Kuressaare Gümnaasium MAIAD Uurimustöö Õpilane: Karl Riim Õpetaja: Tiiu Vöö Kuressaare 2013 Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. MAIADE KALENDER Maiade linnriigid Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest...
ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedi...
,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel pole suurt pistmist inimese siseeluga ega üksikisiku moraaliga. ,,Jumalavallatult" käitub see, kes rikub kogukonna norme, olgu ta isiklikult siis moraalselt süüdi või mitte. Isegi kui keegi on kogemata kultuseeeskirju rikkunud, tuleb teda karistada või ta ,,lunastada". (Dommermuth-Gudrich 2004: 14-15) Müüt: pärimus ja lugu Valdav osa kreeka usundist on meieni jõudnud müütide kaudu. Filosoof Platon (427-347 e.m.a) oli esimene kreeklane, kes kasutas sõna mütoloogia. Müüdi all pidas ta silmas vaid väljamõeldud tegelasi sisaldavaid lugusid. Hiljem väitsid mõtlejad, et kreeka müüdid ja legendid on seotud ajalooliste sündmustega ja et jumalad olid algselt olnud väljapaistvad inimesed, keda tänulik rahvas pärast surma jumalatena austas. (Day 2007: 5) Müüt tähendab ´jutustust´. Ta põhineb suulistel pärimustel
INDIA USUNDID Hinduism "hindu" tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele Hinduism jaguneb: · monoteism usutakse ühte jumalat · polüteism usutakse mitut jumalat · monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahm...
Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Palju oli kangelasi, kes olid pooljumalad (Herakles, Achilleus). Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt. Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus. HINDUISM Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism
Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu...
Islam Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus, mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand. Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid suure osa: nende ligikaudne arv on 850. miljonist 1. miljardini. Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja ning ka valitseja ning kohtunik oma rahva seas. Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning ...
Talupojad, käsitöölised, kaupmehed Loodud Brahma puusadest Ülesanne – ülal pidada brahmaane ja sõdalasi. Šuudrad Teenijad India põliselanikud Loodud Brahma poriga määritud jalgadest Paariad Puutumatud Ühiskonnast väljaheidetud Ebameeldivama töötegijad Nülgima tapetud loomade nahku Koristama mustust Lapsi peeti sünnist saati ebapuhtaks Brahmanism Arengujärk india usundis Kujunes veeda usundist Preestrikeskne ohverdamisreligioon Hiljem lagunes sektideks Sai hinduismi eelastmeks Peajumal Brahma Hinduism Tekkinud kahest usundist Puudub kindel rajaja Tolerantne teiste uskude vastu Jaotub kolmeks : Višnuism Šivaism Šaktism Višnuism Višnu maailma alalhoidja, inimeste abistaja Põhja-Indias märgiks kolm vertikaaljoont laubal Šivaism Šiva Jumalik hävitaja
Kunsti Ajalugu Kunsti Algus Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 1 4 0 0 0 - 1 0 0 0 0 e . K r. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 4 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Kunst tekkis religioonist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esi-ema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - foorum
Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt. Näiteks, on Lõuna-Eesti usund Põhja-Eesti omast veidike erinev
Hiina 1. Xia dünastia oli Hiina esimene ajalooliselt dokumenteeritud dünastia. Valitses umbes aastatel 20701600 eKr. Xia dünastia rajas mütoloogiline keiser Yu Suur. 2. Shangi dünastia oli Vana-Hiina teine dünastia. Selleaegset Hiina riiki nimetatakse Shangi riigiks. Shangi dünastia valitses Hiinas 16. sajandist eKr kuni umbes 11. sajandini eKr. Shangi dünastia on esimene Hiina dünastia, mille ajast on säilinud kirjalikke mälestisi. [1] Sellest ajajärgust on leitud kokku üle 150 000 ennustusluu. Vanemate sellest ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanuseks on dateeritud 1500 eKr. [2] Eriti hästi tuntakse hilisemat Yini () ajastut. Kokku on teada 30 kuninga nimed 17 põlvkonnast. Kõiki neid nimesid on kohatud Yinxu oraakliluudel, mistõttu enamik ajaloolasi usub, et need kuningad on tõesti olemas olnud. 14. sajandi algul rajas Shangide k...
elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks juudi sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad. Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. Kogu kristlikus Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati nende jaoks eriseadused; juutidelt võeti maaomandiõigus, nad olid sunnitud elama linnades, kus tegelesid peamiselt käsitöö ja kaubitsemisega, rikkamad liigkasuvõtmisega. 14. ja 15. sajandil sunniti juute asuma linnades eraldi kvartalitesse või linnaosadesse - (getodesse). 17. 19
ühiskonda oma olemasoluga. Tõsi on see, et vahel võivad üksikud neist korda saata jubedusi. Lisaks moslemitele on olemas näiteks ka budistid ja katoliiklased. Kindlasti on nendegi seas kurjategijaid. Vahest õpetab islamistide tegevusest mõjutatud maailm meid andestama ja leppima olukorraga, kus meil on erinevad maailmavaated ning sihid. Tihti räägitakse meedias, et loodust tuleb hoida, selle mitmekülgsuse säilimiseks. Meiegi oleme üks osa loodusest, olenemata rahvusest või usundist, seepärast tuleks ka ühiskonna üksikute ,,kiskjatega" leppida ja aktsepteerida erinevusi. Tean, millised muslimid on, kuna olen reisides leidnud nende seast kaks tuttavat, kellega iga paari kuu tagant internetis suhtlen. Võin oma kogemusest väita, et kõigil muhameedlastel ei ole islam ja koraan kinnisideeks. Ka nemad on inimesed, kes tahavad näha maailma ja on huvitatud teiste rahvaste kultuuridest. Inimesed, kes on käinud idamaades, teavad, millised on enamik muslimid tegelikult
· Näiteks: Myron - ,,kettaheitja" · Epidaurose teater · Vaasimaalid (Savist) e. AMFORAD Inglismaa Stonehenge (ehitati 3500 aastat eKr) · Egiptus · Püramiidid (Algustati ehitamist 2551 2471 eKr) · Sfinksid (lõvikeha+inimesepea) · Papüürusele kirjutamine · Piltkiri e. hieroglüüfid Antiik-Rooma l 1000 a. eKr l Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. l Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. l Amfiteatrid (tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater.) l Näiteks: Colosseum, Circus Maximus l Triumfikaared(ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein) l Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. l Näiteks: Arc de Triomphe (Pariisis) Portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid l
Toidu lõpetuseks näritakse beetlit.(Mõrkjas aine,mis mõjub ergutavalt-segu beetlipipra lehtedest,pähklitest). Peamised toorained Riis,Kartul,porgand,sibul,oad,broiler,kala Vürtsid-India kõige levinum vürts on karri(tehnoloogia-maitseaineid segatakse õiges järjekorras,kasutatakse seitse kuni 10 maitseainet mis annavad roogadele aroomi ja maitse) Köögiviljad(tehnoloogia-peamiselt aurutatakse kuna nii säilivad vitamiinid ja mineraalained) Liha(olenevalt usundist) Maitsetaimed Puuviljad(süüakse vahepaladena) Pähklid,seemned Sageli kasutatavad toidud Basmati riis-pikateraline,ei kleepu kergesti. Lassi-jogurtijook kuhu segatakse vürtse,mett või puuviljamahlu Tikka-väikesteks tükkideks lõigatud lihalõigud,mida kasutatakse kastmetes ja riisitoitudes. Chutney-köögi või puuviljadest valmistatud hoidis mis on marmelaadi meenutav ja on sagedane lisand toidu juures kuna mahendab toidu teravust magushapu maitsega.
