Narvast. Transpordi osas on linnal autorite arvates väga kesine olukord suuremate linnade vahel, kuna liinibusside väljumised toimuvad harva (nt Tallinnast 4x päevas, Pärnust saab vaid Narva ja sealt tuleb edasi vaadata). Samuti on Narva-Jõesuus sadam, mis asub Narva jõe suudmes. Kaikohti on külalisjahtidele 10, olemas on jäätmete kogumiskoht ja vahetus läheduses muud sadamateenused. · Sündmused ja vaatamisväärsused - Narva-Jõesuu suuremad kultuurisündmused toimuvad suvehooajal juunist septembrini, sest siis on linnas palju külalisi: puhkajaid ja turiste. Narva-Jõesuus toimub aastaringselt rohkelt erinevaid kultuuri ja meelelahutusüritusi. Linna visiitkaardiks on kujunenud augustikuu alguses mitmepäevase üritusteseeriaga tähistatav linna sünnipäev ning septembrikuu teisel poolel peetav Silmufestival (Narva-Jõesuu linn...2012)
Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha korrashoidmist (Plaani Külajärv ja Palojüri järv) ning Kavadi järve ja Vaskna järve ujumiskoha korrashoidu. (www.haanja.ee/upload/file/1191575475533038.doc) 1.3 Infrastruktuur 1.3.1 Teedevõrk Künkliku reljeefi tõttu on teed rohkete tõusude, languste ja kurvidega. Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla territooriumil jääb liiklussagedus kõigil riiklikel ja kohalikel maanteedel alla 1000
Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents. Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid. 10 7. TURISM Turistidele on raba kui unikaalne looduslik kooslus kättesaadavaks tehtud arvukate õpperadade ja laudteede rajamisega kaitseala servaalale. Aastas külastab looduskaitseala umbes 1500-2000 huvilist. Alale lisab atraktiivsust ka seal asuv Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Tooma soojaam. Kuna asustus on väga hõre ja koondunud kõrgematele künnistele ja jõgede äärde, siis selle piirkonna loodus loob eeldused
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................
Linna läheduse tõttu ei ole antud piirkonnas arenenud toitlustust ja majutust pakkuvad turismiettevõtted. Täna tullakse siia vaid üheks päevaks: suviti kas jalgsi või ratastega, et viibida looduses ja nautida veemõnusid, talviti suusatamist Vooremäe nõlvadel. Tegemist on nn ühepäevaturismiga, mida uut etevõtet rajades soovime muuta. Vallas asub kalakasvatus, kust on võimalik osta kalastusluba kalatiikidel kalapüügiks. Omaette vaatamisväärsused on lindude ülerändeaegsed peatuspaigad - eelkõige Aardla poldri piirkonnas ja kevadisel ajal. Selles lähtudes arvame, et on vaja arenda turismi, et turistidel oleks võimalik tulla loodusesse, mitte peatuda linnas hotellides. Kindlasti on palju neid inimesi, kes puhkuse ajal veedaksid oma aega looduses, linnakärast eemal. Tulevane turismitalu on kindlasti konkurendivõimeline, kuna plaanis on ära kasutada Vooremäge ning kohalikku hobuste talli,
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
2 OSA HIIUMAA TURISMIKESKKOND Turu kirjeldus Turismi kui majandusharu areng nii Hiiumaal kui mujal Eestis liigub tõusujoones. Kuigi turismi ei saa näitajate suuruse poolest võrrelda Hiiumaa juhtivate majandusharudega, milleks on tööstus ja kaubandus, on turismiteenustest saadud tulu viimase kahe aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10% aastas. Arvestades sellistkasvutempot on turismi kui majandusharu elutsükkel selgelt kasvufaasis. Eestis on turism väljaspool Tallinna üldiselt madala rentaablusega tegevusala. Ettevõtja, kes tahab pakkuda tasulisi teenuseid nagu majutus, toitlustus jne., peab arvestama suurte investeeringutega, mille tasuvus jaotub mitmeaastase perioodi peale. Siiski on turism üheks oluliseks teenindussektori tegevusalaks, mida mikro-, väike- ja keskettevõtjad äritegevuseks saavad valida. Hiiumaa ei ole siinkohal erandiks, sest ka siin on turismiga tegelejateks valdavalt mikro- ja väikeettevõtjad.
