Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uudise alused: Sündmuste valimise lisakriteeriumid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uudiste, reporter, varja, avalikkus, osakond, eetika, objektiivsus, osakonda, valdkond, osapoole, ajakirjandus, lugude, kesksed, sport, keerukad, jagata, meelelahutus, kirjutata, allikaid, vaatlus, keskseks, mitmekesisus, esiteks, oodatavad, ühiskonnaelu, lubaks, eraelust, loos, arvamusi, lugudes, aadressid, tsitaatide, jäta, süüdistus, keskneUudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne).
tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja tähelepanu teatud faktidele ning annab kogu uudisele selle abil keskme, mida ülejäänud uudis laiendab, detailiseerib, arendab. See võib olla esimene lõik aga ka teine-kolmas lõik. • Juhtlõik ja sissejuhatus on teksti osad, mitte sisult omaette seisavad lõigud teksti alguses. Tekst läheb sujuvalt üle. • Juhtlõik määrab uudise struktuuri. Kui reporter on otsustanud, millised faktid lähevad juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on olulisem alateema ja millega tuleb juhtlõigu järelt edasi minna, juhtlõik näitab ära vaatenurga, millest sündmust käsitletakse ja määrab ära käsitluse tooni. • Uudise kirjutamist alustatakse alati juhtlõigu või tuumlõigu info ehk uudise fookuse valimisest
kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö Planeerimise võib jagada kaheks: esmalt valida uudise teema, sõnastama uudise teema ja määratlema uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded.
Kujutamise kunst • Eetilisest uudisest saab lugeja teada, kes on info allikad, milline on nende kaugus infost ja suhe sündmusega. Ei tohi varjata allika seotust sündmusega. • Eetiline uudis järgib info atributeerimise reegleid. • Eetiline uudis identifitseerib tegelased täpselt ja ilma hinnanguteta. • Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult, kui talle pandud infopiiranguvad lubavad. • Eetiline uudis esitab täpseid tsitaate, mida reporter või toimetaja pole korrigeerinud ega ise loonud. • Eetiline uudis ei anna ütlejale või öeldule hinnanguid tsitaadi saatelause abil. • Eetiline uudis on stiililt täpne ja objektiivne. • Eetiline uudis ei manipuleeri keele abil. • Eetiline uudis ei kasuta arve ja numbreid lugeja manipuleerimiseks. Eriuudised Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri viisidega:
Toimetamine on laiem mõiste kui tekstide ülevaatamine ja lausete paremaks kohandamine, sõnade asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada. Kasulik on tema toimetamist kindlas järjekorras, et vältida ümbertegemisi, aega kokku hoida ja maksimaalne tulemus minimaalselt saada. Selleks sobib kõige paremini järjekord: 1. Uudise läbilugemine 2
Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus. Pehmetes uudistes on kolm väärtust: prominendid, konflikt ja sündmuste lähedus lugejatele. - Konflikt – pehmed uudiste teemad on sport, seiklused, sõda, mängud. Suurt vägivalda võib olla 2% uudiste pinnast. - Prominendid – prominentide elu on keskne pehmetes uudistes: rikkad, staarid, tippajakirjanikud, tippsportlased, lauljad, kurijategijad, imelapsed, armsad loomad, päästjad. Sündmused nende elust on pärit nende eraelust ja keskne osa on seks. - Lähedus ja emotsionaalne side lugejaga – inimesi huvitavad sündmused, kus nad ise on
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale
5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7. Lugejal olgu kerge(lühikesed laused max 15 sõna, võimalikult palju isikuline tegumood, kasuta verbe öeldisena, lühikesed lõigud). 8. Ära anna hinnanguid, anna infot. 9. Sündmus määrab tooni, liigenduse ja tempo. Head stiili soovitused: 1. Täpsus, selgus, lihtsus ja objektiivsus. 2. Tihedus ja ökonoomsus. 3. Elavus, veenvus ja isikulisus. 4. Loomulikkus ja ühtsus. Täpsus, selgus, lihtsus ja objektiivsus – oluline on teksti tegemise reeglid kui ka sõna- ja lausevalik. 1. Ei tohi kirjutada enne, kui asi pole selge, muidu muutub tekst uduseks. 2. Uudis peab anda infot, mitte hinnaguid(uudise keel ei tohi kanda emotsioone, hinnanguid jne ning objektiivsusega seostuvad ka manipuleerimise probleemid). Sõna 1
Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata. Tausta jaoks on palju infoallikaid: varasemad uudised, kõned, biograafiad jne. kui allikast on tehtud ennem uudis, siis kasulik on rääkida selle reporteriga, kes seda tegi. Küsimuste koostamine - Kui ülesanne selge ja taustainfo olemas, võib tegelda küsimustega.
· teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Eetika normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes. Difamatsioon (halba avalikuks tegema, laimama) mõne isiku, asutuse vm kohta häbistavate
Demokraatia areng ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele Kommunikatsioon suhtlus Auditoorium kuulajaskond Meedia - massitarbevahendid Meedium teabe vahendajad Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted ,,ajakirjandus", kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on tegelikult perioodikaväljaannete, ringhäälingu ja televisiooni üldnimetus Ajakirjandus seostub klassikaliselt eelkõige uudiste loomise protsessiga Massimeedia on see on meediast, mille vastuvõtjateks on suur hulk inimesi nimede ja nägudeta mass. Sõnum on suunatud publikule ühepoolselt ja meediumite kaudu Massimeedia kaudu ei levi ainult tõsine ja online info, vaid suure osa sellest moodustab ka meelelahutus Meedia ülesanded: · Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet · Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, st ühiskonna osade sidumine.
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
tehnilised võimalused, hiljem demokraatlik valik). Suunatus keskusest äärealadele, üleriigilise raadio ja televisiooni sidumine poliitikaga ja ühiskonna võimukesksusega. Televisiooni areng on pidev ja globaalne auditoorium suureneb. Kaks olulist aspekti televisiooni juures on: 1) Televisioon püüab luua otseülekande tunnet, kuigi saade on varem linti võetud 2) Läheduse ja isikliku seotuse tunde loomine Televisiooni peetakse olulisimaks info ja uudiste edasikandjaks. Lisaks täidab televisoon nii täiskasvanute kui ka laste koolitajarolli. 10. Internet Internet kui meedium: 1) Arvutipõhine tehnoloogia 2) Hübriidne, multifunktsionaalne, juhuslik, paindlik iseloom 3) Interaktiivsuse võimalus 4) Privaatsed ja avalikud funktsioonid 5) Vähene regulatsioon 6) Vastastikune ühendatus Omavahel telekommunikatsioonilise infrastruktuuri kaudu ühendatud võrgustike ülemaailmne süsteem,
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale
· Esmaallikas (ajakirjanik ise) · Teine allikas (osaleja, tunnistaja, pealtnägija) · Kolmas allikas (teise allika info vahendaja) Kirjalikud allikad: · Mitteuudisena kirjutatud teksid (dokumendid, uurimusd, kõnede tekstid) · Teadmeteosed, arhiivid, andmebaasid · Uudisena kirjutatud tekstid (infoagentuuride lood, pressiteated, uudised) 9. Avalik ruum (ÕPIK) 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) (TERA, ÕPIK) Difarmatsioon- on mõne isiku, asutuse kohta häbistavate asjaolude avaldamine Eetikakoodeks- erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK) Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
......54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe
Prominendid Mugavus Konflikt Ebatavalisus Aktuaalsus Vastulause küsimine soovitatav KUIDAS SUHELDA MEEDIAGA? RUSIKAREEGEL - ei tohi keelduda kommentaarist Ajakirjanikega suhtleja peab nende suhtes olema abivalmis, toetama neid info hankimisel Kui kriis on värske, anda välja võimalikult vähe infot Kooskõlastada maja sees infoliikumine, vajadusel panna paika kõneisik Valetada ei tohi! MIKS, JUMAL, MIKS? Kiirmeedia on fragmentaarne Uudiste ilmumist mõjutab ajaline surve Kui ajakirjanik ei saa vastulauset, ilmub info ilma selleta Vastulause ilmub mingis teises nupus ja seda ei pruugi esimese uudise lugejad enam näha MIDA TEHA? Esimesel võimalusel anda kommentaar Kas kommentaar, et meil pole midagi kommenteerida, on ka kommentaar Väljastada preventiivne teade a la täpsustav pressiteade tuleb kell .....
