Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uudise alused: Intervjueerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intervjuu, reporter, küsimusi, tausta, diktofon, märkmed, intervjuul, põhiküsimused, lehter, harjunud, tsitaadi, uurimine, esiteks, vestlust, kuulamine, segased, palve, märkmik, planeerimine, intervjueerimine, väljamõtlemine, intervjuude, küsib, lubada, allikaid�petamine, juhtumid, nõudmine, ootamatu, suhtlemine, arvamusi, allikaga, tsitaatiALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded.
kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö Planeerimise võib jagada kaheks: esmalt valida uudise teema, sõnastama uudise teema ja määratlema uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale
üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille juhtumine on suur. Selliste uudiste edukaks jahtimiseks on kolm põhimõtet: 1. Iga valdkond, kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud reporteriga, kellelon kohustus pidevalt ja järjekindlalt jälgida oma valdkonda, et sündmusi mitte maha magada. 2. Selline reporter peab omama palju taustateadmisi oma valdkonnast ning väga häid püsiallikaid, kes talle infot annavad. Aitab ennustada sündmusi ja tööd teha nendega. 3. Toimetuse juhid, kes planeerivad lehte, peavad pidevalt jälgima valdkonna reportereid, mis neil uudist on; mida on täna oodata. Ootamatud avalikud sündmused. Sellised sündmused on väga väikese toimumise tõenäosusega, kuid nende toimumist ei varja keegi. Siia kuuluvad tulekahjud, lennuõnnetused jne.
.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................
Toimetamine on laiem mõiste kui tekstide ülevaatamine ja lausete paremaks kohandamine, sõnade asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada. Kasulik on tema toimetamist kindlas järjekorras, et vältida ümbertegemisi, aega kokku hoida ja maksimaalne tulemus minimaalselt saada. Selleks sobib kõige paremini järjekord: 1. Uudise läbilugemine 2
hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist. Puudus oht, et ükski etteantud vastuste variandid ei lange kokku vastaja seisukohaga. Lisades "Muu" vastus, saab seda probleemi küll leevendada, kuid tavaliselt vastajad piirduvad etteantud vastuste kasutamisega. 2. Intervjuu, selle erinevad vormid, eelised ja puudused. Intervjuu olemuselt isiklik ja sõbralik andmete kogumise meetod. Isikud, kes ei taha kvantitatiivses küsitluses osaleda, võivad nõustuda intervjueerimisega. Samuti on see oluline küsimuste korral, mis on loomult konfidentsiaalsed, piinlikkust tekitavad vms. Intervjuu käigus on võimalik koguda rikkalikult andmeid, kusjuures selleks kulub küllalt vähe aega. Struktureeritud e
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
kahju laste mälule ning suurendada valeinformatsiooni hulka tunnistustes. Uurijad väitsid, et probleem seisneb selles, et korduvad küsitlused kohtuekspertiisis võivad luua või säilitada ebatäpseid detaile, toetada väärasid hüpoteese ja põhjustada ebatäpsusi mitmete tunnistuste vahel. Seetõttu oleks ülimalt oluline vähendada küsitlemiste arvu laste puhul nii palju kui võimalik. Küsitluste puhul, milles kasutati avatud küsimusi, said lapsed kogetud sündmuse meenutamiseks tugineda vabale meenutusele. Arvukad meenutused võivad tugevdada lapse kujutlust, lihtsustada meenutust, tuua välja uut informatsiooni ning suurendada lapse vastupanu hilisematele suunatud küsimustele. Seetõttu ei ole korduvad küsitlused, milles kasutatakse avatud küsimusi nii kahjulikud ning need võivad osutuda uurimisel üpris kasulikuks. 1. UURIMUSE MEETOD
68. Millised sõnumid on täissõnumid? * Kas ma olen väljendanud seda, mis on minu teada fakt? Kas see põhineb sellel, mida olen tähele pannud, lugenud või kuulnud? *Kas ma olen järeldusi selgelt väljendanud? *Kas ma olen väljendanud oma tundeid ilma teist süüdistamata või silte kleepimata? *Kas ma olen väljendanud oma soove ilma teist süüdistamata või silte kleepimata? 69. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? *Ära esita küsimusi, kui sul on teha avaldus *Kanna hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduksid *Väldi topeltsõnumeid *Ütle välja, mida sa tahad ja tunned *Tee tähelepanekutel ja mõtetel vahet *Keskendu ühele asjale korraga 70. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? *Sõnum peab olema otsekohene *Sõnumi peab edastama kohe*Sõnum peab olema selge *Sõnum peab olema sirgjooneline *Sõnum peab kuulajat toetama 71. Mida tähendavad domineerimine, staatus ja võim inimkommunikatsioonis? 72. Mis on kultuur? .
Teadustöö [IX] Intervjuu Intervjuu Meetodi omapäraks on küsitletavaga vahetus kontaktis viibimine, mis annab võimaluse intervjueerija ja küsitletava omavaheliseks heaks mõistmiseks keelekasutuse abil Intervjuu eelised Inimene kui subjekt uuringus Vaatluse all on väheuuritud teema või valdkond Juba eelnevalt on teada, et vastused on mitmeplaanilised ja -suunalised Saab küsimusi ja vastuseid alati selgitada Saadavat teavet saab süvendada lisaküsimuste abil Uurida saab ebameeldivaid, raskeid teemasid Intervjuu puudused Intervjueerija vajab kogemusi ja oskusi, isegi koolitust, et intervjuu õnnestuks Intervjuu võtab aega Saadavad vastused võivad sisaldada ka nö `soovitud vastuseid' Kulud ja organiseerimisraskused Vastuste analüüsimine ja tõlgendamine, samuti tulemuste esitamine võib olla keerukas Intervjuu liigid
See käib nii inimeste ka kohanimede kohta. Kas MACDONALD kirjutab oma nime MacDonald või Macdonald? Toimetaja ei oska seda ainult trükitähtedes kirjutatud teksti põhjal öelda. Märkige uudisele väljaandmise kuupäev. Kasutage "Avaldada kuupäeval...." (so embargo) ainult siis, kui olukord seda tõesti nõuab ja saate oma nõuet põhjendada. Andke selle inimese nimi ja telefoninumber, kellele meedia saab küsimuste esitamiseks, tsitaatide saamiseks, intervjuu või lisainfo küsimiseks helistada. Kirjapäisesse või teate lõppu lisage tarbijakaitse aadress, kuid ka telefoninumbrid, näiteks teie mobiilinumber, millelt teid saab ka peale tööaega kätte. Kui pole just sundivat põhjust, kasutage alati tarbijakaitse ametlikku või kampaania sümboolikaga kirjapaberit. Märkige pressiteate lõppu, kirjutades teksti alla "LÕPEB". Uudistele ja infolehtedele tuleb viidata ja need kuupäevaga varustada, et ka teised
tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja tähelepanu teatud faktidele ning annab kogu uudisele selle abil keskme, mida ülejäänud uudis laiendab, detailiseerib, arendab. See võib olla esimene lõik aga ka teine-kolmas lõik. • Juhtlõik ja sissejuhatus on teksti osad, mitte sisult omaette seisavad lõigud teksti alguses. Tekst läheb sujuvalt üle. • Juhtlõik määrab uudise struktuuri. Kui reporter on otsustanud, millised faktid lähevad juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on olulisem alateema ja millega tuleb juhtlõigu järelt edasi minna, juhtlõik näitab ära vaatenurga, millest sündmust käsitletakse ja määrab ära käsitluse tooni. • Uudise kirjutamist alustatakse alati juhtlõigu või tuumlõigu info ehk uudise fookuse valimisest
Kujutamise kunst • Eetilisest uudisest saab lugeja teada, kes on info allikad, milline on nende kaugus infost ja suhe sündmusega. Ei tohi varjata allika seotust sündmusega. • Eetiline uudis järgib info atributeerimise reegleid. • Eetiline uudis identifitseerib tegelased täpselt ja ilma hinnanguteta. • Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult, kui talle pandud infopiiranguvad lubavad. • Eetiline uudis esitab täpseid tsitaate, mida reporter või toimetaja pole korrigeerinud ega ise loonud. • Eetiline uudis ei anna ütlejale või öeldule hinnanguid tsitaadi saatelause abil. • Eetiline uudis on stiililt täpne ja objektiivne. • Eetiline uudis ei manipuleeri keele abil. • Eetiline uudis ei kasuta arve ja numbreid lugeja manipuleerimiseks. Eriuudised Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri viisidega:
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Tallinna Ülikool Saate "Välisilm" formaadi analüüs BFM6160 kodutöö Maali Maasikas Tallinn 2015 1. Saate struktuur Saatel on püsiv struktuur ja saatelõikude arv: saade algab, saatejuht juhatab saate sisse, lühike ülevaade saates olevatest teemadest, lõik 1, esimese lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga, lõik 2 (üldiselt välismaalt), lõik 3 (üldiselt välismaalt), lõpetussõnad, saade lõppeb. Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal. Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla.
uuringut ainult 2% ja selle osakaal väheneb järjest enam (Oliver). Vastajate protsent on suurem, kui küsitletakse korduvalt samu inimesi. Kasulik on kasutada seda uuringut, kui soovitakse tulla turule uue tootega ja tahetakse teada üldist infot toote kohta. Telefoniküsitlus: kõrge vastajate protsent, sest vastamisel pole vaja eriti pingutada. See meetod on kiire, mille abil saadakse teada kohest reaktsiooni. Samuti on võimalus täpsustsada küsimusi. Eeliseks on ka kiirus, samuti on see odavam kui “paberi-pastaka küsitlus”. Puuduseks on silmside puudumine. Samas on viimasel ajal selle uurimismeetodi osatähtsus pidevalt suurenenud ( Pride). Tabelis 2.2 on ära toodud järgnevalt telefoniküsitluse plussid ja miinused. Tabel 2.2. Telefoniküsitluse plussid ja miinused. (Vihalem) Plussid Miinused kiireim meetod küsimuste arv piiratud
müügimahule. Levinumaks eksperimendi variandiks on prooviturundus, kus uue toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega,
põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast
vääritimõistmist korrigeerida. Näited: "Seniräägitust jääb pinnale..." "Kui Sinu poolt räägitu kokku võtta ..." 2.2 Tegevusvastused Küsimuste esitamine. Küsitledes võtab nõustaja initsiatiivi ja otsustab, millist laadi infot ta saada soovib. Avatud küsimused aktiveerivad klienti pikemale vastusele, kinnised küsimused aitavad nõustajal saada lisainfot või vestlusvälja ahendada. Tavaliselt kasutatakse nõustamissessiooni alguses enam avatud küsimusi ja lõpu poole rohkem suletud küsimusi. Ennekõike on aga oluline määratleda küsimuse esitamise eesmärk: kas see on põhjendatud ja/või kliendile kasulik. Avatud küsimused eeldavad pikemat vastust. Algavad sõnadega: kuidas, millal, miks, kui palju, mida, kes, mis, kus? Avatud küsimustele vastamine eeldab pikemat vastust. Sellised küsimused soodustavad eneseavamist klient saab oma sõnadega kirjeldada, mida ta vajalikuks peab, andes nii palju või
Sotsiaalne eksperiment Ei tohi kasutada mitmeti mõistetevaid väljendeid (nt. rahuldav, mõnikord, Küsitlus mitu korda); 7. Kuidas luuakse õige küsitluse meeleolu intervjuu ja ankeet küsitluse puhul? Vältida ’’tavakeelt’’, luulet (keel peab olema kuiv, igav); Intervjuu puhul: enda tutvustus, nõusolek, uuringu eesmärgi tutvustamine, ei sinatata vaid teietatakse, Mitte kasutada vastusevariantides järjestamist (järjesta vastusevariandid, keelatud on käsutamine, mitteverbaalne suhtlus, neutraalne huvi
Stressitase mõjutab isiku äratundmist negatiivselt Enesekindlus kui tunnistaja on enesekindel, võib see näidata tema isiku ära tundmise ebatäpsust. 11. Milline on laste ja täiskasvanute erinevus äratundmisel? Laste tunnistuste kvaliteet on võrreldav täiskasvanute omaga, kuid kvantiteet erineb ehk täiskasvanute tunnistused on tavaliselt pikemad ja detailsemad. Kui lapsed saavad rääkima ja kasutatakse lahtiseid küsimusi, siis annavad ka väga väikesed lapsed informatsiooni, mille täpsus on võrreldav täiskasvanute omadega. Raskused vanuse, kaalu ja pikkuse arvamisel võõra inimese puhul, vanuse kasvades täpsus suureneb. 12. Milline on erinevus kui isikute äratundmine toimub reaalelus, fotodelt või videolt? Esitamise viis ei mõjuta äratundmist. 13. Mida kujutab endast järjestiku äratundmiseks esitamise rida? Mis on selle rea eelised ja puudused?
