Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimistöö Helkuri kasutamine ja kasulikkus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
helkur, arvas, põlv, kleeps, lapsevanemad, trahvi, osula, kaheksanda, puusa, jalakäija, vajalikkusest, plastmass, kummal, hoiatuse, ankeedi, vastuste, kannad, variandi, tunned, tarmo, juhendaja, tolk, kasutamisel, autojuht, pimedas, varakult, märkaks, tahad, klassid, valikvastustega, varianti, valikuks, tutvustatud, televiisoris, variante, eelistatiSaaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsimustele: millega noored n�
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................................................................................ 4 1.2 Liigutuste kogum ................................................................................................................................ 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine ................................................................................................. 5 1.4 Muud liigutuste tõlgendamist mõju
Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ....................................................................................................... 6 1.2.2. Internetimeedia .............................................................................................................. 7 1.2.3. Ajakirjandus ..................................................................
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS......................................................................4 2.METOODIKA.....................................................................................................................5 3.TULEMUSED JA ARUTELU............................................................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused..
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside õpilased ning millist muusikat nad armastavad kuulata. Püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1. Millist stiili muusikat eelistavad kuulata pjg 6-7.kl õpilased
positsiooni. See tähendab vaid, et teismelised ei vali teed, mida neile peale sunnitakse. "Ei"- ütlemise võim on absoluutne. Selleks, et teismeline tahaks ütelda "Jah", tuleb meil saavutada tema poolehoid. .(Robert L. Powers. 2008). Teismeline saab meile igal juhul näidata, et ta ei lähe meie ideedega kaasa, kui otsustab seda mitte teha. Miljonid täiskasvanud ei ole seda ära õppinud. Selle tulemusena sarnanevad paljud kodud ning keskkoolid relvastatud laagritele. Õpetajad ja lapsevanemad loobuvad võimalusest noorte inimeste käitumist produktiivselt mõjutada hetkel, kui nad astuvad noortega sõjajalale. Nii klassis kui ka kodus on abi vaid sellest, kui võtame hetkeks aja maha, arutame probleemid läbi ning otsustame, mida me saaksime koos ette võtta. Kuid midagi selliste arutluste abil siiski muutub ning see midagi on atmosfäär. Teismelised tunnetavad, et neisse suhtutakse austusega. ( Robert L. Powers2008). 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid ?
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
puhul on hoopis tähelepanuväärsem probleem (KLIINIK.EE 2009). 14 3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas Arvuti kasutamine on tänapäeval hakanud küllaldaselt levima ja sellega kaasnevad ka paljud probleemid, millest õpilastel eriti aimugi ei ole. Õppeasutused ja lapsevanemad ei ole lapsi piisavalt informeerinud arvutiga kaasnevatest terviseprobleemidest ja sellest tulenevalt on see saanud suureks probleemiks. 3.1 Uuringu metoodika ja valim Uuring on läbi viidud ajavahemikus 04.03.2009 12.03.2009 ning kokku osales uuringus 73 õpilast. Antud uurimistöö uuring on läbi viidud küsitlusena. Küsitlus (vaata lisa 1 küsitlus) viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) 9. -12. klassi õppivate 15.-19. aastaste õpilaste seas.
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude struktuuritasemed................................
