informatsiooni ja kas uurimus on teostatav, 6) vältida, et teema on liiga piirav või tühine, et ei saaks oma loomingulisust näidata. (2004: 7174) Kui teema on valitud, siis tuleb seda tavaliselt piiritleda selleks, et väljaspoolne lugeja mõistaks projekti mõttekust ja uurija võimekust. Samal ajal peaks uurimisprobleem olema küllalt üldine, et see võimaldaks uurimust paindlikult teostada. Teemat tuleb piiritleda kui on määratud uurimuse lubatav pikkus ja kuna uurimused on mõeldud lugemiseks, siis tuleb kindlaks teha kellele kirjutatakse. Hea on meeles pidada, et kirjutada tuleks oma ala asjatundjatele, mille puhul oodatakse täpselt piiritletud teemat. Teema piiritlemiseks võib kasutada vaba kirjutamist, mõistekaarte, loetelusid, kuubimängu, grupis toimuvat ajurünnakut
jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT. Eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga (näiteks herilaste toitumise sõltuv muutuja uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett sõltumatu muutuja . Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta). Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod, mille puhul uurija ise sekkub nähtuse loomulikku olemusse, mõjutades seda uute, uurimise eesmärgile vastavate tingimuste loomise teel
· prognoosida (millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine). Need teadusele omased üldised funktsioonid omandavad kasvatusteaduslikus uurimuses viimase eripärast, esmajoones aga lähtekohaks olevast paradigmast sõltuvalt spetsiifilised jooned, mis avalduvad uurimuse loogikas ja uurimisviisis. Ja ikkagi tuleb endale selgeks teha, kas tahetakse oma uurimusega midagi kirjeldada, seletada, mõista ja tõlgendada või hoopis prognoosida. Ei maksa alahinnata ainult kirjeldamisele pühendatud uurimust. Teatud teemade osas on see äärmiselt vajalik. Samas tuleb endale aru anda, et empiirilise uurimuse tavaline loogika ei ole siin mõttekas. Probleemi asemel võib siin rääkida uurimuse ülesannetest, mis lähtuvad vastuse leidmisest kirjeldamisega seonduvatele küsimustele mis on?, missugune on?, kuidas on?. Kuigi kirjeldavates uurimuses juhindutakse paratamatult mingitest oletustest, ei ole siin mõttekas rääkida
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega
........................................................... 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koostamine .............................................................................................................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .............................................................................................
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria nin
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet pos
............ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9 5.1.Teema valik................................................................................................................. 10 5.2.Kirjandusega tutvumine............................................................................................... 10 5.3.Kava koostamine......................................................................................................... 11 5.4.Andmete kogumine uurimuse jaoks............................................................................. 11 5.5.Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs............................................................... 12 5.6
teadmisi. Tagasivaatav mõtisklus (mõtisklus tegevusest) on üldiste uurimisprotsesside - arvustuse, hindamise ja analüüsi kriitiline uurimisoskus ja osa. Mõtisklus tegevuse ajal on professionaalsetele praktiseerijatele omane tegevus, mis hõlmab mõtisklemist selle üle, mida me teeme, ning tegevuse ajal selle ümberkorraldamist. Praktiseerijast uurija on keegi, kes töötab mingil kindlal alal ning viib samal ajal läbi uurimust, mis on tema tööga seotud. Oluline on alati oma uurimistöösse kriitiliselt suhtuda. (lk 22-23) 1.5 Kõrgemate kraadide läbiviidud uuringud metodoloogilised lähenemised Siiani ettevõetud uurimuste alusel on võimalik välja tuua praktikal põhinevale uurimistööle iseloomulikud jooned. Praktika abil läbi viidud uurimistööde algusaega demonstreerib Andrew Stonyer'i 1978. aastal lõpuleviidud doktoritöö ,,The development of kinetic
1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu
info kokkuvõtmine piirangute teadvustamine tulemuste analüüsimine vaatluse kontekstis, vajadusel lisainformatsiooni hankimine vajadusel tulemuste paikapidavuse kinnitamine teiste meetoditega Eksperiment Eksperiment Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks Kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sõltumatule muutujale Loodusteaduslikule uurimistööle on omane eksperimentaalne ehk katseline uute teadmiste hankimine. Eksperiment Uuringud püütakse läbi viia piiratud ja kontrollitud katsetingimustes, mis aitab tagada uurimuse korratavust ja võimaldab tulemusi üldistada. Katseid viiakse läbi korduvalt (väga oluline on katse korratavus samadel tingimustel) Tulemusi analüüsitakse usaldusväärsete meetodite järgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