Tema ainulaadsust võib toetada vaid armastuse, austuse ja usalduse õhkkonnas. Laps lähtub kasvatusest ja annab sageli endast parima, et ennast heast küljest näidata. Lapsed on tujukad ja egotsentrilised, nende mõttelaad on erinev meie omast. Lapsed täiustavad meid ja meie neid. Igat isiksust tuleks väärtustada. Me peakseme arvestame, et meil kõigil on ühised reeglid, mis sest et oleme erinevast sugust, rassist, nahavärvusest, varanduslikust seisundist ja usundist. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Inimestel peaks olema igalpool sõnavabadus ning me peaksime nad alati ära kuulama. Isiksus meie väline väljendusviis. See võib aga ei pruugi olla sama, mis meie iseloom, oleneb sellest, kui siirad ja ehtsad me oleme. Tihti on isiksus nõrga või ebameeldiva iseloomu meeldiv fassaad. Tänapäeval käituvad paljud selle alusel, mida nad arvavad, et nad on, selle asemel kes nad tegelikult on
Taimekasvatuse geograafia Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides KARTULIT kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania annavad 38% ) Loomakasvatuse geograafia Loomakasvatusega tegeletakse 1/3 põllumajanduslikust maast Enim levinud veise-, sea-, lamba ja linnukasvatus Mõni haru sõltub regiooni valitsevast usundist Veisekasvatus kõige levinum, maailmas 1,3 mld veist (1/3 Aasias, 1/3 Ameerikas) Euroopas domineerib piima lihakarjakasvatus, või ja juustu tootmine Loomakasvatuse geograafia Seakasvatus annab 40% kasvatatavast lihast Aasias 50% ja Euroopas 25% sigadest ( maailmas kokku 0,9 mld siga, enim HIINAS 2/5) Lambaid peetakse enamjaolt looduslikel rohumaadel (maailmas kokku 1,1 mld lammast) Lambaid kõige rohkem Aasias (1/3) AUSTRAALIA ja UUS-MEREMAA annavad poole 2,5
Koostas:Andre Koger Krabi 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus. Lk 3 2.Levik maailmas. Lk 4 3.Pühad paigad ja asjad. Lk 5 4.Ajalugu. Lk 6 Sissejuhatus Valisin selle teema sellepärast, et teised usundid ei huvitanud mind nii palju kui kristluse usund.Ja ka tore oleks teada sellest usundist midagi, sest varem ma pole referaate teinud mingite usundite kohta.Ja kui nüüd sai tehtud ,,Kristluse" usundi kohta referaat siis sain nii mõndagi selle kohta teada. Levik maailmas Kristlus ehk ristiusk on maailmas kõige levinum usund. Maailmas on kristlasi kokku umbes 2 miljardit ja nad elavad Euroopas, Ameerikas ja Austraalias.Krislus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuk
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused
kehtestatud seadused sidusid esmakordselt aga kõiki selle riigi kodanikke, olles nõnda eelkäijaks kaasaegsetele konstitutsioonidele. Kristlus, mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt kummardasid roomlased sarnaselt paljudele teistele muistsetele tsivilisatsioonidele suurt hulka erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga
hadzi lõppu. Levik. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesia, Pakistan ja Bangladesh. Islami sektid: 90% on sunna sekti kuuluvad sunniidid, 10% siia sekti kuuluvad siidid. Nendevahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand, sest Muhamed ei jätnud peale surma maha juhatusi, kuidas järglast valida. Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Ei saa rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Üheks eestlaste muinasusundi põhielemendiks on vägi. Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on
Nagu ka Kreekas, nii peeti ka Roomas müsteeriume näiteks Bacchuse kultus oma orgiatega. Müsteeriumikultused eksisteerisid kõrvuti riigiusundiga ning neid kiusati taga nagu ka kristlust, mis sellel ajal Roomas levis. Kui kõrvutada Kreeka ja Rooma usundid, siis leidub nendes hämmastavalt palju sarnasusi, aga ka palju erinevusi. Huvitav on see, et suur Rooma riik oli nii tugevalt mõjutatud allutatud ala Kreeka kultuurist, ühiskonnast, usundist jne. Aga nagu alguses juba õeldud, ei saa ükski riik olla ilma religiooni ja uskumusteta
Igal kogudusel on enamasti olemas oma juht, kes on õppinud religiooni õpetamise metoodikaid. Kuid arvatavasti ei saa seda teha täielikult läbi interneti, et omandada paber. Suurem osa infost moodustaksid tekstid. Tekste võib mitmeti mõista ja see võib põhjustada virtuaalkoguduses igas liikmes omad, mingid teised arusaamad. Seda kõike annab muidugi vältida täiendavate tekstide ja küsimuste esitamise võimalustega. Sõltuvalt usundist käivad iga usundiga kaasas rituaalid. Mõningail neist on võimalik omapäi talitada, samas mõned nõuavad kogukondlikku koosviibimist. Siit tuleb üks virtuaalse maailma suurimaid probleeme inimesed ei kohtu näost näkku. Religiooni puhul on tihti tähtis ka ligemese tunnetus, otsene kontakt näost näkku. Internetis oleva koguduse liikmed aga ei näeks ega tunneks üksteist. Vaevalt nõndaviisi saab tekkida mingine hoolivustunne teiste koguduse liikmete suhtes.