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgü
noormeest ja 5 tütarlast. 3.5 Klassikaaslaste omavaheline läbisaamine Joonis 4. Klassi omavaheline läbisaamine Jooniselt 4 selgub, et klassikaaslaste omavahelist läbisaamist hindab väga heaks (41% ) ja heaks (42%). 30 õpilast (16%) vastasid küsimusele, et klassi omavaheline läbisaamine on normaalne. Mitte ükski Tartu Tamme Gümnaasiumi üheksanda ja kümnanda klassi õpilane ei arvanud, et tema klassikaaslaste omavaheline läbisaamine oleks halb. Kahjuks kolm vastanutest (2%) arvas, et tema klassi omavaheline läbisaamine on väga halb, kellest 2 olid poisid kümnendast klassist ja 1 oli tüdruk üheksandast klassist. 3.6Rollid Joonis 5. Kiusajad ja kiusatavad Joonisel 5 näeme, et 187 st õpilasest 73% pole kunagi olnud kiusaja ning 27% vastanustest on olnud kiusaja. Vastanustest 51 õpilast on olnud kiusaja, millest 35 õpilast oli poisid ja 16 õpilast tüdrukud. 3.7Koolikiusamise põhjused Joonis 6. Koolikiusamise põhjused
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töös on kasutatud
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei ole laste ja noorte loodud, sest
Tulemustest selgub, et küsitletud Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste seast tarvitavad energiajooke sellepärast, et jookidel on hea maitse ning noored usuvad, et need annavad energiat. 52% ehk 34 vastanut leiab, et energiajookide tarvitamise põhjuseks on see, et see on hea maitsega. 14% ehk 7 õpilast tarbib seda jooki energia saamiseks. 4 õpilast ehk 9% tarvitavad energiajooke, et olla ärkvel. 2% ehk 1 õpilane vastas, et tarvitab energiajooke allahindluste tõttu. 1 õpilane arvas, et energijookide hulka kuuluvad ka kokakoola ja limonaad. 13 Joonis 2 4. Kas olete energia jookide kahjulikkusega kursis? Selle küsimusega saime oma uurimistöö põhilise vastuse, kas noored on teadlikud energijookide kahjulikkusest või mitte. Kõige vanematest vastanutest 39% ehk 11 õpilast ei teadnud midagi nende kahjulikkusest. Küsitletavatest 61% ehk 17 õpilast olid teadlikud nende kahju tegevast toimest
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele …………………………………………�
40 7kl jah 30 8kl jah 20 10 0 Olen tundnud keskendumis- ja tähelepanu häireid või kõrgenenud aktiivsust? Kõige enam on 7. ja 8. klassi õpilased tundnud ärevust, 60% kaheksanda klassi õpilastest ja 54% seitsmenda klassi õpilastest. Seejärel depressiooni sümptomeid 7. klassis 46% ja 8. klassi õpilastest 47%. Kõige vähem õpilasi on tundnud liigse alkoholi (7. klass 8% ja 8. klass 20%) või narkootikumide (7. klass 13% ja 8. klassis 20%) tarvitamise sümptomeid. Kõige suurem õpilastest rohkemad (47% vastanutest) tunnevad oma elus mingil perioodil tähelepanu- ja keskendumisraskusi 7. klassi õpilased aga märksa vähem (25% vastanutest). Depressiivsuse
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................
33 vastanut pakkus, et abort on raseduse katkestamine. Vähem aga pakuti lapse tapmine, loote eemaldamine emakast, sündimata lapsest loobumine, tahtlik sünnitus, sündimata lapse surm, raseduse kõrvaldamine ning raseduse meditsiiniline peatamine. Põhimõtteliselt on vastused õiged, kuid igaüks vastas erinevas sõnastuses(Vt. Tabel nr.1) Tüdrukute suhtumine aborti oli väga erinev, 6 vastanut tõid põhjenduseks, et enda valik. 3 vastanut arvas ka, et lapse väärareng või kui naine on vägistatud ning samuti 5 vastanut, et on mõjuv põhjus abordi tegemiseks. Samuti on noorte arvates abort põhjendatud, kui alaealine on liiga noor, pole valmis emaks saama ega võimeline oma partneriga vanemakohustusi täitma. Meie küsitlusele vastanud noored arvasid, et halb elu lapsele pole parem valik. Milline see halb elu on, vastajad ei täpsustanud. Arvati ka, et abort on põhjendatud kui pole mingit
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 2.3. Tööstress ...........................