lugema. Järgmisel päeval oli kõik lihtne, pärast Brezhnevi surmateate ilmumist Keskkomitee häälekandjas Rahva hääles ilmumist, avaldati sama uudis samas mahus ka Õhtulehes. GLASTNOST:1987 kuulutas Gorbatšov välja glastnosti ehk avalikustamise. Perestroika: Totalitaarne meediasüsteem hakkas lagunema 80ndate teisel poolel, perestroika ajal. selle tulemusena oli tekkinud Eestisse poliitiline avalikkus, mis hakkas seni kehtinud nõukogude reziimi pöördumatult õõnestama. Koostöö poliitikute ja kultuuriajakirjandusevahel oli muutuste ajal väga tihe. Perestroika tõi kaasa ka tiraažide suurenemise ning erinevate ajakirjade väljaandmise, lisandus vähemalt 350 uut ajakirja. Lehed propageerisid põhiliselt rahvameelsust ja iseseisvust. 2. 1987 ja edasi. Väikeste ajalehtede tekkimine, erinevused suurte ja
Pressiteade PRESSITEADE Uudise kirjutamine ja formaat Vastab tõele, et sisu on vormist tähtsam, kuid siiski peaksite toimetajale andma teksti, millega on lihtne töötada. Halvastitrükitud formaat võib neid veenda, et töö parandamine võtab liiga palju aega. Uudiste formaadile on riigiti erinevad nõuded. Suurem osa järgnevatest soovitustest kehtivad siiski enamikes EL liikmesmaades. Formaat Sisestage informatsioon trüki- ja kirjatähtedes. See käib nii inimeste ka kohanimede kohta. Kas MACDONALD kirjutab oma nime MacDonald või Macdonald? Toimetaja ei oska seda ainult trükitähtedes kirjutatud teksti põhjal öelda. Märkige uudisele väljaandmise kuupäev. Kasutage "Avaldada kuupäeval...." (so
Lisaks uudisväärtusele on olemas uudisideoloogia ehk mida oluliseks peetakse Kommunikatsioon kui kolmekordne valik: - Informatsioon - Sõnum - arusaamine informatsioon on alati süsteemisisene produkt. Seda misa saatja oma teadvuses loob, ei ole keskkonnasolemas, see on ps 2.loeng Uudiskriteeriumid ei ole infoga seotud, Objektiivsus Emil Dovifat – teoreetik: teated uue, üksikisiku või olelusvõtluses ette tuleva tõsiasja kohta (on uudis) Uudise aluseks on alati sündmus Uudised keskenduvad üha vähem sündmustele ja portreteerivad üha rohkem kollektiivset kogemust ja arvamust. Antakse üldistatud hinnangut Reaalsus: meie tunetusest sõltumatu väline maailm, mispeab olemas olema enne, kui me seda tunnetame. Tegelikkus: meie kgemiuste maailm, mille oleme ise loonud Aktuaalsus = informatsioon x relevantsus
mudel- kahesuunal mudel, mis tugineb organis ja avalikkuse dialoogile. kasut Sots vastutustundlikud kontseptsioonide arendamine), 3)toimetamine (pressiteadete, brošüüride, ettekannete jne. toimetamine); 4) organis. korraldamine (kontaktide loomine ja hoidmine, organiseerimine, plaanimine, kommu puudutavate otsuste Meisterlikkuse teooria- (Grunig) meisterlik pr-i töötaja v – osakond uurib keskkonda ja toob järjepidevalt tegemine jne). Profesionaalsete PR- töötajate praktikas segamotiiv mudelis on domineerivam sümmeetriline sihtrühmade sõnumeid otsustamisprotsessi. Kui SK suhtleb organisats publikutega ja täidab teabeedastaja rolli kui asümmeetriline mudel. J.E.Grunigi meelest ei saa PR olla meisterlik kui o käsitleb suhteid teistega otsuste tegemise protsessis, siis osaleb ta kindlasti juhtimisprotsessis
Mille põhjal valib toimetaja avaldamisele kuuluvad uudised (sisendi-väljundi analüüs)? Hoiakud, arvamused ja väärtused mõjutavad otsustusprotsessi. White'i uurimuses selgus, et toimetaja jättis välja uudised, mis olid tema arvates tavalised v triviaalsed, ebahuvitavad v halvasti kirjutatud, aga ka uudised, mis olid tema arvates propagandistlikud või lihtsalt liiga pikad. > Ajakirjanik pole isoleeritud indiviid, vaid tema tegevust mõjutab uudiste tootmise institutsioon, peatoimetaja ,,punane pliiats" ja lehe poliitika, samuti ühiskondlik-kultuuriline kontekst. 6
Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujundab avalikku arvamust, mõjutab ja t
Teistes Eesti meediaväljaannetest ilmusid esimesed uudised uuest tapvast viirusest, Postimehes 18. jaanuaril: „SARSilaadne uus tappev viirus levib Hiinast teistesse riikidesse“ [9] ja Äripäevas 19. jaanuaril: „Hiina uus viirushaigus ähvardab levida“ [10]. Esimesed uudised on väga üldsõnalised ja sisaldavad palju tinglikus kõneviisis väiteid, kuna täpset infot on vähe saadaval. Iga päevaga aga suureneb info hulk. Näiteks CNN uudiste ajaloos on hetkel juba ligi 600 uudist koronaviiruse teemal. Esimene uudis CNN uudisteportaalis on juba 6. jaanuaril: “A mysterious virus is making China (and the rest of Asia) nervous. It's not SARS, so what is it?“ (Salapärane viirus muudab Hiinat (ja ülejäänud Aasiat) murelikuks) [11]. Seega võttis selle väga olulise info saabumine Eestisse vähemalt kaks päeva aega. Huvitav on Hiina meediaväljaannete reageerimine viirusepuhangule. „Valitsuse esialgne