Näiteks ürgajal usuti ju et loomadel, puudel ning loodusnähtustel on hinged. Näiteks indiaanlased uskusid, et nende eelkäiad on rebased, hundid, kotkad või muud loomad. Mõnes usundis peeti enne jahile minekut rituaale jahiõnne saamiseks. Selliseid usundi pooldajaid nimetatakse paganates. Ka muinaseestlased olid taarausulised. Seetõttu on meil hiied, pühatammikud. Ka praegu on Eestimaa pinnal üpriski palju inimesi, kes pole oma muistsest usundist loobunud. Praeguses ühiskonnas on ka neid, kes võtavad endale mingi usu moe pärast. Kas siis selle pärast, et niiöelda äge olla või nõuab nende arvates seda ühiskondlik positsioon. Sellisel juhul väljas pool koduseinu ehk tunduvadki, et nad on valinud endale kindla usundi, käivad kirikus ning peavad usupühi. Kuid tegelikult pole nad seda vähemalgi määral. Ateistid on need, kes ei usu ühtki usundit ega kummarda ühtki jumalat. Ka nende
ja probleemide korral. Nad tundsid tavalisest paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata. Nende tarkused olid enamasti pärandatud põlvest põlve. Ka tänapäeva on need pärandunud eriliste võimetega ravitsejatele. Näiteks võib mõningaid neist näha saates ,,Selgeltnägijate tuleproov", kus pooled võistlejad tegelevad pigem ravitsemise kui selgeltnägemisega. Kuna muinasaja inimesed olid üpriski usklikud, ei puudunud usundist ka müüdid. Meile on teada tuntud tegelane Kalevipoeg, kelle kohta on nii mõneski Eesti piirkonnas rääkida oma lugu. Hiljem lisandus lisaks meie kangelasele ka Vanapagan, kes ma arvan, on tulnud ristiusust Kuradi näol. Sellisel juhul võiks ju Kalevipoega samastada Jumalaga? Nüüdseks on Kalevipojast ja tema vägitegudest koostatud ilmatu palju raamatuid nii värsivormis kui ka lasteraamatutena.
kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi
kõike muud tarvilikku. Igatahes oli jumalatel inimeste igapäevaelus tähtis roll . Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas olid armastuse ja viljakuse jumalad. Olid veel ka päikese ja surnute jumalad, aga ka jumalad, kes hoolitsesid näiteks põllutööde eest. Kõike ja kõiki valitsesid jumalad, tuli neile vaid meelepärane olla. Iisraellaste ja pärslaste usk erines Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka religioonist selle poolest, et kummardati vaid ühte Jumalat. Kuigi pärsia usundist on vähe teada, sarnaneb see siiski kõige enam iisraellaste usule. Mõlemas usundis käis võitlus hea ja kurja vahel, õigeid ootas paradiis, halbu aga põrgupiin ning mõlemas usundis oli ette määratus headuse võit kurjuse üle. Kuid sarnasusi võib leida ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka raligioonidega. Iisraellaste Jumalat kujutati samuti inimese sarnasena ning inimeste elu sõltus kõigevägevamast. Tema tahtmist tehes, võis elada head elu. Ka iisraellastele oli nende jumal
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Islami seosed teiste usunditega Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja
Surnute ristimine (st et ka surnud mittemormoone saab ristida mormooni usku, kui nimi ja daatumid teada saada). Sellepärast koguvad mormoonid genealoogiaid kogu maailmast. Rituaal „varustus“ ehk surma puhuks taevase parooli saamise rituaal Templiabielu ja pitseerimine (ka pärast surma ollakse koos) Ühenduskirik / Unification Church ehk Muuni sekt San Myung Mun/Moon 1950ndad aastad, USA Segu judaismist, kristlusest ja korea usundist 3 Pühakiri ´Jumalikud põhimõtted´ Moon jätkab Jeesus Kristuse poolejäänud tööd Yin ja yang – kui teineteist täiendavad looduse ja inimkonna vastasjõud Mooni abiellumine ehk „Püha pulmapidu inimkonnale“ 1960.a. Massilaulatused staadionidel Saientoloogia Kirik Veel nimesid: Initsiatiiv Iseseisva Õppimise Soodustamiseks,
kirikute ja linnuste ehitamisel. Talupojad olid isiklikult vabad nagu varemgi. Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada ja Purtse Virumaal, kasutusel püsimine võib-olla isegi kuni Jüriöö ülestõusuni. Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti
See on midagi sellist, millest ka lapsed aru saaksid. Iisraelis usuti, et Jumal lõi maailma ja esimesed inimesed, kelle järeltulijad moodustasid inimkonna. See legend on Kreeka omast täiesti erinev, sest Aadam ja Eeva ei astu Jumalale vastu ega püüa maailma valitsemist enda kätte võtta. Selline maailma loomine on minu jaoks realistlikum ja loogilisem, kui need teised. Alati on proovitud tulevikku ennustada või seda paremaks muuta. Ei puudu see ka Kreeka usundist. Ennustamisel jälgiti endeid, vaadati ka ohvrilooma siseelundeid, eriti maksa. Kõige järgi võis ennustada, aga tuli lihtsalt osata märke lugeda. Kreekas olid ka oraaklid, kus käidi jumalalt tuleviku kohta küsimas. Preestrinna, kes vahendas jumalalt saadud tulevikukuulutusi, kandis nimetust püütia. Sarnaselt Kreekale oli ka Mesopotaamias ennustamine tähtsal kohal. See kuulus iga kombetalituse juurde. Levinud oli ohvrilooma siseelundite järgi ennustamine. Siin sai sellest ka teadusharu
Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida
TAOISM (DAOISM) KristelMerit, Jaana, Margarita Hiina usundid Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Taoism, budaism ja konfutsianism- need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest tao`d õpetavast teest. Neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Sissejuhatus taoismi Esialgu oli see filosoofiline süsteem. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Religiooni järgijate arvu on raske määrata, kuna taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide
hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema korneti mängimis oskused arenesid ümber kasvatus koolis, kuhu ta saadeti 12aastaselt, sest ta oli Vanaasta õhtul relvaga tulistanud (relv oli tema isa oma). Koolis sai ta võimaluse sealse bändiga linna peal esinemas käia ning sellega jäi ta juba teistele silma. 14aastasena vabanes ta koolist ning pidi peale seda jällegi ajalehepoisina raha teenima. Sellel aja ei omanud Louis veel ühtegi pilli, aga ta käis ikkagi klubides muusikat kuulamas. Tema
01.2014 Sissejuhatus John R. Hinnellsi artikkel keskendub 1-5. sajandil Rooma riigis levinud Mithrase kultuse uurimisele. Keskseks teemaks on reljeef, millel kujutatakse Mithrast pulli tapmas. Kuna Mithrase kohta on säilinud peamiselt arheoloogilised leiud, siis pakuvad reljeefid suurema osa infot selle kohta, milline Mithrase müsteerium olla võis. Antud Hinnellsi artiklis on küsimuseks Mithrase võimalik päritolu Pärsia usundist. Hinnells kritiseerib 70-ndatel laialt levinud lähenemist, mille keskseks autoriks oli Franz Cumont. Cumont' järgi võib kõnealust reljeefi interpreteerida lähtuvalt Iraani usundi, zoroatrismi, loomismüüdist. Hinnells seevastu leiab, et Cumont' käsitlus on ebapiisavalt põhjendatud ja analüüsib selle interpretatsiooni nõrkusi ning pakub välja oma vaatekoha Rooma Mithrase ja Iraani usundi seostest. Oma
Tuntud on jumalan Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli
sekkumisest sise- või välisasjadesse, mis kuuluvad teise osaleva riigi sisekompetentsi, olenemata nende vastastikustest suhetest. /---/ Osalevad riigid hakkavad austama iga osaleva riigi territoriaalset terviklikkust. /---/ Osalevad riigid hakkavad austama inimese õigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud mõtte-, südametunnistus-, usu- ja tõekspidamisvabadus kõigi tarvis, olenemata rassist, soost, keelest ja usundist. /---/ 8.1. Milliseid Helsingi lõppaktis esitatud põhimõtteid on rikutud? Leidke Helsingi lõppakti väljavõtetest kaks vastavat sätet ja tooge kummagi kohta näide. (4 p) 1p I lepingu säte ......................................................................................................................... 24 ...........