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
Piisava konkreetsuse astmega Vastatav Hästi formuleeritud Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga Uurimisküsimused... Ei tohi olla faktiküsimused Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised Ei tohi olla "kas" küsimused Ei tohi olla normatiivne Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada Ei tohi olla kallutatud Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem Põhilised ja alauurimisküsimused Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, Alauurimisküsimused näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele:
teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul peaks juhendaja aitama teemat piiritleda, kirjutamisprotsessi kestel tagasisidet andma ning noort uurijat suunama
mudel, objektiivsus, kontroll- ja katserühmad, üldistused üksikjuhtudest, põhjus-tagajärg seos. Kvalitatiivset uuringut iseloomustavad märksõnad: väikese mastaabiga (isegi üks isik/ juhtum), mittestatistiline, subjektiivsus, tõlgendamine, tähendused. Õpilaste uurimistöödes kasutatakse kõige laiemalt küsitlust, kuid kindlasti ei maksa muid võimalusi kaalumata kõrvale jätta (küsitlus, intervjuu, eksperiment, tekstide sisuanalüüs, stiilianalüüs). Küsitluse kasutamisel võib uurimismetoodika peatükis selgitada küsimustiku koostamise aluseid: · miks kasutati just selliseid küsimuste tüüpe (avatud, valikvastustega, hinnanguskaalaga jne); · mida mõne kindla küsimusega taheti teada saada (mida küsimus ,,mõõdab"); · milliste küsimuste vastuseid soovitakse omavahel võrrelda (milliseid seoseid otsida). Küsida on mõtet neid andmeid, mida pärast ka kasutatakse
fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob
sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline
tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82
Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud Muutujaid on võimalik identifitseerida ja raskesti mõõdetavad ja nende suhteid mõõta „Emic”** „Etic”*
Kirjeldatakse uuringu tüüpi, uuritavaid isikuid ja/või uuritavat materjali, andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid ja uurimisprotsessi. - Tulemused. Uurimistulemuste esitamine ja analüüsimine, struktureerides materjali uurimisküsimuste v eelnevalt loodud kategooriate kaupa. Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused. Uurimistulemuste vaatlemine teoreetilise tausta ja varase- mate uurimuste kontekstis. Antakse hinnang tulemuste usaldusväärsusele, kehtivuse piirangutele, uuringu olulisele ning pakutakse välja edaspidi uurimist vajavad prob- leemid. Esitatakse uurimistöö järeldused, andes vastused kõigile töö sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kasutatud allikad (vt 3.2 ja 3.3) Lisad (vt 2.3.2) 4
Andmekogumine Uurimistöö etapid III: andmete analüüs Andmete kodeerimine. Andmete redutseerimine ehk (koondamine) Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne. • Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) • Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud.
annaabi.ee 