suhe Konstruktivisltik seisukoht loob enne uudise ja alles siis tekib sündmus. See ei pruugi olla isegi reaalne peegeldus. Käsitletakse pigem sündmust üldiselt, kui kindalt juhtunud sündmust. Ennetatakse üldist probleemi ja seda ei pruugi juhtudagi. Niimoodi peaks igal inimesel kujunema arvamus asjast üldiselt. Meediale meeldib kirjutada sellest, mida inimesele meeldib lugeda. Ajakirjanukud valivad välja kõige olulisema, et meil ei tekiks uudiste ülevool. 2. Meedia sõnumid on valikute küsimus Võtan näiteks Postimehe Facebooki konto. Postimees postitab iga päev oma seinale päevakajalisi uudiseid. Neid sündmusi, mis on hetkel n-ö kõige kuumemad teemad. Olen tähele pannud, et nad jagavadki inimestega ainult neid, mis on hetkel kõige olulisemad. Pisemad uudised ei pääse löögile. Niiviisi loovad nad ka oma mainet ja selliste inimeste hinnanguid, kes ei külasta või ei loe lehte iga päev, vaid
Maksuhalduritele on väga tähtis, et info jõuaks klientideni otse. Hea teabekanal on e-maksuameti infoleht, mis sisaldab teavet igale konkreetsele kliendile. Informeerimisel on olulisel kohal erilehed, arvamuslood maakonna- ja vallalehtedes jne. Sellega välditakse info moondumist ning tagatakse, et teave jõuab inimesteni õigel ajal ja korrektselt. Täpne informeerimine tähendab ka seda, et klient saab talle suunatud sõnumitest aru. Kuna pressiteadete tarbijad on avalikkus ja ettevõtte kõik kliendigrupid, siis kasutatakse lihtsat ja kõikidele arusaadavat keelt. Sageli võib see osutuda väljakutseks, sest tuleb leida tasakaal tekstide lihtsuse ning faktitäpsuse vahel. Tähtis on suhtekorraldaja oskus toimetada keerulisi tekste ning tuua mahukast infost esile kõige olulisem. · Ennetavate sõnumite abil kodanikud õiguskuulekamaks muutmine Riigiametite kommunikatsioonil on suur osatähtsus ennetava info edastamisel.
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, k
esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid, näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine
Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. 6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood. Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv, ülemaailmne konkurents. AVALIKKUS Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil
Lehtede omanikeks kontsernid: Positmees, TEKÜ, Vaba Maa. Vaba Maa omanik Veiler. Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju kuritegusid. Esmaspäev: kollane nädalaleht, populaarseim, sensatsioon, fakt ja kommentaar segamini. Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraazist andsid ,,Vaba Maa" lehed. Lisaks ka ajakirjad. Uuendused: pööratud püramiid, tuuma esile toovad pealkirjad, elavam kujundus, palju pilti, uudiste sensatsioonilisus, kommerts, kõmu! TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM! Erapooletu, puudus parteiline kriitika. Laste Rõõm. Luiga, Krusten, Braks. POSTIMEES: Rahvuslik, vähe reklaami, teisejärguline. Lasteleht, kohalikud lehed. Põhjalik, südametunnistuse vabadus, objektiivsus. Tõnisson, Jürgenstein, Tiitus, Mänd. 1926 - raadio 1930ndad-1940 vaikiv Eeltsensuur, kaitseseisukord, 1938 Vaba Maa suletakse. Ajalehtede arv
Ma küll eriti õnnelik poleks, kui ma loeks uudise pähe ennustusi ning siis sellest sõpradele rääkima läheks. 8. Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata. Kohustuse-eetika: Nii kaitseb kõiki osapooli, sellist asja pole vaja avalikkusel teada. 9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese iguse privaatsusele. Tagajärje-eetika: Poliitikute puhul võib isegi see punkt paika pidada, avalikkus peab saama teada tõde asjade kohta, mis võivad mõjutada näiteks valimisi. 10. Kui kellegi kohta avaldatakse tsiseid süüdistusi, tuleks talle vimaluse korral pakkuda kommentaari vimalust samas numbris vi saates. Vooruse-eetika: Kõik peavad saama õiguse ennast kaitsta, kas süüdistused peavad siis paika või mitte. Need 10 punkti on koodeksist juhuslikult valitud, need pole ainukesed punktid ajakirjanduseetika koodeksis. Sellest lähtuvalt ka järjekorranumbrid ei pea paika.
annaabi.ee 
