Surnumeri (0)

Surnumeri asub 396 m allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Surnumeri polegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv. See järv on 72 km pikkune ja 14 km laiune. Sellises soolases vees ei ela ükski kala, kuid seal elab mitmeid soolalembeseid baktereid.
SOOLAJÄRV - israelis, Jeruusalemmast vaid poole tunni tee kaugusel asuvas maailma madalaimas paigas paiknev Surnumere nime kandev soolajärv on terviseturistide üks meelispaiku kogu maailmas.
Järve lõunaosas on kuumaveeallikad ja tiigid rammusa musta mudaga, mil samuti tugevad ravimiomadused. Pea kogu Mendelejevi tabelit sisaldav vesi ravib edukalt ka liigese- ja paljusid muid haigusi.
Surnumere juures ravib ka õhk. Asupaiga unikaalsusest tingituna on kliima eriline. 300 päikesepaistelist päeva aastas, väike 50 mm sademete hulk, tavalisest õhust kuni 15 protsenti kõrgem õhuhapniku sisaldus, kõrge õhurõhk ja auramine tagavad õhu spetsiifilise koostise. Seal on kerge hingata , mistõttu sobib paik hästi näiteks mediteerimiseks. Päike ravib seal, ilma et peaks põletust kartma.
Surnumere ääres on püsti pandud terve tööstus, kus mereveest erinevaid mineraale välja filtreeritakse. Need ja ka lähedal kõrbes kasvavad ravimtaimed leiavad kasutust ravimi- ja kosmeetikatööstuses, mille tooteid müüakse kõikjal maailmas, ka Eestis.
Maailma loodusime
SURNUMERI (Iisrael)
 
 
Surnumeri on üks osa Jordani ja Iisraeli vahelisest piirist. 
Kuigi Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, aurustab Jordani oru tugev kuumus selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad, muutes ta üheks maailma soolasemaks järveks. Mineraalisisaldus järves on 30%. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks ja tuulepuhangu korral lainetab see nagu õli.
Kuigi kõrge soolasus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav , et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab vee peale sattudes valutama . Järve lõunaosas asuvad kuumavee allikad ja rammusa musta muda tiigid, millel on raviv jõud. Turismi arenedes ehitati siia spetsiaalne hotellikett, et külastajad saaksid nautida mudavanne konditsioneeridega ruumides.
Surnumere kaldad on omapärased. Kohati on vesi ära aurustunud ja järele on jäänud suured pannkoogitaolised soolakoorikuga kaetud lõhestunud maa-alad, mille tagant kerkivad sakilised kuivad pruunid mäed tolmuste tippudega . Kaugemal põhjas muutuvad kuivad mäed punasemaks, võttes pealelõunases päikeses ka lillakaspunaseid toone. Järve lõunatipus on aga näha seismas soolasambaid.
Surnumeri on imeliku õhustikuga koht: seal on vaikne, linnulaulu kuuleb vähe või üldse mitte. Pidev aurustumine mähib järve salapärasesse uttu . Kontsentreeritud mineraalide ja aurustumise tõttu lõhnab Surnumeri tugevalt väävli järele. Temperatuur tõuseb sageli üle 40º C.

Carmen

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!”
Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa,
oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa!
Must on sinu mullapinda, mida higis haritud.
Must on kuub , mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud .
Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead.
Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!” http://www.youtube.com/watch?v=QqShI-A0yCM