Algne oli loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kurje jõude nende usus polnud. Mithra Mithra on zoroastritlik jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra - aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga. Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja- jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega. Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks. Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 e. Kr, kus teda
poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Hilisemalt on kogutud pärimused ja rahvaluule ning üksikud vihjed vanematest kirjalikest allikatest. Ei saa muidugi rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning eluta loodusesse ja loodusnähtuste hingestatusesse Muinasusundis olid väga tähtsal kohal hing ja vägi. Hing oli inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoidis inimese isikupära. Hingel oli võime kehast lahkuda (vabahing), see võis juhtuda
Riided, tööriistad ja muud vajalikud esemed valmistati ise. Eestlased olid aktiivsed meresõitjad ning mereteede kaudu toimus ka kaubandus. Tegeleti olulisel määral raua tootmisega kohalikust soomaagist ja selle töötlemisega. Relvaseppade toodangut turustati ka väljapoole Eestit. Toodi sisse pronksi, tina ja muid metalle, veini, soola, vürtse jne. Välja veeti kuivatatud kuid idanemisvõimelist teravilja, mesilasvaha ja karusnahku. Eestlaste usundist on vähe teada aga teadaolevalt kummardati erinevad loodusvaime. Usuti, et kõik elusolendid omavad erilist väge.
kordavad osaliselt esimese veda müüte. Sellele järgnev kirjandus seisnes usulistes tekstides, mis täiendasid vedasaid ja seletasid nende sisu. Seda kirjandust nimetatakse brahmanad ja vedanta ehk vedade lõpp. ( 10.-9. saj e Kr). Vanimale ajajärgule järgneb eeposte ajastu kirjandus, mille olulisemad eeposed on "Mahbhrata" ja "Rmjana". Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega. Puraana on on kokkuvõtlik teos hindu usundist ja maailmakäsitlusest, tantra aga lühike usuline tekst piiratud ringkondadele. Kolmanda ajajärgu kirjanduse moodustab suurim ja tähtsaim kirjandusvool budistlik kirjandus. Neljanda ja viimase osa India kirjandusest moodustab Uus-India kirjandus ( nim ka bhakti kirjanduseks), mis tekib u 14.-15. saj. Siin eristatakse kaht põhilist arneguliini: · kõrgkihtide eepiline ja lüüriline luule · rahvalik usuline luule 19
Kreeta saar, Peloponnesose poolsaarelt Mükeene nimeline asula. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kuna kultuur arenes saarel siis see kujunes väga omapäraseks, ei rajatud kindlustusi ega linnuseid kun alaevad olid koguaeg merel. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? U. 3000 e.Kr. - 12. saj . e. Kr. Egeuse kultuuri varane ajajärk, -keskmine ajajärk, -hiline ajajärk. 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Tõenäoliselt oli nende religiionis esikohal viljakuse kultus, templeid ei ehitatud. Oli ühiskondlik kihistumine, võimul kohalikud valitsejad. 7. Tuleta meelde mõni oluline ajaloosündmus, mis toimus samal ajal Mesopotaamias või Egiptuses. Maini mõni seal loodud kunstiteos. U. 3000 e.Kr. kui Lõuna- ja Põhja Egiptus ühinevad. Kuninganna Hatsepsuti tempel. 8. Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad?
elusolendid. Ülesandeks on õpetada loodust austama ja näitama ka seda, et näiliselt elutu loodus võib inimest karistada, kui teda ei austata. 4) Tõsielulised ehk olustikud muinasjutud tegelasteks on arukad ja kavalad lihtrahva esindajad. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut. 5) Legendilaadsed muinasjutud tegelased pärinevad enamasti kristlikust kultuurist (inglid, päkapikud, haldjad). Siia kuuluvad ka Eesti vanast usundist pärit tegelased (nt: kratt, murueit jne). Ülesandeks on õpetada lastele ümbritseva kultuuri ruumi traditsioone. 6) Muinasjutud rumalast Hiiust, Kuradist, Paganast jne nendes jutudes naerdakse välja kurjus ja teistel inimestel ebameeldivad iseloomujooned. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut. 7) Naljakad muinasjutud nendes muinasjuttude tegelased on enamasti inimesed oma rumaluses (nt: kilplased)
Surm on siin enmvhm nagu füsioloogiline fakt, millest hoitakse eemale. Hiina mõju pärast hakkab selline vaade muutuma. Tokoyonokuni – üle võetud taoismist. Põhiliselt tuntud surematute paigaga. Aeg on seal aeglane.:D Tohutu mitmekesisus. Tsüklid päikese tõusu ja loojumise järgi. Samamoodi on surnute riigis. Selle tsüklilisusega ühendatakse Jaapan ühtseks. (sellega tunnustatakse ka keisri kui päikesejumala absoluutset võimu). Enamus vanast jaapani usundist on seotud mägede ja orgudega (jumalad elavad mäe peal). Ritsuryo riik. (täpselt määratletud seadused). Paljud kohalikud jumalad kaotasid oma tähtsuse ja hakati pidama üleriigilisi pidustusi, sellega seoses pidid inimesed palju rohkem reisima, väärtushinnangud viidi ühtsele tasandile. Kui in olid paiksed, siis neil polnud vaja teist süsteemi; pealinnas pidid nad aga leidma uue viisi (kohalik jumal enam ei aidanud). Hakkasid lokkama uued kultuurid, liikumised. Nt roheline tõuk.