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma- valitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused. 3. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvali- teetne, mitmekesine, uuenduslik ja
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt. Avamise päevaks on eellepingutega ära müüdud juba 4 kohta ning aasta lõpuks prognoositakse kõikide kohtade täitumist. Hooldekodu pakub teenuseid ja tegevusi, mis sobivad kõigile vanuritele ning on suunatud oma elanike vaimse ja füüsilise aktiivsu
võib sisaldada lisaks (vt p 1) ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või selle vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad, metsatukad ja puudesalud, kiviaiad ja -hunnikud, põllusaared, alleed jne). Väärtuslik puhkemaastik võib olla nii põlismets kui kohalikku ajalugu ja traditsioone väljendav, ilus kultuurmaastik. Ala väärtust tõstab läheduses asuv meri, järv või muu veekogu, samuti kõikvõimalikud vaatamisväärsused. Puhkemaastik peab olema kergesti ligipääsetav. Potentsiaalne puhkemaastik on selline ala, mida praeguses seisus eriti ei kasutata (hoolduse puudumine vms), kuid kus on head eeldused puhkeala kujundamiseks. Identiteediväärtust omavad alad ja objektid, mis on kohalike elanike jaoks tähtsad või kõrgelt hinnatud. Kirjeldatud väärtusi leidub vähemal või rohkemal määral igal pool. Teatud aladel on aga need väärtused selgelt koondunud, paremini säilinud või eksponeeritud
või siis hoopiski oma maa rendile anda hoonestusõigusega. Teise gruppi kuuluvad nö. idee omanikud. Need on isikud, kellel on ideid, mida rakendada, kuid kellel puudub selleks sobilik maatükk sobivas asukohas. „Idee“ omanikud on need, kes võivad maad näiteks rentida maaomanikelt või osta sobiva maatüki/kinnistu. 4 Käesolevas töös vaadatakse puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arendust. Puhkemajandus, teisiti öeldes turism tegeleb inimeste vaba aja sisustamisega. Muidugi ei saa sellega tegeleda kõigis piirkondades, nimelt on puhkemajandusega tegelemiseks vaja ka teatud eeldusi. Näiteks mõjub soodustavalt mere lähedus, klimaatilised tingimused, kultuurilised objektid. Samuti on oluline hea ligipääsetavus jne. Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus
ARV PÄEVAD SUURUS 1. Maal Vanaema Juures 352 2 112 38 016.- 2. MTÜ Vaba Stiil 229 1 874 33 732.- 3. VK Janika 100 1 000 18 000.- 4. Väike-Maarja Vallavalitsus töölaager 80 800 14 400.- 10 Finantsaruanne JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSE ARV PÄEVAD SUURUS 5. Võru Muusikakool 60 600 10 800.- 6
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht..................................................................................................
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ................................................................................
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS............................................................................9 3.4 PROJEKTI KIRJELDUS....................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima............................................................................................................................ 5 1.5.
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on p�
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
tegevust ja loodusharidustegevust, aga ka toetatakse kaitsekorraldust, seiret ning uuringuid. Looduskeskus töötab üldjuhul antud kaitseala põhilise külastusväravana, kus jagatakse gruppidele ja üksikkülastajatele infot ning juhiseid loodusretkedeks. Puhkeväärtus on ala/maastiku sobivus puhkamiseks ja turismiks. Sisaldab elemente nagu visuaalne atraktiivsus, reljeefi ja taimkatte vaheldusrikkus, metsarohkus, siseveekogu, mere rand, tuntud vaatamisväärsused jt. Ala rekreatiivset väärtust suurendavad kohalik ajalugu ja traditsioonid ning nende väljendumine maastikus. Rekreatsioon on inimese töövõime ja tervise taastamine aktiivse puhkamisega selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal (sünonüümina kasutatakse mõistet virgestus) (Ökoloogia Leksikon 1995). Käesolevas juhendis mõistetakse rekreatsiooni all töövõime taastamist aktiivse puhkusega eelkõige looduses, kus selleks võivad olla kohandatud vastavad alad.
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
2013). Teiseks strateegiliseks eesmärgiks on, et Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. Positiivse vanemluse teema olulisust on rõhutatud ka ELi tasandil, ministrite komitee on 2006. aastal andnud soovitusi liikmesriikidele positiivse lastekasvatuse toetamise poliitika kohta. Lastekaitset on rõhutatud ka sotsiaalministeeriumi arengukavas 2012–2015, kus laste ning perede heaolu ja elukvaliteedi tõus on üks peamisest kolmest strateegilisest eesmärgist. Seeläbi loodetakse soodustada laste sündimust ja positiivse iibe saavutamist. Laste ja perede heaolu ja elukvaliteedi tõstmisele suunatud meetmed on kajastatud juba eelpool mainitud laste ja perede arengukavas (Sotsiaalministeeriumi arengukava 2011). 2 RISC on rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikal põhinev väärtusorientatsioonide uuring.
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT) 1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Sõna „entrepreneur“ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab v
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................