Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

India PowerPoint (0)

1 Hindamata
Punktid
India
Geograafiline olustik
Induse tsivilisatsiooni
kujunemine
 Induse tasandik
 Gangese jõgikond
 3 aastatuhat eKr.
 Arenes niisutuspõllundus
 Kujunes Pronksiaegne Induse
tsivilisatsioon
Induse tsivilisatsioon
 Harappa, Mohendžo Daro, Lothal
 3 aastatuhandel eKr
 Elanikkond ~ 40 000
 Põlluharijad
 Nisu,oder, datlid
 Puuvillakasvatus
 Loomasöödaks
 Tekstiilitooraine
Linnad
 Kindlustatud tsitadell
 Templid,
 keskküttega saun,
 suured hooned (võimalik,et paleed)
 Viljahoidla( keskpank)
 Korrapärane põhiplaan
 Tänavad, teed paralleelsed
Linnad
 Käsitöö, kaubandus
 Kindlustatud sadamad
 Sidemed läänenaabritega
 Eluiga ~ 1000 aastat
 Üleujutused
 Maavärinad
 Sissetungid
Mohendžo Daro tänapäeval
Aarjalased
 Loodest Indiasse
 Indoeuroopa keel
 Hindude esivanemad
 Kujunes sanskriti keel
 Tänapäeva kirjakeel
 Veedad - ühiskonnakorraldus
Aarjalaste
ühiskonnakorraldus
 Karjakasvatajad
 hiljem põlluharijad
 Riis
 Elati kogukondadena
 Ühiskoosolekud
Kastikord
 Tekkis brahmanismi ajal
 Ühiskonnaliikmete jagunemine
 Braahmanid
 Kšatrijad
 Vaišjad
 Šuudrad
 Paariad
Braahmanid
 Preestrid
 loodud Brahma huultest
 võivad kõneleda jumalate nimel
 Ülesandeks kontrollida uskumuste ja
seaduste täitmist
Kšatrijad
 Loodud Brahma kätest.
 Peasõdalane oli kuningas ehk radža
 Ülesandeks – kaitsta riiki, hoida
korda.
Vaišjad
 Talupojad, käsitöölised, kaupmehed
 Loodud Brahma puusadest
 Ülesanne – ülal pidada brahmaane ja
sõdalasi.
Šuudrad
 Teenijad
 India põliselanikud
 Loodud Brahma poriga määritud
jalgadest
Paariad
 Puutumatud
 Ühiskonnast väljaheidetud
 Ebameeldivama töötegijad
 Nülgima tapetud loomade nahku
 Koristama mustust
 Lapsi peeti sünnist saati ebapuhtaks
Brahmanism
 Arengujärk india usundis
 Kujunes veeda usundist
 Preestrikeskne ohverdamisreligioon
 Hiljem lagunes sektideks
 Sai hinduismi eelastmeks
 Peajumal Brahma
Hinduism
 Tekkinud kahest usundist
 Puudub kindel rajaja
 Tolerantne teiste uskude vastu
 Jaotub kolmeks :
 Višnuism
 Šivaism
 Šaktism
Višnuism
 Višnu
 maailma alalhoidja,
inimeste abistaja
 Põhja-Indias
 märgiks kolm
vertikaaljoont laubal
Šivaism
 Šiva
 Jumalik hävitaja
 Jooga isand
 Kolm horisontaaljoont
laubal.
 Igal pool Indias
Budism
 Arenes brahmanismist
 VI ja V sajandi keskel
 Rajaja Gautama
 Buddha ehk Valgustatu
 Eesmärgiks nirvaana saavutamine
 Suurimaid maailmareligioone
Budism Eestis
 Algus 1960, 1970ndatel
 Linnart Mäll
 Hakkas tõlkima budistlikke tekste
algkeelest.
• Seadmuseratta käimapanemine (2004)
• Dhammapada (1977, 2004)
• Teemantsuutra (1975, 2005)
• Südasuutra (1989, 2005)
Eesti Budistlikud
organisatsioonid
 Praegu tegutsevad Eestis :
 Eesti Budistlik Kogudus
 Tiibeti Budismi Nyingma Eesti
Kogudus
 Lääne Budistliku Vennaskonna
Sõprade kohalik osakond
 Budismi Instituut
 Eesti-Tiibeti Kultuuriselts
Kasutatud kirjandus
 http://wiki.zzz.ee/index.php/Brahmanis
m
 http://nyingmapa-buddhism.no-
ip.org/index.php?
option=com_mtree&task=viewlink&lin
k_id=117&Itemid=2
 http://www.miksike.ee/docs/elehed/6kl
ass/2maaime/maaime10-1.htm
Vasakule Paremale
India PowerPoint #1 India PowerPoint #2 India PowerPoint #3 India PowerPoint #4 India PowerPoint #5 India PowerPoint #6 India PowerPoint #7 India PowerPoint #8 India PowerPoint #9 India PowerPoint #10 India PowerPoint #11 India PowerPoint #12 India PowerPoint #13 India PowerPoint #14 India PowerPoint #15 India PowerPoint #16 India PowerPoint #17 India PowerPoint #18 India PowerPoint #19 India PowerPoint #20 India PowerPoint #21 India PowerPoint #22 India PowerPoint #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abcabc Õppematerjali autor
India pp, 11. klass

Sarnased õppematerjalid

Hiina ja India Ajalugu
8
doc

Hiina ja India Ajalugu

arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks on ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja mälestuseks) värviliseks maalitud palk, Arhitektuur ja skulptuur mida kasutatakse sammasteks,

Ajalugu
India
32
docx

India

1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr  Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr  Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr  Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik.

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

kaheteistkümnenda olümpiavõiduni 152 aastal eKr, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. Augur – Vana-Rooma preeste-ennustaja, eks ennustas lindude lennu ja käitumise ning teiste loodusmärkide järgi. Sel viisil kuulutas ta jumala tahet. Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul. Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr).

Ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun