Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Teemat valides, ei pidanud ma kaua mõtlema, millest kirjutada. Loengukava uurides torkas silma novembrikuu lõpus toimuv suurelt ja punaselt kirja pandud ettevõtluse aine eksam. Päris esimene. Seni on loengud olnud põnevad ning pakkunud mulle suurt huvi. Tulevikus sooviksin ka ise sellel alal kätt proovida ning kahtlemata tulevad praegu õpitavad teadmised ettevõtlusest suureks kasuks. Mulle ei ole olulised vaid teadmised vaid ka eksamitulemus. Seda nimelt seetõttu, et panin enda jaoks paika täpse, ajaliselt määratletud ning mõõdetava eesmärgi : sooritada ettevõtluse eksam, mis leiab aset 22. novembril minimaalselt hindele 4
prioriteetide küsimus: Millest alustada? Mis on tähtsam? (2) Tihtipeale suurt kogust kodutöid vaadates võib tekkida raskusi keskendumisega, sest üht tööd tehes mõtlen ühtlasi ka teistele, mis on veel tegemata. 1.3.2.2. Võimalik lahendus Üldiselt antakse mahukamad kodused tööd tegemiseks pikema ajaperioodi peale. Püüan alustada kohe, kui olen töö kätte saanud, mitte venitada alustamisega viimasele minutile. 6 Enesejuhtimine 1.3.3. Lisan eksamite ajad (ÕISist) juba aegsasti oma märkmikku, et need kogu aeg silma ees oleks Eksami lähenedes on selge, et peagi on ettenähtud õppekava läbi võetud ja aeg on hakata kordama varasemaid peatükke, et läbi võetud infot kinnistada. 1.3.3.1
küsimuste esitamist ja neile vastamist, millest võib järeldada, et neil on selline õpiharjumus juba välja kujunenud. Selle meetodi puhul kasutab õpilane kahte meelt: rääkimine ja kuulamine. Õpitulemus on parem, kui õpilane kasutab ühe meele asemel enam meeli, millest oli juba teooriaosas juttu. II kooliastme lõpuklassist peaaegu pooled (46%) ei kasuta mitte kunagi sellist õppimise meetodit. Alla poolte (39%) kuuendikest kasutavad seda tehnikat mõnikord ja väike osa õpilastest (15%) sageli. Samuti pole seda õpiharjumust juurutanud 9. klassist 57% mitte kunagi, mõnikord vaid 36% ja sageli 7% üheksandikest. 9 5 5 9. klass
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me põhjendada ei suuda, mille kasutegur on meile tänaseks päevaks arusaamatu. Muretsegem pigem laste tuleviku pärast – kust tuleb meile edaspidi uus ja haritud, kvalifitseeritud tööjõud alusharidusse, kes alushariduse kõrget latti hoiab. Üheksakuuselt lasteaeda igailmaga õue (Õpetajate Leht 10.10 2014 M.Kirsipuu) Loetud artikkel tekitas minus vastakaid arvamusi. Põnev oli lugeda Eesti ja Soome alushariduse erinevusi kuid samas tekitas artikkel ka palju küsimusi.Kas lapse 9-kuuselt lasteaeda viimine on ikka õige? Räägime ju pidevalt, et lapse jaoks tuleb leida aega.Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks. Artiklis mainitakse, et õues käiakse iga ilmaga – ka vihmaga
keeruline seda taluda. Leia keegi, kellega saad rääkida ning kes sind toetab. Oluline on, et oskaksid õelutsemist filtreerida ja halva endast mööda lasta. Pääsetee on ignoreerimine. Tervislik “põgenemine” Koolis käimine on väga oluline. Kuid kui stress hakkab sinust võitu saama, püüa teha midagi teises keskkonnas, et saaksid oma mõtted mujale. Ära lükka tänaseid tegemisi homsesse Kui jätad alati kõik asjad viimasele minutile, siis on stress kindel tulema. Kohustuste edasi lükkamine põhjustab stressi, tekitab muret ning kokkuvõttes ei ole kiirustades tehtud töö kunagi kõige parem. Kuigi see ei pruugi alati võimalik olla, proovi suuremate asjadega esimesel võimalusel alustada — nii suudad stressirohkeid olukordi ennetada. 10 Söö toitu, mis on mõttetegevusele kasulik
Me peame analüüsima oma suhteid klientidega, laiendama oma rolli piire, õppima uusi oskusi ning olema valmis kaasama kliente tunnete, kogemise ja käitumisega seotud tegevuste kaudu. AKuivne Kaasamine N?ustamise protsess ja utesemtus See nimekiri kattub ilmselt osaliselt teie enda mõtetega ja kahtlemata oskaksite veel Ma olen üha rohkem veendunud, et nõustamise käigus on kasulik leida viise, kuidas muidki omadusi lisada. Tähtis on tõsiasi, et on olemas teatud suhtlemisoskused ja kaasata inimesed lisaks verbaalsele suhtlusele ka kõigi nende meelte ja tajude kaudu. omadused, mis muudavad inimese mõjukaks. Mingi ametikoht (näiteks karjäärinõustaja Meeldejääva tegevuse korraldamisest ainuüksi muidugi ei piisa. Tegevus peab olema
neist toimusid tööajal, siis ei õnnestunud kõiki neist läbida ja osaleda. Alguses ma läbisin uute töötajate jaoks mõeldud koolitust, kus mind tutvustati Swedpanga ülesehitusega, töökorraldusega, juhtimisprotsessiga ja muude tööga seotud küsimustega. Kuna neid koolitusi viisid läbi erinevad Swedpanga osakondade juhid siis õnnestus nii mõnega neist tutvuda ja rääkida. Koolitusel oli väga huvitav ja põnev teema. Nimelt, töö turvalisus: oma turvalisus, kliendi turvalisus, füüsiline ja personaalne andmete turvalisus. Samuti võttsin osa järgmistest üritustest: Karjääriseminar. Seminaris meid õppetati kuidas taotleda tööd, kuidas täita CV-d ja kirjutada motivatsioonikirju, kuidas planeerida enda elu ja karjääri. Seminarihommik- Ettevõtete pangandus (Marjan Savtsenko). Üldiselt räägiti üürist panganduses.
Mulle meeldib väga sporti teha, sõpradega aega veeta ja ka matkata. Oled kurt. Kas sündisid kuulmispuudega või tuli see läbi mõne haiguse? Olen sündinud kurdina, kogu mu pere - ema, isa ja vend - on kurdid Kus sa õppinud oled? Praegu õpin Tartu Ülikoolis eesti viipekeele tõlgiks, saan sealt rakenduskõrghariduse. Nii põhikoolis kui gümnaasiumis käisin Tallinna Heleni Koolis Kas kasutad ka mingeid abivahendeid? Ei, ma ei kasuta üldse abivahendeid. Väiksena kasutasin kuuldeapaarti, kuna logopeedi tunnis oli seda vaja. Kas viipekeele õppimine oli sinujaoks raske ning kui kaua sa seda juba õppinud oled? Kuna olen sünnist saati kurt olnud, ei olnud ka viipekeele õppimine minu jaoks raske, kuna mu emakeel on viipekeel. Täpselt nagu sina sündisid ja hakkasid õppima oma emakeelt eesti keelt. Õppinud olen veel ka vene keelt, inglise keelt ja eesti keelt. Vene keelt õppisin gümnaasiumi viimases klassis ja ise ka näiteks sõpradega suheldes
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
• oma tegevuste planeerimise oskus (et ei unustaks näiteks kahe kuu pärast helistada, kui on lubanud seda teha). Valdkonnad, mille kohta saab koguda nõustamise käigus infot 1. Töökäitumine • mida oskab; • milline on tööstiil; • mis meeldib töö juures; • tööoperatsiooni kirjeldus – kuidas seda teeb; • millised on vaba aja tegevused (nt kui teeb käsitööd, kas harutab palju, mis tehnikat kasutab). 2. Sotsiaalne käitumine • suhted kolleegide, alluvate, ülemustega, koolikaaslastega, õpetajatega; • suhted kodustega; • millised need suhted võiksid olla; • kuidas vaba aja veetmine mõjutab suhteid; • suhete tihedus, kestus – kui pidevad, pikaajalised on suhted teistega. 3. Vaimne võimekus • suundumus (humanitaar-, reaalala, kunst); • koolihinded; • harrastused; • ringidest osavõtt;
Mõned päevad hiljem läks ta maadlustrenni. Isale meeldis maadlustrenni puhul see, et treener Johannes Kert viis neid tihti võistlema Tallinnasse. Need võistlused kestsid tavaliselt kaks päeva. Isa ja tema trennisõbrad eelistasid pigem tänavate peal hulkuda kui võistelda, siis nad otsustasid võistluste ajal kaotada. Niimoodi nad ei pääsenud edasi ja oli rohkem vaba aega. Treener sai sellest hiljem aru ja tegi poistele näopeksu. Üks põnev lugu on tal veel meeles: isa sõber pidevalt naeratas oma vastasele, kui ta hakkas maadlema. Treener muidugi nägi seda ja ta otsustas küsida, et miks ta naerab. Sõber vastas, et naljakas on. Treener selgitas, et tuleb ikka vihaga minna vastasega võistlema. Selleks, et sõber enam ei naeraks, tegi treener enne maadlema minemist talle näopeksu. Sellest läks sõber alati vihaseks. See parandas nii tulemusi kui ka oli ''vastus'' poiste linna mööda patseerimisele.
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
parem oli reprodutseerimine järgnevas ootamatus mälutestis. Seega, halvim oli tulemus esimeses rühmas ja igas järgnevas kirjeldatud rühmas oli tulemus üha parem. Esimese kahe rühma puhul oli tegemist materjali pinnapealse töötlusega, kolmandas ja neljandas rühmas, eriti viimases, oli aga meterjaliga tegelemine märgatavalt sügavam ja sisulisem. Kuidas liigub informatsioon lühimälust pikaajalisse mällu? Kahtlemata on siin suur osa tahtlikul tähelepanul. Mida paremini me oma tähelepanu meeldejäetavale materjalile keskendame, seda suurem on tõenäosus, et see meile paremini meelde jääb. Tähelepanu on eriti tähtis siis, kui on vaja, et asjad jääksid meelde võimalikult täpselt. Tuntud on katse, milles rühmal ameeriklastel paluti mälu järgi joonistada ühesendisel mündil kujutatu. Kuigi pole kahtlust, et iga inimene oli taolist münti varem oma elus tuhandeid kordi näinud ja käes
2.3 Skinner'i releasing-tehnikast lähtuvalt Joan Skinner'i välja töötatud releasing tehnika põhineb arusaamisel, et keha peab vabanema blokkidest, et vabamalt väljenduda ja loomulikumalt liikuda. Artiklis In its purest form ajakirjast "Animated Winter" on juba peatüki algul toodud välja, et tantsijatel ei esinenud kunagi vigastusi või ilmnes neid siis marginaalselt vähesel määral Skinneri tehnikat kasutades. Tegemist pole siiski lõdvestumistehnikaga selle kõige lihtsamas tähenduses, vaid üleliigsete blokkide vabastamisega kehas tantsimise ajal. Tehnika põhineb hingamisel ja loomuliku keharütmi tajumisel, olles ise välist pilti fokuseerimata liigutuse sees. Skinneri enese seljadiski vigastus viis ta kokku Alexanderi tehnikaga ja pani seniajani klassikuid harrastanud naise otsima uusi võimalusi ja vorme.
arengutasemele ning areneb edasi koos vanuse suurenemisega. Huvitav aspekt on siin see, et väikesed lapsed ei suuda unenägusid reaalsusest eristada ning peavad unenäos nähtut reaalseteks füüsilisteks objektideks. Alles umbes 7 10 aastaselt tekib lastel arusaam, et und nähakse peaga ja et unenäod peituvad peas. See unenägude subjektiivsuse mõistmine on oluliseks psüühika arenguetapi läbimise ja järgmisse (eneseteadvuse kujunemise etappi) astumise näitajaks. Kahtlemata avalduvad unenägudes ka individuaalsed iseärasused, näiteks inimese sugu ja sellele vastavad rollid, vanus, kultuuritaust, elukutse, tervislik seisund, vaimne tasakaal ja palju muud. Ülaltoodu ei tähenda, nagu oleks unenägude uurimisel psühholoogia seisukohalt ülisuur tähtsus. Tegelikult on psühholoogial lahendada palju enam pakilisi ja põhimõttelisi probleeme, mis tekitavad palju vähemat avalikku huvi, ent on psüühika toimimise seaduspärasuste mõistmise või nende praktilise
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi. (Tallinn, Koolikiusamine) 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks? 1. Õpi oma õpilasi tundma. Korraldage koos erinevaid klassiüritusi ning veeda õpilastega vahetunnis ühiselt aega. Tunniväline tegevus loob eelduse teineteise paremaks tundmiseks. Lisaks aitavad positiivsed ja usaldusväärsed suhted õpilase ja õpetaja vahel reegleid paremini kehtestada. Selliste suhete loomiseks on kahtlemata vaja sinu tahet ja aega. (Lasteombudsman, 2014) 2. Loo kontakt lapsevanematega. Koostöö kodu ja kooli vahel peab algama hetkest, kui lapsest saab koolilaps. Anna vanematele teada, millised on kooli ootused õpilase käitumisele ning uuri, millised on vanemate ootused koolile. Tähtis on, et vanemad tunneksid, et nende arvamus on oluline ning mõistaksid kodu ja kooli jagatud vastutust lapse toetamisel. See on
viitamisviis, viitekirjed on nii kahte viitamisviisi. tsiteeritud/refereeritud materjali järel Refereeringutena on esitatud kui ka kasutatud materjalides). mahakirjutusi, tsiteeringud on ebatäpsed Refereeringud ja tsiteeringud on või tähistamata. Kasutatakse "kopeeri" ja autori mõtetest eristatavad ning "kleebi" tehnikat. korrektsed. Vormistus Töö vastab vormistusnõuetele Töö vormistuses on palju väiksemaid (tiitelleht, teksti paigutus lehel, vigu või mõned suured eksimused. leheküljenumbrid, peatükkide numeratsioon, joonised, tabelid jms). Õpilase huvi ja Õpilane on tööprotsessist huvitatud, Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 1) koopia haridust tõendavast dokumendist; 2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel. 2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma- abi koolituse tunnistusest; Määruse § 6. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks 3) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise linna- vajalik eksam. välise laagri toetuse taotlemise projekti. (2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormi Sooritab eksami teemadel: ja eksami korra kehtestab ENTK direktor, koos- 1) laagritegevust puudutav seadusandlus; kõlastades nimetatud dokumendi Haridus- ja Tea-
(Õppida mõtlema 2005). 2.4 Loovmõtlemine Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata probleeme seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära. Uue mõiste on suhteline see võib ka olla vanast tuletatud. Uued ideed aitavad inimkonnal teadust, tehnikat ja kultuuri arendada ( Sõerd 1992: 161). Loovuseks on vaja tingimusi: 16 · loovust soodustab atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam ei saa; · loovisik peab antud valdkonda hästi tundma, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega; · tavaliselt on loovisikul mõni hea sõber, kes teda toetab ning kritiseerib. Kriitika ja
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida. · Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada. · Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv teise elukuu paiku kiiresti arenema. Imiku nägemisvõime stimuleerimine aitab tekitada visuaalseid seoseid. Väikelapsed ärkavad öö jooksul mitu korda üles. On hea, kui neid ümbritsevad tuttavad esemed, mis aitavad uuesti uinuda. TERE!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