suure pettumuse. Tagajärjena ei julge lapsed iseseisvalt enam midagi ette võtta. Teiselt poolt võib selline kasvatus võtta ka teise külje. See võib kaasa aidata iseka, ebaküpse ning autoriteete ja reegleid põlastava isiksuse kujunemisele. (Krull 2000: 150) Näide liigsest vabaduseandmisest lapsele: Rein oli keskmise õpiedukusega tagasihoidlik maakooli õpilane. Poisi ema oli iseenda kasvatamisviisis pettunud ning arvas, et talle endale ei antud lapsepõlves piisavalt vabadust. Ta otsustas seda viga mitte korrata oma lapse puhul. Nii kiitis ta Reinu igas ettevõtmises ja ei seadnud talle piiranguid. Keskkooli lõpus otsustas Rein koos sõpradega minna kustekooli. Algul sujus kõik hästi, aga mingil ajal läks ta direktoriga vastuollu. Kutsekooli õpilased ei pidanud direktorist füüsikaõpetajat piisavalt targaks ja kutsusid teda selja taga Tuha-Juhaniks. Kord tabas direktor
tähendavad erinevaid asju? Milliseid? Sellele küsimusele tahtis autor saada täpseid vastuseid stiilis: Naeratus meil tähendab head meelt millegi üle, Jaapanis ärritust, pahameelt. Vastusteks toodi aga lihtsalt zestid kindlate kultuurideta, riigideta, kus need esinevad. Tore on see, et vastuseid tuli laialdaselt ja erinevaid, seega see näitab, et õpilased teavad suhteliselt palju erinevatest kultuuridest, riikidest. Küsimustiku koostamisel arvas autor, et teades noori minnakse sellisest küsimusest niisama üle, ilma vastamata, seega oli see positiivseks üllatuseks, et sellele niigi palju vastati. Leidus ka muidugi neid, kes jätsid lahtri tühjaks. 8. Kumb inimene püüab luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem, kas ebakonkreetne või konkreetne? 19 Joonis 12 Kumb inimene püüab luua kestvat silmsidet tunduvalt
vastasmängija kivi. o Gümnaasiumi õpilaste vastused olid kohati samad, vaid spetsiaalsete varustuse nimetust ei teata, ning kasutatakse ,,kivi" asemel näiteks kuul. 95 % vastajatest on curlingust kuulnud. o Põhikooli õpilased teadsid tunduvalt vähem curlingust, ning samuti teatud varustuse nimetust. Vastused olid puudulikud kuna vaid 82% olid kuulnd curlingust. o Harri Lill arvas samuti, et teatakse vaid, et tegemist on mänguga kus ,,veeretatakse" kive ning nühitakse jääd. · Curlingu mängijate arv Eestis o Teooria - Hetkeseisuga on curlingu mängimist Eestis proovinud ca 16 000 inimese ringis, kellest ligi 70 % on täiskasvanud. Curlinguga tegeleb Eestis kokku umbes 50 inimest. o Gümnaasiumi õpilaste seas oli samuti arvamus, et Eestis mängib keskmiselt 50 mängijat
suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7. 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google'i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab? Küsimusele, kas kooli kehalisest kasvatusest piisab, vastas 25 õpilast 45-st, et neile piisab.
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika .................................................................
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehäd
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ..............................................
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on selle autori teose
kõrvalseisjateks, lööjad olid teised. Väga suur töö oli saada ohvrite käest informatsiooni, ses nad ei julgenud sellest rääkida. Lõpuks lahenes siiski asi arukalt ja ka need kiusajates noormehed said aru oma tegude tagajärgedest. ARTIKLID, LISAMATERJAL Kaljuvee, A. 2007. Et kiusamine lõppeks.- Eesti Päevaleht, 02.07.2007 Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse. 2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud. 16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu
30 31% 13% 45 19% 58 24% ripsmetušši jumestuskreemi kulmu-, silmapliiatsit puudrit põsepuna/päikesepuudrit Joonis 3. Tooted, mida õpilased kasutavad Õpilastest 45% hindas oma naha seisuks normaalne ja 28% kombineeritud. Veel arvas 14%, et nende näonahk on kuiv ja 11%, et rasune. Vaid 2% ei osanud oma näonaha seisu hinnata (vt. Joonis 4). 2 12 2% 11% 15 48 14% 45% 30 28% rasune kuiv kombineeritud
Õpilased toetuvad rohkem sisukokkuvõtetele kohustuslikku kirjandust vastates. Nooremad õpilased loevad rohkem kohustusliku kirjanduse raamatuid kui vanemad. Suuremal osal õpilastel ei ole probleeme kohustusliku kirjanduse kättesaamisel. Vanuse kasvades kipub kohustuslik kirjandus õpilaste meelest igavaks muutuma. Nooremad õpilased ei saa nii hästi aru kohustusliku kirjanduse vajalikkusest, kuid siiski enamus õpilasi arvas, et see on vajalik. Neiud armastavad noormeestest rohkem lisaks kohustuslikule kirjandusele veel raamatuid lugeda ning nooremad loevad omal initsiatiivil rohkem kui vanemad. Vanematele õpilastele meeldib lugemine rohkem kui noortele. Paljud õpilased arvavad, et nad loevad vähe ning lugemist takistavaks teguriks on ajanappus. Neiude osakaal on suurem, kes sooviksid rohkem lugeda. Vanemas eas õpilased tahavad oma lugemismahtu suurendada.
annaabi.ee 