*metsmesindus -hangiti mett *küttimine ja kalandus jäid tahaplaanile *käsitöö- sepatöö (relvade meisterdamine, ehete valmistamine.).Pottsepad ( potikeder, savinõude valmistamine.) *kaubandus- teravili veeti välja, vahetuskaubandus.Oluline oli kaal, mitte kogus. ( nt. Rukkis soola vastu) MUINASUSUND (küsimuste/vastuste süsteemis) 1.Millel põhinevad meie teamised muinaseestlaste usundist? Kinnismuistised (hiiekohad, ohvrikivid, kalmed) 2. 3. Esita näide, mis selgitaks muinasusundi mõisteid või põhitõdesid: · looduse hingestatus- Kui Sa loodusele halba teed, teeb loodus Sulle sama. · Vägi- looduses oli palju väge, kuid eriti austati mõnd kindlat kivi või puud. Väge peitus ka inimeste juustes, küüntes, südames. · Hing- metsadel ja järvedel olid oma hinged, kes paiga eest hoolt kandsid. Austati esivanemate hingi.
Kättemaksuks tegid sikhid India peaministrile Indira Ghandile atentaadi. Religiooni põhitunnused Nad usuvad ainujumalat (Sat Guru - tõeline õpetaja), universumirajajat, kes on kujuta ja teda on võimatu kirjeldada, kuid maailmas sõltub kõik temast. Selleks, et tunda Jumalaga ühtsust ja tema olemust, keskenduvad nad palju meditatsioonile. Ka nemad usuvad surma- ja taassünnitsüklit, kus on viis astet, millest igaüks on eelnevast kõrgemal moraalsel tasemel. Oluline aspekt nende usundist on ka see, et kõik inimesed on võrdsed, sest nad on Jumala loodud. Nad on küllaltki tolerantsed teiste religioonide suhtes, sest nende pühakiri sisaldab õpetusi ka mitmelt hindu ja islami pühamehelt. Nende pühakiri ,,Guru Granth Sahib" sisaldab tuhandeid hümne, kus ülistatakse Jumalat ja tuletatakse meelde moraalinorme. Usupuhastuste käigus loetakse raamat korraga läbi (võtab kokku u. 48h). Pühakirja tuleb kanda
4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kreeta saare kunsti mõjutasid looduslike mõjude poolest mahe kliima ja lopsakas taimestik. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? Egeuse kunst jääb ajavahemikku aastatel 3000-1100 eKr. Egeuse kunsti periodiseeritakse a) varajaseks ajajärguks (3000-2000a eKr) b) keskmiseks ajajärguks (2000-1600a eKr) c)hiliseks ajajärguks(1600-1100a eKr) 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Ühiskonnas Egeuse mere saartel polnud keskvõimu vaid olid kogukonnad, tekkis ühiskondlik kihistumine. Usundis puudusid jumalad vaid oli viljakuskultus, puudusid ka templid. 7. Tuleta meelde mõni oluline ajaloosündmus, mis toimus samal ajal Mesopotaamias või Egiptuses. Maini mõni seal loodud kunstiteos. Umbes 3000a eKr ühendab vaarao Menes Lõuna- ja Põhja-Egiptuse, ,,kuninganna Nofretete büst" 8
annaabi.ee 
